Jeesus annab armastuse käsu ja huvitav on see, et seda tuli teha. Kas nad siis ei teadnud, mida tähendab armastus. Kas Mooses ja Prohvetid siis ei kirjutanud armastusest? Mis mõttes uus käsk?
Kui me nüüd asetame ennast Jeesue aega ja päeva mil ta õpetas, et „suurim neist on armastus,“ siis ilmselt kõik jüngrid teadsid, mida tähendab Seadus, aga kas nad ka teadsid, mida tähendab ligimese armastus või armastus vendade vastu? Ei usu. Nad olid juudid, valitud rahvas, kes järgis VT pühakirja ja juutide tava. Meil on UT, neil seda polnud. Nad polnud isegi mitte uuestisündinud kristlased, nagu meie sellest aru saame, mida see annab ja muudab. Kui neid nimetati kristlaseks, oli see auline tunnistus algoguduse usklikele. Hakati kutsuma: „Kristlane.“ (Ap 24:5). Nad järgisid Moosese seadust ja teenisid Jumalat, käisid templis ja sünagoogides, aga „kristlane“ iseloomustab inimest, kes omas midagi Jeesusele ainulaadset, mida selle hiljem ristilöödud juudi elus kõikjal oli näha, mille poolest ta erines teistest juutidest. Sellepärast said juudid ja hiljem paganad tunda armastust, millest piibel kirjeldab: vaadake, kuidas nad üksteist armastavad! Milline võimas erinevus. Milline tunnistus ning tunnustus! Vaadake, nad armastavad üksteist! Küllap siis armastus ei olnud neil päevadel levinud ja popullaarne, mida ihaldada, vähemasti mitte oluline isikuomadus, mida oleks vaja omada. Peeti tähtsaks käsu tundmist ja täitmist kui armastust. Ja mitmetel kordadel, kui käsutundjad panid Jeesuse keerulisse olukorda, tahtsid nad teada, kas Jeesus astub üle käsust või mitte.
Kristlasi nimetati Jeesuse jüngriteks (naatsaretlaste lahkusu peamees, Ap 24:5), sest nende eludes oli näha seda, mida tegi Jeesus ja mida pidas ta oluliseks. Jeesus ütles: „aga suurim neist on armastus“. Vaadake, kuidas nad üksteist armastavad! Selline tunnistus läbib kogu UT kirju, et kristlased peavad olema suured armastuse inimesed.
Tuleb tõdeda, et VT kaudu tõepoolest palju armastusest ei kirjutata, mõned silmapaistvad näited (nt Taaveti sõprus); saame lugeda ka armastuse ülemlaulu, mis Jumalat oma kogudusega seob; kuid see hõlmab vaid nõrga osa vennaarmastusest. Ometi leiab ka 3Ms raamatu 19 ptk uuetestamentliku käsu: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“, mille vastu just juudid väga varmad ei olnud, mida kirjeldab Jeesus tähendamisõnas halastaja samaarlasest. Alles UT valmib Jeesuse Kristuse läbi täielik vennaarmastus ja nüüd kutsub kogu UT üles armastusele, mille üks valdkond puudutab vennaarmastust. Jeesus võtab armastuse kokku ühe käsu raames. Juudid said aru, mida tähendab „käsk“, soovitused ei olnud kohustuslikud. Soovitust võis täita või mitte, aga käsk oli täitmiseks.
Uus käsk – armastusekäsk, mida ei antud Siinai mäel, vaid mis jõustus Kolgata künkal. „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate“ (Jh 13:34-35; +Jh 15:12)
Mida tähendab armastage üksteist? Millest me seda ära tunneme?
Jüngri tunnusmärk. Mitte ainult kaheteistkümnele, vaid kõigi aegade jüngritele on peale vajutatud pitser, tunnus või nagu tänapäeval kasutatakse logo. See on kristlase kaubamärk. „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate,“ Jh 13:35. Kui teil on kaubamärk – armastus, kui seda on teie suhetes näha, isekeskis, siis inimesed tunnevad teid ära. Kui teil seda ei ole, siis ärge imestage, et inimesed ei erista teid teistest inimestest maailmas. Kas meid tuntakse ära?
