Piiblis on üks tore lugu sellest, kuidas Jumal hüüab meid kuuldavalt. Aga lugu iseenesest järgmine (1Sm 3 ptk 1 jj):
Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli
neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et
ta enam ei näinud, magas oma asemel,
kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda
templis, seal, kus oli Jumala laegas,
hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: "Siin ma olen, sest sa ju
hüüdsid mind!" Aga tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi,
heida magama!" Ja ta läks ning heitis magama.
Aga Issand hüüdis jälle: "Saamuel!" Ja Saamuel tõusis ning läks
Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!" Aga
tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida
magama!"
Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud
temale veel ilmutatud.
Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning
läks Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!"
Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
Ja Eeli ütles Saamuelile: "Mine heida magama, ja kui sind
hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!"
Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel:
"Saamuel! Saamuel!" Ja Saamuel vastas: "Räägi, sest su sulane
kuuleb!"
Täna hommikul juhtus minuga midagi sarnast. Olin veel üsna sügavas unes ja äkitsi kuulen selge ja kõlava häälega oma nime: "Margus!"
See oli nii selge, kõlas väga reaalselt. Ehmatasin üles ja tõusin voodis istuli. Kohe unepealt meenus Saamueli juhtum ja seetõttu jäin kuuldele, et kas nüüd tuleb uus kutse "Margus"?
Aga ootasin hetke, ootasin veel ja ei midagi. Jäin siis mõtlema, et see oli väga tuttav hääl. See ei saanud olla Jumala hääl ja heitsin tagasi pikali, aga jäin selle üle mõtisklema. Ja minu arvates ei olnud siin tegu mingi unenäo ega ka mitte Jumala kutsega, vaid see oli üks nali. Hingevaenlase nali.
Hingevaenlane suudab kõike imiteerida, aga me tunneme selle ära, sest tema eesmärk on vale, nagu maailmas tavaks on öelda: "Eesmärk pühitseb abinõu!" Ja see on vale motiiv.
Jeesus õpetas oma jüngreid, et tema lambad (jüngrid) kuulevad ta häält ja tunevad ta ära. See aga tähendab, et meis on võime mitte üksnes kuulda vaimseid asju, vaid ka võime vahet teha ehtsal häälel ja hingevaenlasel, kes ikka ja üha viskab nalja kristlaste üle ja mõne vimka, nagu öeldakse, et meil elu liiga lihtne ei oleks. Aga ärgem laskem sellest ennast häirida. Ei ole mõtet liigset tähelepanu pöörata.
Meis on Püha Vaim, kes toob selguse ja annab arusaamise vaimsetest ilmutustest, aga me ei ole üksi, vaid meil on abiline - Püha Vaim. Katsuge alati kõik läbi, mida te näete või ei näe, mida te kuulete või ei kuule ja kõik sündigu armastuses. Kui miski, mis ei ole armastuses, seda vältige!
Paulus kirjutab: üle kõige olgu armastus, Kl 3.14, sest Jumal on ja teeb kõike vaid armastusest ja kui midagi sünnib armastuseta, siis on see ajutine, nagu kõlisev kuljus (1Kr 13:1,2), hetke suudab teha kõva heli, kuid pea on see vaibunud.
Need inimesed, kes jäävad armastusse, need jäävad Jumalasse, sest Jumal on armastus. Armastus ei tee kellegile halba ega ei eksita inimest.
Jumala tarkus seisneb selles, et inimene uurib läbi kõik väeavaldused ja kui nende eesmärk on kahtlane või väär, siis väldib seda, ei lase ennast üle juhtida. Väeavaldused kaovad, tunnetus kaob, aga armastus kestab igavesti. Jeesus tegi need katsed edukalt läbi ja jättis meile hea eeskuju. Igale kutsele ei tohi avada oma südant ega pea ees vette hüpata.
Aga kui te kuulete Tema häält, siis ärge tehke oma südant kõvaks!
kolmapäev, 30. november 2011
teisipäev, 29. november 2011
Jumala Vaimu väljavalamine on juba ära toimunud
"Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi" kirjeldab prohvet Joel (Jl 3:1) lõpuaja sündmusi. Ta lisab, "päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb." Võibolla sa ootad uut nelipüha sündmust ja mõtled, et aega on, Jumal pole veel oma Vaimu välja valanud. Tea seda, et Jumala Vaim on juba välja valatud, mida kinnitavad paljud ärkamised, siin ja seal. Vaata kasvõi ajalugu. Sa võid näha, et paljud sajandid ei juhtunud midagi erilist, ma ei räägi sellest, et imesid ei toimunud. Ma räägin sellest, et ainult väga vähestel oli võimalus osa saada Jumala sõnast, lugeda isiklikku piiblit, sadade rahvaste seas. Veel enam, täna me võime Jumala sõna lugeda internetist. Osaleda virtuaalselt suurtel krussaadidel, näha ärkamisi, siin-seal. Iga ärkamine tuleb ja läheb, aga Jumala Vaim ei lähe kuhugi. Inimesed, kas kogevad seda või nende südametes pole Püha Vaimule ruumi. Nii ongi. Jumala Vaimu väljavalamise tunnuseid kohtab kõikjal, juba sajandeid, see on täna väga intensiivne kui võrrelda keskaega. Ärge oodake, vaid tegutsege! Jumal on oma Vaimu läbi iga kristlase südames. Sa ei pea ootama mitte mingit uut välja valamist, vaid otsi Ta üles. Sa näed Püha Vaimu oma elus läbi nende andide avaldumas, mida Jumal sulle on kinkinud inimeste teenimiseks. Jumala Vaim on juba välja valatud, juba sajandeid ja selle tunnistajad olid meie esivanemad ja oleme täna ka meie. Sina ja mina armas sõber ja vend Kristuses. Seepärast küsib Jumal täna, kas sa tead seda? Kas sa oled Minuga tuttav? Kas sa koged Minu Vaimu eneses? Mida sa selleks teinud oled? Kas sa tead, millised on sinu annid, mida Ma sulle olen kinkinud, küsib Jumal? Ära otsi Vaimu väljast, Ta on sinu sees! Ta igatseb sinuga suhelda ja ütle talle: Tere, kallis Jumala Vaim! Siin ma olen. Mis me TÄNA TEEME?
Küllap oled sa kogenud oma elus imelisi asju, suuremaid või väiksemaid, kuid tea, kõigile sünnib nende usku mööda. Jumal on suur. Ta on väga suur! Kui suur on sinu Jumal? Kas sa usud, et ta suudab teha suuri asju? Sa usud? Sa usud, et sa saad päästetud. Miks sa siis ei usu, et Jumala Vaim on sinuga iga päev ja Ta käib nagu Jeesus oma jüngritega, õpetades neid, juhatades neid, kui vaja, siis noomides neid, aga ka lohutades; tehes Jumala tahet. Sa ei pea tegema suuri asju, sa ei pea olema kuulus evangelist, aga sa pead käima koos oma Jumalaga. Sa tahad kõike ise teha. Olgu. Aga miks! Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Palu Issandat ja ta vastab sinu palvetele. Palu suuri asju, palu pisiasju. Mida sa palud, seda sulle antakse. Jumal on lõpuaegadel eriti helge. Nagu ta prohvet Joeli kaudu ütleb, et ma valan oma Vaimu kõige peale, kõigi peale, kes tahavad Kristust vastu võtta. Sa võid hakata ennustama, sa võid näha unenägusid, kõik see antakse sulle inimeste teenimiseks. Mitte demonstreerimiseks, vaid teenimiseks. Sinu teenistus võib olla täna mõne inimese aitamine, aga Jumalale on armas iga hool, mida inimene teeb Jeesuse nimel.