Jeesuse viimane ülempreesterlik palve oli kõigi Jumala laste üksmeele pärast. Miks? „Et maailm usuks, et sa mind oled läkitanud,“ Jh 17:21-22. Seda maailmalunastaja palvet pidi kõigis koosolekutes, nõupidamistes, kirikukogudes, sinodides, jumalateenistustes, kristlikel konverentsidel ja koguduse juhatuse ning juhtimise koosviibimistel kõigi poolt saadud palutud valjult (rõhutatult) ja üksmeeles. Kuidas tundub? Ei tule tuttav ette, eks ole!?
Vennaarmastus. „Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad,“ manitseb Paulus kirjas Roomlastele, 12:10. Kas mitte seda manitsust me täna eriti ei vaja? Siin ei räägita, et olge vennaarmastuse poolest hellemad, et seda teil juba on, et on vaja rohkem. Siin manitsetakse, et vennaarmastusele ja kirjeldatakse, millistel tingimustel seda tuleb praktilises elus rakendada. Vennaarmastus on kvaliteet, mida määratakse ära. Kas me oleme vennaarmastuse poolest üksteise vastu hellad?
Armastus on võlg. Ainuke lubatud võlg on armastus, Rm 13:8. „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada.“ Kuid armastus on justkui kiirlaen, mida on väga keeruline ära maksta, sest intressid kasvatavad kiiremini, kui te suudate tasuda. Niipea, kui sa soovid tasuda armastusega, tuleb uus intress peale ja sa jääd võlglaseks, aga see on hea võlg. See on hädavajalik võlg. Ainus laen, mida tasub võtta. Ja ainus laen, mida tasub anda. Ainus laen, mida kristlased on kohustatud andma. Armastuse võlga ei ole võimalik ära tasuda maise elu jooksul. Selle võla tasub Jumal, kui me ei väsi, ja oleme innukad lõpuni. Jeesus maksab kõik meie arved, tagastab kõik meie armastuse laenud koos intressidega ühel päeval, kui sa astud oma taevasesse koju. Sa saad nägema vara, mida sa maapeal oled külvanud ja kogunud, on taevas kõik valmis pandud sajakordselt. Jumal ei jää võlgu. Tal on parimad audiitorid ja raamatupidajad, kes kõige eest vastutavad, et Jumala võlad saaksid heldelt tasutud. Jumal on rikas iga heateo eest tasuma ja ootab, et ka kristlased oleksid rikkad iga heateo jaoks. See mida kristlane maapeal investeerib, saab Jumala juures tasutud. Jeesus ütles, ärge koguge vara, mida koi ja rooste rikub, vaid koguge vara taevasse! Kristlased on pankurid, kes laenavad välja Jumala armastust, soovimata seda tagasi saada. Nad laenavad Jumala vara. Jumala armastus ei ole nende isiklik varandus, see on Jumala poolt neile antud kasutada ja käsutada. Kuidas sa seda kasutad, sõltub sellest, kas sa armastad ja oled armastuse võlgnik inimeste ees. Armastuse võlg on ainus võlg, mis ei saa siin täielikult tasutud, aga Jumalal pole millestki puudus. Huvitav, eks ole. Armastuse võlg on ainus võlg, ainus rikkus, mis välja andes kasvab ja ei vii laenuandjat pankrotti.
Armastus on totaalne nõue. Kiri ütleb: „Kõik teie teod sündigu armastuses“ 1Kr 16:14. Millised teod, vahet pole. Kuid oluline on, kõik teod! Ma kardan, et me kõik peame lahkuma plavekojast tölneri sõnadega: „Jumal, ole mulle patusele armuline!
Armastuse kuninglik mõjuvõim. „Üks kõigi, kõik ühe eest,“ teate küll? Piibel kirjutab: „Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud.“ (2Kr 5:14). Võim avaldub selles, et Kristuse armastus sunnib meid. Ta sunnib meid sisemiselt. Meie sees on kui põletav tuli! Me ei saa enne rahu, kui me oleme teinud seda, mida me süda sunnib. Sest meie sees on Jumala vaim, kes meid motiveerib. See sund ei väljendu vastu oma tahtmist tegemises, vaid innukuses Jumala asjades ja halastuses. Kui Kristuse armastus valitseb meis, siis saagem taas Jeesuse jüngriteks, kes armastuse kuninglikust võimest ja võimust saavad õhutatud, sütitatud, innustust ja julgustust teha armastuse tõttu seda, mida inimesed ei taha teha või ära põlgavad. Aga sa pead uuesti saama kristlaseks.
Suurim teenimisvõime. „Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses.“ (Gl 5:13) Teenige üksteist armastuses? Ma ju teengi seda! Tõsi, mõnikord. Kuid Paulus noomib galaatlasi, kuna need kasutasid vabadust ära. Ma olen vaba aitama ja vaba mitte aitama. Ma olen vaba? Tegelikult on kristlane kohustatud käima armastuse teel iga päev ja see oli ja on ainus tee, milles praktiliselt käia tuleb. Mis sind tegelikult motiveerib? Kas see on ikka armastus?
Esimene vaimuvili. Armastus on esimene vaimuvili, mida nimetatakse, Gl 5:22. „Aga vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus...“ Kui sa tahad saada täiuslikuks, siis armastus pakub sulle selleks väga hea võimaluse. Sa võid teistes küsimustes olla nõrk, aga armastus on nii elementaarne, et sa suudad seda igal juhul. Jumal aitab sind. Sest armastus on valatud meie südamesse. Jumal annab armastuse ja sul on võimalus õppida seda kasutama. Paulus nimetab armastuse esimeseks. Kui tihti me otsime kõike muud, aga tea seda, et Jumalal on kaks omadust. Need on armastus ja pühadus. Jumal on armastus. Seepärast Paulus nimetab armastuse esimeseks. Jumal ei ole usk, Jumal ei ole ustavus, Jumal ei ole rahu, kuigi Jumal kõike seda on, aga Jumal on eelkõige armastus ja usk, ustavus ning rahu, mis avaldub armastuse tulemusel. Sul võib olla kogu usk, sul võib olla kogu vägi, aga kui sul pole armastust, siis sa oled vaid kõlisev kuljus (1Kr 13:1-2). Seest tühi, õõnes, mis teeb häält, aga selle mõju kestab vaid hetke ja siis on see läinud. Kuid armastus on see, mis jääb, mille mõju püsib, isegi siis, kui kõik maine on möödanik, on armastus saatnud korda oma eesmärgi, milleks seda vaja oli. Kui tihti me otsime kõike muud, aga ei otsi armastust? Milline on sinu usu puu, kas sel kasvavad lehed, õied või armastuse viljad.
Armastus on täiuslik side. Kõigele sellele lisaks kirjutab apostel Paulus Kl 3:14, olgu armastus. „Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side!“ Ükskõik, kui palju teil tuleb andestada, taluda puudusi, kuulda kaebusi ja pretentsioone, saada noomitud, olla kriitika tule all, olgu selle kõige selgrooks armastus, mis seob. Armastus ühendab, armastus on tugev side. Armastus on täiuslik side, mis ühendab kõik inimesed, lähendab kõik kristlased, ühe Jumala alla mistahes andidega. Ainult selle ühendava sidemega, mis kõiki teisi ande ja jõude seob ning pühitseb, liitub Jeesuse kristlik kogudus tugevaks üksmeelseks pereks ja teenistuseks Jumala auks.