Luba, ma räägin sulle unenäo, mis ma nägin paar päeva tagasi. See ei olnud tavaline unenägu. See oli nägemus lõpuaegadest. Prohvet Joel ju ütleb, et te hakkate nägema unenägusid. Võibolla on sul oma unenäod? Võimalik, et need on teiste usklike kinnitamiseks. Pea Jumala Vaimuga nõu ja küsi Ta käest, mis ta sellega öelda tahab, kas see oli vaid sulle endale, või oli see mõeldud kellelegi teisele või koguni kõigile edasi andmiseks? Ma nägin unenäo, et ma olin kodus ja kodus oli ka mu poeg, kes on praegu 4 aastane. See oli väga selge. Korraga ma nägin, kuidas üle meie peakohade lendas suur taevakeha. See võis olla umbes sada meetrit lai, aga see oli suur ja tegi tohutut müra, mis ehmatas ja pani seda vaatama. See lendas väga kiiresti ja madalalt üle meie, võibolla paarisaja meetri kõrguselt, nii et ma kuuldes ja nähes seda üle meie lendamas tõmbasin ennast küüru, alateadlikult, kaitse asendisse. Igal juhul lendas see keha üle meie väga kiiresti ja korraga oli juba kadunud horisondi taha ja ma jäin korraks mõttesse, et millal see alla kukub. Aga ma ei näinud seda ja see kadus horisondi taha. Kui ma seda mõtlesin, haarasin sülle oma poja ja jooksin majast välja, keldrisse. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, aga ilmselt kartusest, et nüüd tuleb midagi sellist, mis võib meie peade kohal kokku kuhjuda ja ma hüppasin välkkiirelt välja. Kuid ma ei kuulnud kokkupõrget ja seetõttu ma tulin välja vaatama, mis on juhtunud. Vaatepilt oli üsna kohutav. Lendamise trajektoor oli selleks ajaks muutunud tumedaks ja tihedaks, see oli hall, sünge ja taevas ei paistnud sellest enam läbi.
See oli umbes nii, nagu Joel kirjutab oma raamatus. "Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal... suitsusambaid. Päike muutub pimedaks." (Jl 3:3,4) Evangelist Markus kirjeldab seda 13 pt, aga läbi Jeesuse sõnade. Apostlite tegudes on kirjas, "et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale," see tähendab ka sinu peal on Jumala Vaim, aga ta lisab "teie pojad ja tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid," Ap 2:17. Praegu on unenägusid näinud paljud inimesed, enam kui seda varasematel aegadel kokku. Minu naine näeb alatihti unenägusid, millel võib olla tähendus, mitte üksnes temale, vaid ka meile kõigile. Jumal teab. Aga varem pole unenägudest ja nägemustest nii palju räägitud kui täna. Varem pole neid esinenud nii paljudel, lihtsatel inimestel, kelleks oleme meie, mina ja sina, armas lugeja. Mõtle selle peale. Mõtle ka selle peale, mida teeb Jumala Vaim sinu läbi. Jumala Vaim on juba välja valatud ja sa ei pea ootama enam mitte mingisugust teist vaimu. Ainus vaim, mis veel tuleb ilmsiks, on antikristuse vaim ja suur eksitus, aga me ei tea, kas me seda näeme, sest see saab olema lõpuaja suure ärataganemise põhjus. Kuid Jumal on hea ja ta päästab meid suurest ahistusest. See võib juhtuda väga ruttu. Tee oma südameasjad korda ja koge Jumala Vaimu oma elus! Ta tahab sind teenida. Selleks anna oma elu üle Jumalale ja ole usklik!
Küllap oled sa kogenud oma elus imelisi asju, suuremaid või väiksemaid, kuid tea, kõigile sünnib nende usku mööda. Jumal on suur. Ta on väga suur! Kui suur on sinu Jumal? Kas sa usud, et ta suudab teha suuri asju? Sa usud? Sa usud, et sa saad päästetud. Miks sa siis ei usu, et Jumala Vaim on sinuga iga päev ja Ta käib nagu Jeesus oma jüngritega, õpetades neid, juhatades neid, kui vaja, siis noomides neid, aga ka lohutades; tehes Jumala tahet. Sa ei pea tegema suuri asju, sa ei pea olema kuulus evangelist, aga sa pead käima koos oma Jumalaga. Sa tahad kõike ise teha. Olgu. Aga miks! Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Palu Issandat ja ta vastab sinu palvetele. Palu suuri asju, palu pisiasju. Mida sa palud, seda sulle antakse. Jumal on lõpuaegadel eriti helge. Nagu ta prohvet Joeli kaudu ütleb, et ma valan oma Vaimu kõige peale, kõigi peale, kes tahavad Kristust vastu võtta. Sa võid hakata ennustama, sa võid näha unenägusid, kõik see antakse sulle inimeste teenimiseks. Mitte demonstreerimiseks, vaid teenimiseks. Sinu teenistus võib olla täna mõne inimese aitamine, aga Jumalale on armas iga hool, mida inimene teeb Jeesuse nimel.
Luba, ma räägin sulle unenäo, mis ma nägin paar päeva tagasi. See ei olnud tavaline unenägu. See oli nägemus lõpuaegadest. Prohvet Joel ju ütleb, et te hakkate nägema unenägusid. Võibolla on sul oma unenäod? Võimalik, et need on teiste usklike kinnitamiseks. Pea Jumala Vaimuga nõu ja küsi Ta käest, mis ta sellega öelda tahab, kas see oli vaid sulle endale, või oli see mõeldud kellelegi teisele või koguni kõigile edasi andmiseks? Ma nägin unenäo, et ma olin kodus ja kodus oli ka mu poeg, kes on praegu 4 aastane. See oli väga selge. Korraga ma nägin, kuidas üle meie peakohade lendas suur taevakeha. See võis olla umbes sada meetrit lai, aga see oli suur ja tegi tohutut müra, mis ehmatas ja pani seda vaatama. See lendas väga kiiresti ja madalalt üle meie, võibolla paarisaja meetri kõrguselt, nii et ma kuuldes ja nähes seda üle meie lendamas tõmbasin ennast küüru, alateadlikult, kaitse asendisse. Igal juhul lendas see keha üle meie väga kiiresti ja korraga oli juba kadunud horisondi taha ja ma jäin korraks mõttesse, et millal see alla kukub. Aga ma ei näinud seda ja see kadus horisondi taha. Kui ma seda mõtlesin, haarasin sülle oma poja ja jooksin majast välja, keldrisse. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, aga ilmselt kartusest, et nüüd tuleb midagi sellist, mis võib meie peade kohal kokku kuhjuda ja ma hüppasin välkkiirelt välja. Kuid ma ei kuulnud kokkupõrget ja seetõttu ma tulin välja vaatama, mis on juhtunud. Vaatepilt oli üsna kohutav. Lendamise trajektoor oli selleks ajaks muutunud tumedaks ja tihedaks, see oli hall, sünge ja taevas ei paistnud sellest enam läbi.
See oli umbes nii, nagu Joel kirjutab oma raamatus. "Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal... suitsusambaid. Päike muutub pimedaks." (Jl 3:3,4) Evangelist Markus kirjeldab seda 13 pt, aga läbi Jeesuse sõnade. Apostlite tegudes on kirjas, "et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale," see tähendab ka sinu peal on Jumala Vaim, aga ta lisab "teie pojad ja tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid," Ap 2:17. Praegu on unenägusid näinud paljud inimesed, enam kui seda varasematel aegadel kokku. Minu naine näeb alatihti unenägusid, millel võib olla tähendus, mitte üksnes temale, vaid ka meile kõigile. Jumal teab. Aga varem pole unenägudest ja nägemustest nii palju räägitud kui täna. Varem pole neid esinenud nii paljudel, lihtsatel inimestel, kelleks oleme meie, mina ja sina, armas lugeja. Mõtle selle peale. Mõtle ka selle peale, mida teeb Jumala Vaim sinu läbi. Jumala Vaim on juba välja valatud ja sa ei pea ootama enam mitte mingisugust teist vaimu. Ainus vaim, mis veel tuleb ilmsiks, on antikristuse vaim ja suur eksitus, aga me ei tea, kas me seda näeme, sest see saab olema lõpuaja suure ärataganemise põhjus. Kuid Jumal on hea ja ta päästab meid suurest ahistusest. See võib juhtuda väga ruttu. Tee oma südameasjad korda ja koge Jumala Vaimu oma elus! Ta tahab sind teenida. Selleks anna oma elu üle Jumalale ja ole usklik!
esmaspäev, 28. november 2011
Kristlased võetakse ära õige pea
„Kes õige, see kaob ära, ja ükski ei pane teda südamesse; ja vagad mehed koristatakse ära, nõnda et ükski seda ei mõista; sest õige koristatakse õnnetuse eest ära,“ kirjeldab Js 57:1, (1914.a tõlge).
Uuemas piiblitõlkes on see mõte läinud kaduma, moonutatud, sest 1997. aasta piibel kirjeldab: „Õige sureb, aga üksi ei võta seda südamesse, ja vagad mehed koristatakse, ilma et keegi märkaks. Kuid õige koristatakse õnnetuse eest.“ Aga õige ei sure. Siin ei kirjeldata surmamist ega õnnetust õigele, vaid õnne, see on Jumala lubadus, tõotus. Jesaja kirjeldab UT sündmust, päästepäeva, pääsemist Jeesuse II tulemise läbi.
Paulus avaldab selle sündmuse korintlastele, ta ütleb: „“Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga,“ (1Kr 15:50,51) ja kirjutab ka tessalooniklastele: „pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama... pilvedes üles õhku Issandale vastu“ (1Ts 4:17). See on ülesvõtmine.
Kes on õige, see võetakse ära, kogutakse kokku, äkitselt, ühe silmapilguga. Ühtäkki on kristlased ära kadunud ja inimesed ei mõista juhtunut. Ülesvõtmine tuleb kõigile ootamatult. „Seda päeva või tundi ei tea aga mitte keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi,“ ütleb Jeesus (Mk 13:32).
„Vaadake ette, valvake, sest te ei tea, millal see aeg on käes!“ hoiatab Jeesus. Meile on antud teada, et see leiab aset. Meile kirjeldati ka lõpuaja sündmusi. Kuid me ei tea päeva ja tundi, millal meid päästetakse.
Pole kahtlustki et kui ajada piiblis näpuga järge, siis, me ei pea ootama lõpuaegade algust. Lõpuajad on juba ammu käes. Me elame lõpuaja sündmuses ja võime seda näha oma silmaga. Vaadake, mis sündmused on juba ära toimunud ja vaadake, mis sündmused arenevad tänasel päeval. Ainus asi, mida me ei saa ette teada - on, millal tuleb Jeesus! Ta tuleb tagasi ja kogub kristlased õnnetuse eest ära. Aga millal?
Kristlased võetakse ära lõpuaegade alguses.
Piibel hoiatab: „Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!“ Seda ei öelnud Jeesus üksnes oma jüngritele, vaid kõigile. Ka meile! Kõik see peab sündima. Võibolla sa ootad suure ahistuse algust, aga siis sa eksid. Kristlased võetakse ära enne ahistust, kui veel ei ole lõpp käes. Kristlased võetakse ära lõpuaegade alguses, mitte lõpuaja sündmuste lõpetuseks. Palju varem, kui asjad lähevad nii hulluks, millest piibel kirjutab: „kui algavad ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, ega tule enam.“ „Kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks üksi,“ põhjendab evangelist Markus.
Meid päästetakse enne suure ahistuse algust. See päev ja tund on juba väga lähedal, kui meid kistakse õhku Issandale vastu. Kas su süda on valmis selleks! Seepärast: valvake!
Lisaks lugemist: Ülesvõtmise kohutav tõik
Uuemas piiblitõlkes on see mõte läinud kaduma, moonutatud, sest 1997. aasta piibel kirjeldab: „Õige sureb, aga üksi ei võta seda südamesse, ja vagad mehed koristatakse, ilma et keegi märkaks. Kuid õige koristatakse õnnetuse eest.“ Aga õige ei sure. Siin ei kirjeldata surmamist ega õnnetust õigele, vaid õnne, see on Jumala lubadus, tõotus. Jesaja kirjeldab UT sündmust, päästepäeva, pääsemist Jeesuse II tulemise läbi.
Paulus avaldab selle sündmuse korintlastele, ta ütleb: „“Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga,“ (1Kr 15:50,51) ja kirjutab ka tessalooniklastele: „pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama... pilvedes üles õhku Issandale vastu“ (1Ts 4:17). See on ülesvõtmine.
Kes on õige, see võetakse ära, kogutakse kokku, äkitselt, ühe silmapilguga. Ühtäkki on kristlased ära kadunud ja inimesed ei mõista juhtunut. Ülesvõtmine tuleb kõigile ootamatult. „Seda päeva või tundi ei tea aga mitte keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi,“ ütleb Jeesus (Mk 13:32).
„Vaadake ette, valvake, sest te ei tea, millal see aeg on käes!“ hoiatab Jeesus. Meile on antud teada, et see leiab aset. Meile kirjeldati ka lõpuaja sündmusi. Kuid me ei tea päeva ja tundi, millal meid päästetakse.
Pole kahtlustki et kui ajada piiblis näpuga järge, siis, me ei pea ootama lõpuaegade algust. Lõpuajad on juba ammu käes. Me elame lõpuaja sündmuses ja võime seda näha oma silmaga. Vaadake, mis sündmused on juba ära toimunud ja vaadake, mis sündmused arenevad tänasel päeval. Ainus asi, mida me ei saa ette teada - on, millal tuleb Jeesus! Ta tuleb tagasi ja kogub kristlased õnnetuse eest ära. Aga millal?
Kristlased võetakse ära lõpuaegade alguses.
Piibel hoiatab: „Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!“ Seda ei öelnud Jeesus üksnes oma jüngritele, vaid kõigile. Ka meile! Kõik see peab sündima. Võibolla sa ootad suure ahistuse algust, aga siis sa eksid. Kristlased võetakse ära enne ahistust, kui veel ei ole lõpp käes. Kristlased võetakse ära lõpuaegade alguses, mitte lõpuaja sündmuste lõpetuseks. Palju varem, kui asjad lähevad nii hulluks, millest piibel kirjutab: „kui algavad ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, ega tule enam.“ „Kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks üksi,“ põhjendab evangelist Markus.
Meid päästetakse enne suure ahistuse algust. See päev ja tund on juba väga lähedal, kui meid kistakse õhku Issandale vastu. Kas su süda on valmis selleks! Seepärast: valvake!
Lisaks lugemist: Ülesvõtmise kohutav tõik
reede, 25. november 2011
teisipäev, 22. november 2011
Me peame uuesti saama kristlaseks
Jeesus annab armastuse käsu ja huvitav on see, et seda tuli teha. Kas nad siis ei teadnud, mida tähendab armastus. Kas Mooses ja Prohvetid siis ei kirjutanud armastusest? Mis mõttes uus käsk?
Kui me nüüd asetame ennast Jeesue aega ja päeva mil ta õpetas, et „suurim neist on armastus,“ siis ilmselt kõik jüngrid teadsid, mida tähendab Seadus, aga kas nad ka teadsid, mida tähendab ligimese armastus või armastus vendade vastu? Ei usu. Nad olid juudid, valitud rahvas, kes järgis VT pühakirja ja juutide tava. Meil on UT, neil seda polnud. Nad polnud isegi mitte uuestisündinud kristlased, nagu meie sellest aru saame, mida see annab ja muudab. Kui neid nimetati kristlaseks, oli see auline tunnistus algoguduse usklikele. Hakati kutsuma: „Kristlane.“ (Ap 24:5). Nad järgisid Moosese seadust ja teenisid Jumalat, käisid templis ja sünagoogides, aga „kristlane“ iseloomustab inimest, kes omas midagi Jeesusele ainulaadset, mida selle hiljem ristilöödud juudi elus kõikjal oli näha, mille poolest ta erines teistest juutidest. Sellepärast said juudid ja hiljem paganad tunda armastust, millest piibel kirjeldab: vaadake, kuidas nad üksteist armastavad! Milline võimas erinevus. Milline tunnistus ning tunnustus! Vaadake, nad armastavad üksteist! Küllap siis armastus ei olnud neil päevadel levinud ja popullaarne, mida ihaldada, vähemasti mitte oluline isikuomadus, mida oleks vaja omada. Peeti tähtsaks käsu tundmist ja täitmist kui armastust. Ja mitmetel kordadel, kui käsutundjad panid Jeesuse keerulisse olukorda, tahtsid nad teada, kas Jeesus astub üle käsust või mitte.
Kristlasi nimetati Jeesuse jüngriteks (naatsaretlaste lahkusu peamees, Ap 24:5), sest nende eludes oli näha seda, mida tegi Jeesus ja mida pidas ta oluliseks. Jeesus ütles: „aga suurim neist on armastus“. Vaadake, kuidas nad üksteist armastavad! Selline tunnistus läbib kogu UT kirju, et kristlased peavad olema suured armastuse inimesed.
Tuleb tõdeda, et VT kaudu tõepoolest palju armastusest ei kirjutata, mõned silmapaistvad näited (nt Taaveti sõprus); saame lugeda ka armastuse ülemlaulu, mis Jumalat oma kogudusega seob; kuid see hõlmab vaid nõrga osa vennaarmastusest. Ometi leiab ka 3Ms raamatu 19 ptk uuetestamentliku käsu: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“, mille vastu just juudid väga varmad ei olnud, mida kirjeldab Jeesus tähendamisõnas halastaja samaarlasest. Alles UT valmib Jeesuse Kristuse läbi täielik vennaarmastus ja nüüd kutsub kogu UT üles armastusele, mille üks valdkond puudutab vennaarmastust. Jeesus võtab armastuse kokku ühe käsu raames. Juudid said aru, mida tähendab „käsk“, soovitused ei olnud kohustuslikud. Soovitust võis täita või mitte, aga käsk oli täitmiseks.
Uus käsk – armastusekäsk, mida ei antud Siinai mäel, vaid mis jõustus Kolgata künkal. „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate“ (Jh 13:34-35; +Jh 15:12)
Mida tähendab armastage üksteist? Millest me seda ära tunneme?
Jüngri tunnusmärk. Mitte ainult kaheteistkümnele, vaid kõigi aegade jüngritele on peale vajutatud pitser, tunnus või nagu tänapäeval kasutatakse logo. See on kristlase kaubamärk. „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate,“ Jh 13:35. Kui teil on kaubamärk – armastus, kui seda on teie suhetes näha, isekeskis, siis inimesed tunnevad teid ära. Kui teil seda ei ole, siis ärge imestage, et inimesed ei erista teid teistest inimestest maailmas. Kas meid tuntakse ära?
Jeesuse viimane ülempreesterlik palve oli kõigi Jumala laste üksmeele pärast. Miks? „Et maailm usuks, et sa mind oled läkitanud,“ Jh 17:21-22. Seda maailmalunastaja palvet pidi kõigis koosolekutes, nõupidamistes, kirikukogudes, sinodides, jumalateenistustes, kristlikel konverentsidel ja koguduse juhatuse ning juhtimise koosviibimistel kõigi poolt saadud palutud valjult (rõhutatult) ja üksmeeles. Kuidas tundub? Ei tule tuttav ette, eks ole!?
Vennaarmastus. „Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad,“ manitseb Paulus kirjas Roomlastele, 12:10. Kas mitte seda manitsust me täna eriti ei vaja? Siin ei räägita, et olge vennaarmastuse poolest hellemad, et seda teil juba on, et on vaja rohkem. Siin manitsetakse, et vennaarmastusele ja kirjeldatakse, millistel tingimustel seda tuleb praktilises elus rakendada. Vennaarmastus on kvaliteet, mida määratakse ära. Kas me oleme vennaarmastuse poolest üksteise vastu hellad?
Armastus on võlg. Ainuke lubatud võlg on armastus, Rm 13:8. „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada.“ Kuid armastus on justkui kiirlaen, mida on väga keeruline ära maksta, sest intressid kasvatavad kiiremini, kui te suudate tasuda. Niipea, kui sa soovid tasuda armastusega, tuleb uus intress peale ja sa jääd võlglaseks, aga see on hea võlg. See on hädavajalik võlg. Ainus laen, mida tasub võtta. Ja ainus laen, mida tasub anda. Ainus laen, mida kristlased on kohustatud andma. Armastuse võlga ei ole võimalik ära tasuda maise elu jooksul. Selle võla tasub Jumal, kui me ei väsi, ja oleme innukad lõpuni. Jeesus maksab kõik meie arved, tagastab kõik meie armastuse laenud koos intressidega ühel päeval, kui sa astud oma taevasesse koju. Sa saad nägema vara, mida sa maapeal oled külvanud ja kogunud, on taevas kõik valmis pandud sajakordselt. Jumal ei jää võlgu. Tal on parimad audiitorid ja raamatupidajad, kes kõige eest vastutavad, et Jumala võlad saaksid heldelt tasutud. Jumal on rikas iga heateo eest tasuma ja ootab, et ka kristlased oleksid rikkad iga heateo jaoks. See mida kristlane maapeal investeerib, saab Jumala juures tasutud. Jeesus ütles, ärge koguge vara, mida koi ja rooste rikub, vaid koguge vara taevasse! Kristlased on pankurid, kes laenavad välja Jumala armastust, soovimata seda tagasi saada. Nad laenavad Jumala vara. Jumala armastus ei ole nende isiklik varandus, see on Jumala poolt neile antud kasutada ja käsutada. Kuidas sa seda kasutad, sõltub sellest, kas sa armastad ja oled armastuse võlgnik inimeste ees. Armastuse võlg on ainus võlg, mis ei saa siin täielikult tasutud, aga Jumalal pole millestki puudus. Huvitav, eks ole. Armastuse võlg on ainus võlg, ainus rikkus, mis välja andes kasvab ja ei vii laenuandjat pankrotti.
Armastus on totaalne nõue. Kiri ütleb: „Kõik teie teod sündigu armastuses“ 1Kr 16:14. Millised teod, vahet pole. Kuid oluline on, kõik teod! Ma kardan, et me kõik peame lahkuma plavekojast tölneri sõnadega: „Jumal, ole mulle patusele armuline!
Armastuse kuninglik mõjuvõim. „Üks kõigi, kõik ühe eest,“ teate küll? Piibel kirjutab: „Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud.“ (2Kr 5:14). Võim avaldub selles, et Kristuse armastus sunnib meid. Ta sunnib meid sisemiselt. Meie sees on kui põletav tuli! Me ei saa enne rahu, kui me oleme teinud seda, mida me süda sunnib. Sest meie sees on Jumala vaim, kes meid motiveerib. See sund ei väljendu vastu oma tahtmist tegemises, vaid innukuses Jumala asjades ja halastuses. Kui Kristuse armastus valitseb meis, siis saagem taas Jeesuse jüngriteks, kes armastuse kuninglikust võimest ja võimust saavad õhutatud, sütitatud, innustust ja julgustust teha armastuse tõttu seda, mida inimesed ei taha teha või ära põlgavad. Aga sa pead uuesti saama kristlaseks.
Suurim teenimisvõime. „Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses.“ (Gl 5:13) Teenige üksteist armastuses? Ma ju teengi seda! Tõsi, mõnikord. Kuid Paulus noomib galaatlasi, kuna need kasutasid vabadust ära. Ma olen vaba aitama ja vaba mitte aitama. Ma olen vaba? Tegelikult on kristlane kohustatud käima armastuse teel iga päev ja see oli ja on ainus tee, milles praktiliselt käia tuleb. Mis sind tegelikult motiveerib? Kas see on ikka armastus?
Esimene vaimuvili. Armastus on esimene vaimuvili, mida nimetatakse, Gl 5:22. „Aga vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus...“ Kui sa tahad saada täiuslikuks, siis armastus pakub sulle selleks väga hea võimaluse. Sa võid teistes küsimustes olla nõrk, aga armastus on nii elementaarne, et sa suudad seda igal juhul. Jumal aitab sind. Sest armastus on valatud meie südamesse. Jumal annab armastuse ja sul on võimalus õppida seda kasutama. Paulus nimetab armastuse esimeseks. Kui tihti me otsime kõike muud, aga tea seda, et Jumalal on kaks omadust. Need on armastus ja pühadus. Jumal on armastus. Seepärast Paulus nimetab armastuse esimeseks. Jumal ei ole usk, Jumal ei ole ustavus, Jumal ei ole rahu, kuigi Jumal kõike seda on, aga Jumal on eelkõige armastus ja usk, ustavus ning rahu, mis avaldub armastuse tulemusel. Sul võib olla kogu usk, sul võib olla kogu vägi, aga kui sul pole armastust, siis sa oled vaid kõlisev kuljus (1Kr 13:1-2). Seest tühi, õõnes, mis teeb häält, aga selle mõju kestab vaid hetke ja siis on see läinud. Kuid armastus on see, mis jääb, mille mõju püsib, isegi siis, kui kõik maine on möödanik, on armastus saatnud korda oma eesmärgi, milleks seda vaja oli. Kui tihti me otsime kõike muud, aga ei otsi armastust? Milline on sinu usu puu, kas sel kasvavad lehed, õied või armastuse viljad.
Armastus on täiuslik side. Kõigele sellele lisaks kirjutab apostel Paulus Kl 3:14, olgu armastus. „Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side!“ Ükskõik, kui palju teil tuleb andestada, taluda puudusi, kuulda kaebusi ja pretentsioone, saada noomitud, olla kriitika tule all, olgu selle kõige selgrooks armastus, mis seob. Armastus ühendab, armastus on tugev side. Armastus on täiuslik side, mis ühendab kõik inimesed, lähendab kõik kristlased, ühe Jumala alla mistahes andidega. Ainult selle ühendava sidemega, mis kõiki teisi ande ja jõude seob ning pühitseb, liitub Jeesuse kristlik kogudus tugevaks üksmeelseks pereks ja teenistuseks Jumala auks.
Armastuse teod. Armastus peab ennast avaldama tegudes ja tões. Johannes, elatanud Efesose patriarh, manitseb kõigi aegade ja keelte kristlasi: „Lapsed, ärgem armastagem sõnadega ja keelega, vaid teoga ja tõega!“ (1Jh 3:18) Vaadakem enda ümber, ärgem olgem ükskõiksed, vaid kaastundlikud ja halastajad, kui kellegil on millsetki puudus, siis ärge jätke teda hätta, vaid armastage teda tegudega. Jeesus ütles, kes on armastanud minu vähimat, see on armastanud mind. Me võime teha suuri sõnu armastusest, aga kui me ei vasta abipalvele, ei aita kannatajat või kellel puudust on, siis meis ei avaldu armastust tões. Tõde me tunneme ära, kui armastus väljendub tegudes. Kes näeb venna puuduses või sulgeb südame tema palve ees kui ta saab aidata, ei ole käinud tões ja armastuses. Johannes ütleb, me oleme kohustanud jätma oma elu venna eest. Kas sa jätaksid oma elu minu eest? Ok. Ma ei palu seda teha. Aga kui teilt palutakse piskut, väikest abi, millele vastamisest sõltub palju, kas te teete seda? Ilmselt mitte. Enamasti mitte. Piibel kirjutab, et lõpuaegadel jahtub paljude armastus. Kui te palusite abi tuttavatelt, siis te ei saanud abi, aga saite abi mõne uskliku venna käest; siis mida aeg edasi, seda vähem te saate abi. Kui te palute abi kristlasest venna või õe käest, siis te ei saa mitte ühtki. Kuna armastus on jahtunud. Te võite paluda abi võõrastelt või kristlastelt, vahet pole, te ei saa kuskilt mitte midagi. Nii avaldubki armastus, milles pole tõde.
Armastus on Jumala tunnus. Selgemaks Jumala tunnuseks on: „Kes on sündinud Jumalast, see armastab vendi.“ Loe 1Jh 4 ja 5 ptk. See on üsna hävitav otsus, mida nendes kahes peatükis kirjeldatakse neile, kes on ära taganenud Jumala armastusest. Kes ei armasta, see ei tunne Jumalat. Jeesus ütles, et tema juurde tulevad paljud, kes ütlevad, ma olen teinud seda ja teist, olen sind teeninud, aga Jeesus peab nad kahjuks ära saatma, sest nad on valed; nad ei ole inimesi teeninud armastuses, neis ei ole enam Jumala märke. Nad on teeninud kirikutes Jumalat, aga nad on sulgenud oma südame ja mõistuse inimeste ees, ei ole armastanud lõpuni nagu tegi seda Jeesus. Nende vahel toimuvad alaasa nääklemised, tülid ja pidev lahkmeel juba väiksestes koguduse asjaajamistes, nii et nende südamed on saanud pihta ning nad on pimedad armastusele. Nad ei ole enam valguse lapsed. Kuidas siis saakski? Ei saagi näha. Selline hävitav otsus, millest Johannes kirjeldab, - see on usklike suhtes. Need on kristlased, hullemad kui uskmatud. Kuidas me neid siis ära tunneme, kui nad tülitsevad ja põlastavad õde või venda; kuidas saab Jumala armastus jääda nende sisse, millest peaks neid ju kogu maailm ju ära tundma?! Ei tunnegi. See on suur tülide areen. Lõputud erimeelsused ja nö rivaalitsemised koguduste vahel. Enese paremaks pidamised teistest konfessioonidest jpm ja kõik sinna juurde kuuluv. See on vale vaim. Selline ei ole Jumala armastus. Sellest me ei tunne Jumalat ära. Me peame alles saama Kristuse jüngriteks?
Kes on Kristuse jünger?
Need on inimesed, kes jäävad armastusse; nad jäävad vaid Jumalasse, sest Jumal on armastus (1Jh 4:16). Sügavad kristliku vennaarmastuse vahendid ei asu maailmas, kuskil väljaspool kristlast, ega ka meis enestes. Armastus, mida kristlane annab ja jagab perekonnas, koguduses, teiste inimeste aitamises, sõpruses, misjonitöös, haigete ja õnnetute juures, puudust kannatavates, patustes, evangeeliumi tunnistamises – võib tulla ühest kohast: Jumala armastusest, mis sai avalikuks Jeesuses. Kes iga päev ei kasuta ega ei võta vastu armastust Jumala käest, see on varsti külm, jahtunud ja tühi kristlane ning armastab „armastuseta armastusega“. Jeesuse jüngrid elavad igapäev Jeesuse armastusest, mis on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi (Rm 5:5), kes meile on antud, sammudes läbi armastusevaese argipäeva või puhkepäeva selleks, et juhtida nähtava armastusega inimesi mõtlema Jumala peale, et järgida Jumalat. Armastusest, millest ma elan, anna edasi ka teistele. Mida muud võiks kristlase elust välja lugeda? Neid kristlasi otsib Jumal.
neljapäev, 3. november 2011
Kas sa usud või käid koos Jumalaga?
Kui palju sa usus käid, ei tähenda veel seda, kas sa oled usus või ei ole. Me võime olla usus, aga mitte käia usus. Me võime mitte uskuda Kristust, aga käia usus nagu kogu maailm, olenevalt siis sellest, millesse keegi usub. Mõni usub horoskoopi. Mõni usub loodust. Mõni usub raha.
Kas sa usud Jeesust? Kas sa käid usus? Või sa lihtsalt usud.
Võibolla sa oled turvalises tsoonis ja mitte miski ei kõiguta su meeli. Ei saagi kõigutada, sest sa ei liigu paigast. Sa võid uskuda et Jeesus on Issand, aga ka kurjad vaimud usuvad seda. Hoopis kõrgem tase on usk, mis tähendab usus käimist.
See aga tähendab turvalisest paadist vee peale astumist. Väga lihtne on Jeesust uskuda paadis. Vaatamata tormile, tundub paat turvaline koht. Aga kas sa usud Jeesust vaid siis, kui sa ei pea midagi tegema või usud Jeesust ka sel juhul, kui sa astud paadist vee peale ja sa ei tea, kas vesi kannab sind või mitte!
Piibel ei õpeta hüppama vette tundmatus kohas ega ka mitte Jumalat kiusama, ei eelda seismist pühakoha harjal, et sealt alla astuda. Jeesus ütles, sa ei tohi kiusata Issandat.
Vahest me võime ikka tõsiselt Issandat kiusata, aga ta ei lähe närvi, vaid on kannatlik. Vette hüppamine tundmatus kohas on hulljulgus, rumal, mõtlematu tegu, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed, see ei ole usk. Sa võid uskuda, et vee all pole peidus kivi, aga see ei aita sind. Seetõttu istuvad mõned ratastoolis, aga Jumala omadus pole hulljulgus, vaid on mõistlik meel.
Peetrus ütles (Mt 14:28): „käsi mind tulla enda juurde vee peale,“ sest ta teadis, et kui see ei ole võimalik, siis Jeesus ei ütle seda. Peetrus toetus Jumala sõnale.
Jeesus ütles „Tule!“ Kuid Peetrus ei hüpanud üle parda peakat, et siis püsti tõusta. Peetrus astus paadist vee peale, proovis ususamme, käia usus.
Usus käimine ei ole hulljulge või meeletu tegu, vaid Jumala tarkuses ja juhtimises käimine.
Esiteks pidid jüngrid uskuma, et „see“ ei ole tont (vaim), vaid Jeesus ihulikul kujul. Kuid jüngritest uskus ainult Peetrus, et ka tema saab käia vee peal nagu Jeesus. Milline jünger sina oled? Kas see, kes usub, et Jeesus on Jumal, või see, kes käib Jumala tahtes?
Kui sageli me käime usus otsekui kinnisilmi, muhud otsaees ja mõtleme, mis jama on! Jeesus ei ütle, et ära mõtle, vaid ütleb, ära tunne hirmu. Tuult nähes lõi Peetrus kartma. Usu vastand pole ebausk, vaid hirm, aga usk ei ole hulljulgus, vaid lootus ja mõistlik meel. Ma ei usu, et Peetrus oleks astunud usus välja, kui Jeesus poleks teda kutsunud. Kui sa tahad vee peal käia, siis oota kuni Jeesus kutsub sind. Meil ei pruugi olla Jumala isiklikku kutset, nii nagu Peetrust kutsuti: tule!
Kuidas me siis käime usus?
Kas umbusaldades, või tasaduses, samm sammult, vaadates, kuidas Jumal asjaga kaasa tuleb. Hea on, kui meid kutsutakse, aga kui palju Jeesus meid isiklikult kutsub, kuuldavalt, nii nagu Peetrust. Ei ole palju neid, kellele Jeesus ilmub.
Meie saame käia usus koos Püha Vaimuga. Just nimelt koos. Rahulikult. Vahel ootama kannatlikult. Ootamine võib olla proovikivi, sest me tahame tegutseda, kui meie südames on soov, me mõtleme, et Püha Vaimu põletav märguanne innustab meid. Kutsub meid. Aga see ei pruugi olla nii. Sest Püha Vaim ka keelab ja paneb meid ootama. Me ei saa aru, miks me peame ootama. Aga Jumal teab kõike. Me peame lootma ja usaldama Jumala igasugust juhtimist.
Usk on vaid pool õnnistusest kui me ei käi usus.
Usus käia on kõige raskem, mida kristlane kogeb. Paljud inimesed usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, aga nad ei võta teda vastu, kuna siis tuleb hakata liikuma, muutuma.
Kus lained löövad üle pea ja näib, et kõik kukub kokku või sa ei vea kuidagi omadega välja, siis sa mõtled, nüüd ma olen kadunud. Tõesti või? Vaata tagasi! Analüüsi oma elu ja vaata tõele näkku, Jumal on sind kandnud läbi kõigist raskustest, kogu aeg. Iga kord sa mõtled, et nüüd läheb põhja. Kuid iga kord oled sa mingi põhjuse tõttu asjad lahendanud. Sest Jumal on sinuga. Jumal oli ka Peetrusega. Kui too hüüdis: „Issand, päästa mind!“ Siis Jeesus sirutas oma käe, haaras temast kinni, kuid ta ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?“ Tegelikult oli Peetrus ainus mees, kes käis usus. Kõik teised jüngrid istusid paadis ja vaatasid pealt. Keegi ei öelnud, Issand, mina tulen ka. Ma tahan ka usus käia. Ma tahan ka tulla sinu juurde. Ütle Issand, et ma võiksin tulla vee peale! Peetrus ei olnud nõdrausuline, vaid need, kes olid paadis, turvalises tsoonis. Neid ei ohustanud uppumine. Oli küll torm, aga mis siis. Jeesus oli ju seal. Ja peagi vaigistas ta ka tormi. Jumal, kes on loonud maailma, kontrollib loodusseadust.
Kui meie usk lööb kõikuma, siis Jumal on lähedal ja haarab meist kinni ja noomib meid: miks sa kartma lõid.
Jumal treenib meie usku, usus käimist. Üks on kindel, mida enam sa proovid, seda enam sul tuleb usus käimist ja usukogemust. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte muutuda enesekindlaks, vaid muutuge jumalakindlaks.
Kuidas me saame muutuda jumalakindlaks kui me ei astu välja?
Kui me ei proovi. Kui me ei ürita usus käia iga päev. Kõige raskem on käia Jumalaga just iga päev. Päev päeva järel. Üks päev korraga.
Jumal testib meid. Kas me usaldame teda täna, homme, ülehomme, üle-ülehomme. Jumala tahe on, et me käiksime usus iga päev. Käimine on püsitegevus, kus omal kohal on Jumalaga koos veedetud aeg, tema Vaimu lähedus, hingamine, puhkamine ja jõuvarude täiendamine ja mõistlik õpetus.
Küll on lihtne uskuda, kui sul on kõik kombes, sul pole olmemuresid, sul on materjaalne heaolu. Siis on lihtne kiita Jumalat, aga kas käid usus?! Sest sa võid uskuda, et Jumal on hea, aga usus käimine on tegevus, teadmata, mis juhtub edasi, samas teades, et Jumal kannab hoolt kõige eest.
Kui sul kõik on olemas, siis sa võid mõtlema hakata: "Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!" Aga Jumal ütles talle: "Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?" Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas." (Lk 12:19-21).
Kui sa ei tea, kuidas homne päev läheb, mõtled sa hoopis teistmoodi. Kui sul pole vara, mille peale loota, siis sa otsid Jumalat iga päev. Sa saad panna lootuse üksnes Jumalale! Kas see on halb? Ei ole. Jumal tahab meiega olla iga päev. Ta igatseb meie lähedust. Ta igatseb meie palveid. Ta igatseb meie ülistust. Ta igatseb, et me teeksime seda, milleks me oleme kutsutud. Tema valis meid enne, kui me siia sündisime juba emaüsas, ta vaatas meie peale ja mõlgutas oma mõtteid.
Jumal on ustav, ta ei vea sind alt mitte kunagi! Kuigi vahete vahel võib ta meid läbi kasta nagu Peetrust, nii et sa hakkad arvama, et sa oled kadunud mees, kuid pane tähele, just selles olukorras sa hüüad teda appi. Et sa ei mõtleks mina ise, ma olen kõva mees, ma saan kõigega hakkma, ma võin hingata ja pidutseda, sest mul on vara, mul on positsiooni, mul on sõpru, mul on õnne. Jeesus ütles selle kohta: oh sa meeletu!
Jumal laseb laineid üle käia, et me ei paneks lootust muule kui vaid Temale.
Kui sa sellise eksami sooritad, siis, see ei tähenda veel seda, et sa oled pärale jõudnud! Ole väga kindel. Sind ootab ees korduseksam, sama katse, mõne aja pärast. Sest sa pead käima usus. Kui sa muidugi usud Jumalat. Kuidas sa käitud siis, edaspidi, kas sa käid ikka usus, tahab Jumal teada.
Meil tuleb valmis olla paremateks ja raskemateks aegadeks, üks on aga kindel, Jumal on meiega kogu aeg. Uskumisest on vähe, vaja on käia koos Jumalaga.
Kas sa usud Jeesust? Kas sa käid usus? Või sa lihtsalt usud.
Võibolla sa oled turvalises tsoonis ja mitte miski ei kõiguta su meeli. Ei saagi kõigutada, sest sa ei liigu paigast. Sa võid uskuda et Jeesus on Issand, aga ka kurjad vaimud usuvad seda. Hoopis kõrgem tase on usk, mis tähendab usus käimist.
See aga tähendab turvalisest paadist vee peale astumist. Väga lihtne on Jeesust uskuda paadis. Vaatamata tormile, tundub paat turvaline koht. Aga kas sa usud Jeesust vaid siis, kui sa ei pea midagi tegema või usud Jeesust ka sel juhul, kui sa astud paadist vee peale ja sa ei tea, kas vesi kannab sind või mitte!
Piibel ei õpeta hüppama vette tundmatus kohas ega ka mitte Jumalat kiusama, ei eelda seismist pühakoha harjal, et sealt alla astuda. Jeesus ütles, sa ei tohi kiusata Issandat.
Vahest me võime ikka tõsiselt Issandat kiusata, aga ta ei lähe närvi, vaid on kannatlik. Vette hüppamine tundmatus kohas on hulljulgus, rumal, mõtlematu tegu, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed, see ei ole usk. Sa võid uskuda, et vee all pole peidus kivi, aga see ei aita sind. Seetõttu istuvad mõned ratastoolis, aga Jumala omadus pole hulljulgus, vaid on mõistlik meel.
Peetrus ütles (Mt 14:28): „käsi mind tulla enda juurde vee peale,“ sest ta teadis, et kui see ei ole võimalik, siis Jeesus ei ütle seda. Peetrus toetus Jumala sõnale.
Jeesus ütles „Tule!“ Kuid Peetrus ei hüpanud üle parda peakat, et siis püsti tõusta. Peetrus astus paadist vee peale, proovis ususamme, käia usus.
Usus käimine ei ole hulljulge või meeletu tegu, vaid Jumala tarkuses ja juhtimises käimine.
Esiteks pidid jüngrid uskuma, et „see“ ei ole tont (vaim), vaid Jeesus ihulikul kujul. Kuid jüngritest uskus ainult Peetrus, et ka tema saab käia vee peal nagu Jeesus. Milline jünger sina oled? Kas see, kes usub, et Jeesus on Jumal, või see, kes käib Jumala tahtes?
Kui sageli me käime usus otsekui kinnisilmi, muhud otsaees ja mõtleme, mis jama on! Jeesus ei ütle, et ära mõtle, vaid ütleb, ära tunne hirmu. Tuult nähes lõi Peetrus kartma. Usu vastand pole ebausk, vaid hirm, aga usk ei ole hulljulgus, vaid lootus ja mõistlik meel. Ma ei usu, et Peetrus oleks astunud usus välja, kui Jeesus poleks teda kutsunud. Kui sa tahad vee peal käia, siis oota kuni Jeesus kutsub sind. Meil ei pruugi olla Jumala isiklikku kutset, nii nagu Peetrust kutsuti: tule!
Kuidas me siis käime usus?
Kas umbusaldades, või tasaduses, samm sammult, vaadates, kuidas Jumal asjaga kaasa tuleb. Hea on, kui meid kutsutakse, aga kui palju Jeesus meid isiklikult kutsub, kuuldavalt, nii nagu Peetrust. Ei ole palju neid, kellele Jeesus ilmub.
Meie saame käia usus koos Püha Vaimuga. Just nimelt koos. Rahulikult. Vahel ootama kannatlikult. Ootamine võib olla proovikivi, sest me tahame tegutseda, kui meie südames on soov, me mõtleme, et Püha Vaimu põletav märguanne innustab meid. Kutsub meid. Aga see ei pruugi olla nii. Sest Püha Vaim ka keelab ja paneb meid ootama. Me ei saa aru, miks me peame ootama. Aga Jumal teab kõike. Me peame lootma ja usaldama Jumala igasugust juhtimist.
Usk on vaid pool õnnistusest kui me ei käi usus.
Usus käia on kõige raskem, mida kristlane kogeb. Paljud inimesed usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, aga nad ei võta teda vastu, kuna siis tuleb hakata liikuma, muutuma.
Kus lained löövad üle pea ja näib, et kõik kukub kokku või sa ei vea kuidagi omadega välja, siis sa mõtled, nüüd ma olen kadunud. Tõesti või? Vaata tagasi! Analüüsi oma elu ja vaata tõele näkku, Jumal on sind kandnud läbi kõigist raskustest, kogu aeg. Iga kord sa mõtled, et nüüd läheb põhja. Kuid iga kord oled sa mingi põhjuse tõttu asjad lahendanud. Sest Jumal on sinuga. Jumal oli ka Peetrusega. Kui too hüüdis: „Issand, päästa mind!“ Siis Jeesus sirutas oma käe, haaras temast kinni, kuid ta ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?“ Tegelikult oli Peetrus ainus mees, kes käis usus. Kõik teised jüngrid istusid paadis ja vaatasid pealt. Keegi ei öelnud, Issand, mina tulen ka. Ma tahan ka usus käia. Ma tahan ka tulla sinu juurde. Ütle Issand, et ma võiksin tulla vee peale! Peetrus ei olnud nõdrausuline, vaid need, kes olid paadis, turvalises tsoonis. Neid ei ohustanud uppumine. Oli küll torm, aga mis siis. Jeesus oli ju seal. Ja peagi vaigistas ta ka tormi. Jumal, kes on loonud maailma, kontrollib loodusseadust.
Kui meie usk lööb kõikuma, siis Jumal on lähedal ja haarab meist kinni ja noomib meid: miks sa kartma lõid.
Jumal treenib meie usku, usus käimist. Üks on kindel, mida enam sa proovid, seda enam sul tuleb usus käimist ja usukogemust. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte muutuda enesekindlaks, vaid muutuge jumalakindlaks.
Kuidas me saame muutuda jumalakindlaks kui me ei astu välja?
Kui me ei proovi. Kui me ei ürita usus käia iga päev. Kõige raskem on käia Jumalaga just iga päev. Päev päeva järel. Üks päev korraga.
Jumal testib meid. Kas me usaldame teda täna, homme, ülehomme, üle-ülehomme. Jumala tahe on, et me käiksime usus iga päev. Käimine on püsitegevus, kus omal kohal on Jumalaga koos veedetud aeg, tema Vaimu lähedus, hingamine, puhkamine ja jõuvarude täiendamine ja mõistlik õpetus.
Küll on lihtne uskuda, kui sul on kõik kombes, sul pole olmemuresid, sul on materjaalne heaolu. Siis on lihtne kiita Jumalat, aga kas käid usus?! Sest sa võid uskuda, et Jumal on hea, aga usus käimine on tegevus, teadmata, mis juhtub edasi, samas teades, et Jumal kannab hoolt kõige eest.
Kui sul kõik on olemas, siis sa võid mõtlema hakata: "Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!" Aga Jumal ütles talle: "Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?" Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas." (Lk 12:19-21).
Kui sa ei tea, kuidas homne päev läheb, mõtled sa hoopis teistmoodi. Kui sul pole vara, mille peale loota, siis sa otsid Jumalat iga päev. Sa saad panna lootuse üksnes Jumalale! Kas see on halb? Ei ole. Jumal tahab meiega olla iga päev. Ta igatseb meie lähedust. Ta igatseb meie palveid. Ta igatseb meie ülistust. Ta igatseb, et me teeksime seda, milleks me oleme kutsutud. Tema valis meid enne, kui me siia sündisime juba emaüsas, ta vaatas meie peale ja mõlgutas oma mõtteid.
Jumal on ustav, ta ei vea sind alt mitte kunagi! Kuigi vahete vahel võib ta meid läbi kasta nagu Peetrust, nii et sa hakkad arvama, et sa oled kadunud mees, kuid pane tähele, just selles olukorras sa hüüad teda appi. Et sa ei mõtleks mina ise, ma olen kõva mees, ma saan kõigega hakkma, ma võin hingata ja pidutseda, sest mul on vara, mul on positsiooni, mul on sõpru, mul on õnne. Jeesus ütles selle kohta: oh sa meeletu!
Jumal laseb laineid üle käia, et me ei paneks lootust muule kui vaid Temale.
Kui sa sellise eksami sooritad, siis, see ei tähenda veel seda, et sa oled pärale jõudnud! Ole väga kindel. Sind ootab ees korduseksam, sama katse, mõne aja pärast. Sest sa pead käima usus. Kui sa muidugi usud Jumalat. Kuidas sa käitud siis, edaspidi, kas sa käid ikka usus, tahab Jumal teada.
Meil tuleb valmis olla paremateks ja raskemateks aegadeks, üks on aga kindel, Jumal on meiega kogu aeg. Uskumisest on vähe, vaja on käia koos Jumalaga.
Tellimine:
Postitused (Atom)