Armastuse teod. Armastus peab ennast avaldama tegudes ja tões. Johannes, elatanud Efesose patriarh, manitseb kõigi aegade ja keelte kristlasi: „Lapsed, ärgem armastagem sõnadega ja keelega, vaid teoga ja tõega!“ (1Jh 3:18) Vaadakem enda ümber, ärgem olgem ükskõiksed, vaid kaastundlikud ja halastajad, kui kellegil on millsetki puudus, siis ärge jätke teda hätta, vaid armastage teda tegudega. Jeesus ütles, kes on armastanud minu vähimat, see on armastanud mind. Me võime teha suuri sõnu armastusest, aga kui me ei vasta abipalvele, ei aita kannatajat või kellel puudust on, siis meis ei avaldu armastust tões. Tõde me tunneme ära, kui armastus väljendub tegudes. Kes näeb venna puuduses või sulgeb südame tema palve ees kui ta saab aidata, ei ole käinud tões ja armastuses. Johannes ütleb, me oleme kohustanud jätma oma elu venna eest. Kas sa jätaksid oma elu minu eest? Ok. Ma ei palu seda teha. Aga kui teilt palutakse piskut, väikest abi, millele vastamisest sõltub palju, kas te teete seda? Ilmselt mitte. Enamasti mitte. Piibel kirjutab, et lõpuaegadel jahtub paljude armastus. Kui te palusite abi tuttavatelt, siis te ei saanud abi, aga saite abi mõne uskliku venna käest; siis mida aeg edasi, seda vähem te saate abi. Kui te palute abi kristlasest venna või õe käest, siis te ei saa mitte ühtki. Kuna armastus on jahtunud. Te võite paluda abi võõrastelt või kristlastelt, vahet pole, te ei saa kuskilt mitte midagi. Nii avaldubki armastus, milles pole tõde.
Armastus on Jumala tunnus. Selgemaks Jumala tunnuseks on: „Kes on sündinud Jumalast, see armastab vendi.“ Loe 1Jh 4 ja 5 ptk. See on üsna hävitav otsus, mida nendes kahes peatükis kirjeldatakse neile, kes on ära taganenud Jumala armastusest. Kes ei armasta, see ei tunne Jumalat. Jeesus ütles, et tema juurde tulevad paljud, kes ütlevad, ma olen teinud seda ja teist, olen sind teeninud, aga Jeesus peab nad kahjuks ära saatma, sest nad on valed; nad ei ole inimesi teeninud armastuses, neis ei ole enam Jumala märke. Nad on teeninud kirikutes Jumalat, aga nad on sulgenud oma südame ja mõistuse inimeste ees, ei ole armastanud lõpuni nagu tegi seda Jeesus. Nende vahel toimuvad alaasa nääklemised, tülid ja pidev lahkmeel juba väiksestes koguduse asjaajamistes, nii et nende südamed on saanud pihta ning nad on pimedad armastusele. Nad ei ole enam valguse lapsed. Kuidas siis saakski? Ei saagi näha. Selline hävitav otsus, millest Johannes kirjeldab, - see on usklike suhtes. Need on kristlased, hullemad kui uskmatud. Kuidas me neid siis ära tunneme, kui nad tülitsevad ja põlastavad õde või venda; kuidas saab Jumala armastus jääda nende sisse, millest peaks neid ju kogu maailm ju ära tundma?! Ei tunnegi. See on suur tülide areen. Lõputud erimeelsused ja nö rivaalitsemised koguduste vahel. Enese paremaks pidamised teistest konfessioonidest jpm ja kõik sinna juurde kuuluv. See on vale vaim. Selline ei ole Jumala armastus. Sellest me ei tunne Jumalat ära. Me peame alles saama Kristuse jüngriteks?
Kes on Kristuse jünger?
Need on inimesed, kes jäävad armastusse; nad jäävad vaid Jumalasse, sest Jumal on armastus (1Jh 4:16). Sügavad kristliku vennaarmastuse vahendid ei asu maailmas, kuskil väljaspool kristlast, ega ka meis enestes. Armastus, mida kristlane annab ja jagab perekonnas, koguduses, teiste inimeste aitamises, sõpruses, misjonitöös, haigete ja õnnetute juures, puudust kannatavates, patustes, evangeeliumi tunnistamises – võib tulla ühest kohast: Jumala armastusest, mis sai avalikuks Jeesuses. Kes iga päev ei kasuta ega ei võta vastu armastust Jumala käest, see on varsti külm, jahtunud ja tühi kristlane ning armastab „armastuseta armastusega“. Jeesuse jüngrid elavad igapäev Jeesuse armastusest, mis on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi (Rm 5:5), kes meile on antud, sammudes läbi armastusevaese argipäeva või puhkepäeva selleks, et juhtida nähtava armastusega inimesi mõtlema Jumala peale, et järgida Jumalat. Armastusest, millest ma elan, anna edasi ka teistele. Mida muud võiks kristlase elust välja lugeda? Neid kristlasi otsib Jumal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar