kolmapäev, 21. november 2012
teisipäev, 4. september 2012
Kes ütles, et sa oled luuser?
Meie vaimumaailmas, meie sees käib pidevalt võitlus meie pea ja südame hääle vahel ja mind paneks imestama, kui me sellele pööraksime tähelepanu, küll aga ei pane mind imestama, et me üldse seda tähele ei pane. Lubame vöörastel, kes ei tunne meid, mõjutada meid ja panna paika, lubame endal maha suruda häid ideid a-la kes mina olen, et ma seda teen või ütlen. Tüüpiline eestlane, kas pole? Me tõesti oleme kaugel vaimu inimesest, kelleks Jumal meid lõi algusest peale, et me saaksime suhelda ja olla koos Jumalaga kogu elu, nii maapeal kui ka igavese elu. Jumal on loonud kõik võimalused selleks, et me suudaksime vahet teha heal ja halval, aga kui paljud teavad, et nad suudavad vahet teha ka heal ja halval mõttel enese sees. Kui paljud teist seda teevad? No nii. Arvan, et me ei oska arvatagi, kui palju me teeme kõikide teiste tahtmist peale iseenda ja Jumala tahte. Tasub mõelda. Lisan siin postituse, mis on täpselt selleks, et me hakkaksime vaatama tõele näkku. Kes ütles sulle, et sa oled luuser? Kes ütles, et sa ai saa midagi teha? Sa ei saa hakkama? Sa ei saa... sa ei suuda! Suudad küll! Kuningas Taavet ütles kord nii, et koos oma Jumalaga hüppan ma üle müüri. Aga ma tahan sulle öelda, et Jumala tahe ei ole sind maha teha, paika panna, vaid Jumala tahe on pakkuda sulle lootust, armastust, andestust, mõistmist, lugupidamist ja kõike seda, mis peaks sulle andma lootust. Sa ei usu seda? Proovi järgi. Jumal vastab kohe ja sa näed, et Jumalal on sinuga head mõtted ja hea plaan. Nii et küsi endalt julgesti: kes seda ütles! Tee vahet hingevaenlasel ja oma häälel ja Jumala häälel ning sa avastad endas uued jõuvarud ja pane tähele, kõik see mis sul puudu on, küsi juurde Jumala käest. Sinu nõrkused on Jumala tugevus. Ole tugev Jumalas ja tee vahet oma mõtetel. Ära kuula inimesi, kes teevad sind maha, vaid kuula enda sisemist häält ja kasuta häid mõtteid, sa oled seda väärt!Loe läbi sari Vaimu mõtteviis, mis kirjutab sellest, kuidas teha vahet hingevaenlase, Jumala ja oma mõtetel.
Lisaks lugemist:
David Wilkerson Today
TUESDAY, SEPTEMBER 4, 2012
KES SULLE ÜTLES, ET SA POLE VÄÄRT?
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Kes sulle ütles, et sa pole väärt? Et sust’ pole mingit tolku ja sa oled kasutu Jumala silmis? Kes tuletab sulle pidevalt meelde, et sa oled nõrk, abitu ja totaalne luuser? Et sa ei vea iialgi Jumala standarditeni välja?
Me kõik teame, et see hääl lähtub Saatanast endast. Tema on see, kes hoiab sind pidevalt teadmises, et Jumal on pahane su peale. Sa kuuled päevad otsa kõiki neid valesid ja need ei lähtu kusagilt mujalt kui otse põrgust endast.
Kes ütleb kooriliikmetele, et nad pole väärt laulma kiitust jumalakojas? Kes ütleb muusikutele, et nad pole väärt mängima ülistuspille? Kes ütleb koguduse vanematele, abilistele, pühapäevakooli õpetajatele, vabatahtlikele ja teistele jumalariigitöölistele ning inimestele kirikupingis, et nad pole midagi väärt? Kes tuletab neile meelde igat nende pattu ja läbikukkumist ja süüdistab neid määrdunud südames ning kätes? Kes ütleb neile, et neil pole vähimatki õigust puutuda Jumala pühasid asju?
See jälitav Saatana hääl, see vendade süüdistaja, ütleb sulle: „Jumal ei saa sind kasutada enne kui istud maha ja sead oma asjad korda. Sa ei tohi isegi tulla Tema kotta enne, kui oled end vääriliseks teinud.“ Saatan on suutnud veenda paljusid teid, kes te seda sõnumit loete, et te pole iialgi väärt olemaks kasutatud Jumala poolt. Võib-olla sa tunned, et sa pole isegi väärt, et sind Jumala lapseks kutsutaks. Kõik, mida sa oma vaimuliku elu peale vaadates näed, on üks suur vasturääkivus. Ja vaenlane muudkui valetab, tuletades sulle pidevalt meelde sinu läbikukkumisi ning piinates sinu vaimu.
Luba ma peatun siin hetkeks, et tunnistada sulle midagi: kõigi oma teenistusaastate jooksul pole ma kordagi kogenud end väärt olevat jutlustaja kõrget kutsumist. Läbi kõigi nende aastate, mil olen teeninud Issandat, on mind pommitatud süüdistustega sellest, et ma pole väärt rääkima Jumala nimel. Ma pole väärt jutlustama, õpetama ega üldse olema juht. Ma pole väärt, et kirjutada seda sõnumit ja sina pole väärt, et tõsta oma käed kiitmaks Jumalat. Mitte keegi pole väärt – vähemalt mitte oma inimlikus jõus ega väes. Kuid Jeesus on öelnud meile: „Mina olen teinud teid vääriliseks.“ „Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.“ (Roomlastele 5:19)
teisipäev, 5. juuni 2012
neljapäev, 10. mai 2012
Eksistentsiaalne küsimus
EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU ARVAMUS KOOSELUSEADUSE VÄLJATÖÖTAMISE KÜSIMUSES
Kirikute Nõukogu peab kõlbelise elu küsimustes kõrgeimaks
autoriteettekstiks Piiblis väljendatud seisukohti. Sellest lähtuvalt on
Eesti Kirikute Nõukogu kiitnud 2008. aastal heaks ühtse seisukoha
abielu, perekonna ja inimese seksuaalsuse teemadel
(http://ekn.ee/lakitus.php?id=1). Kirikute Nõukogu arvamus
mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes tugineb
nimetatud dokumendile.
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud kooselu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest, pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest. Ka rahvusvahelised gallupid näitavad, et abielus elavate paaride rahulolu ja vaimne tervis on palju kõrgem ning loob suuresti rohkem sotsiaalset ja isegi materiaalset kapitali kui vaba kooselu paaridel (vt nt Ameerika Sotsioloogide Ühenduse uurimus Explaining Differences in Mental Health between Married and Cohabiting Individuals).
Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte ebapiisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regulatsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.
Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna õiguslikud võimalused mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste tagamiseks, ei ole kooselus elavate paaride hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.
Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlikke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta Eesti Kirikute Nõukogu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.
EKN on teadlik, et loomisel olev kooseluseadus on sooneutraalne ning hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsiooni, andes ühtlasi võimaluse ka samasooliste isikute kooselu riiklikuks seadustamiseks.
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bioloogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali või juriidika küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisisõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.
Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.
Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisukohale soovitab EKN jääda arutluse all olevas seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde, mis kaitseb lapsi ning tagab nendele isa ja ema poolse hoole ja kasvatuse. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Laste kaitsest lähtudes väärtustab enim traditsioonilist ja tervet perekonda ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 tuhande liikmega palub Justiitsministeeriumil jääda kehtiva Perekonnaseaduse aluspõhimõtete juurde. Teiste kooselu vormide korral saab kasutada olemasolevaid seadusi, neid vajaduse korral muutes ja täiendades.
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud kooselu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest, pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest. Ka rahvusvahelised gallupid näitavad, et abielus elavate paaride rahulolu ja vaimne tervis on palju kõrgem ning loob suuresti rohkem sotsiaalset ja isegi materiaalset kapitali kui vaba kooselu paaridel (vt nt Ameerika Sotsioloogide Ühenduse uurimus Explaining Differences in Mental Health between Married and Cohabiting Individuals).
Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte ebapiisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regulatsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.
Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna õiguslikud võimalused mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste tagamiseks, ei ole kooselus elavate paaride hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.
Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlikke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta Eesti Kirikute Nõukogu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.
EKN on teadlik, et loomisel olev kooseluseadus on sooneutraalne ning hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsiooni, andes ühtlasi võimaluse ka samasooliste isikute kooselu riiklikuks seadustamiseks.
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bioloogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali või juriidika küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisisõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.
Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.
Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisukohale soovitab EKN jääda arutluse all olevas seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde, mis kaitseb lapsi ning tagab nendele isa ja ema poolse hoole ja kasvatuse. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Laste kaitsest lähtudes väärtustab enim traditsioonilist ja tervet perekonda ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 tuhande liikmega palub Justiitsministeeriumil jääda kehtiva Perekonnaseaduse aluspõhimõtete juurde. Teiste kooselu vormide korral saab kasutada olemasolevaid seadusi, neid vajaduse korral muutes ja täiendades.
kolmapäev, 9. mai 2012
Kui vaja on, siis anname teid veel kord
Kui peaks puhkema sõda, siis venelane laseb eestlase maha või küüditab ilma pikema jututa, rääkigu meie valitus mida tahes. Veri on paksem kui vesi.
Ja kui venelasel tuleb valida, kas jääda Eestile lojaalseks, siis ka kõige sõbralikum venelane on tegelikult meie potentsiaalne vaenlane ja väga tõenäoliselt laseb eestlase maha. Sest venelane peab otsustama, aga tal ei ole valikut. Ja karta on, et see otsus on "Vajuta päästikule!"
Eestlastel ei ole vaja olla naiivsed, vaid vaadata tõele näkku. Tuha all põleb tuli ja see pole kunagi kustunud. Venelane on pidanud eestlast oma vaenlaseks läbi aegade ja see ei muuda mistahes mainekujundus ega propaganda ega isegi mitte eestis sündimine või integreerimine. Kui eestlased jooksid üle Eesti poolele, et sõdida punaterrori vastu, siis jooksevad üle ka venelased, et sõdida koos oma rahvuskaaslastega. Ei ole mingit alust arvata, et see venelane hakkab sõdima venelase vastu Eesti riigi eest.
Kuidas suhtuda venelasse, kui need levitavad aga avalikult ähvardusi: "1938.a me andsime müüa Tsehhoslovakkia. 1939.a me andsime müüa Poola. 1940.a me andsime müüa Baltimaad. Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!"? See "teid" tähendab eestlasi.
Pildil: Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!
Venelane eelistab äri või asju ajada venelastega ja vene keeles. Mingit sõprust naabrite vahel pole kunagi olnud, ei olnud nõuka ajal "rahvaste sõprust", ega ole ka praegu. Vaadake enda ümber, siis te näete, et kui põlastusväärselt venelased suhtuvad meie riiki, eestlastesse ja meie seadustesse neid rikkudes süstemaatiliselt. Eriti paistab see silma liikluses! Venelased eiravad liikluseeskirju süstemaatiliselt. Rikuvad avalikku korda. Aga kui te neid korrale kutsute, teete neile märkuse, siis sellega seate ohtu oma tervise. Hea on, kui pääsete terve nahaga. Kui eestlane hakkab vaidlema ja pidama sõnasõda, siis venelane laseb lihtsalt käed käiku. See ei ole erand, vaid pigem rahvuslik eripära.
Pronksõduri juures üles riputatud loosungid ei hirmuta loomulikult mitte kedagi, vähemalt mitte kainelt mõtlevat eestlast. Aga kui tekib relvakonflikt, siis eestlasel mingit armu loota ei ole. Venelane vihkab eestlast ja teeb kõik selleks, et eestlane anastada, "anda müüa," nagu sellel fotol kirjas on. Seda võib olla valus vaadata eestlastel, eriti meie valitsusel, aga vaadake tõele näkku! See on meie reaalne elu tänases Eestis ja olukord, mille keskel me peame edasi elama ja kui vaja, siis arvestame sellega, et venelane jääb venelaseks ning suhtub meisse kui vaenlane, keda tuleb ära anda.
Ja kui venelasel tuleb valida, kas jääda Eestile lojaalseks, siis ka kõige sõbralikum venelane on tegelikult meie potentsiaalne vaenlane ja väga tõenäoliselt laseb eestlase maha. Sest venelane peab otsustama, aga tal ei ole valikut. Ja karta on, et see otsus on "Vajuta päästikule!"
Eestlastel ei ole vaja olla naiivsed, vaid vaadata tõele näkku. Tuha all põleb tuli ja see pole kunagi kustunud. Venelane on pidanud eestlast oma vaenlaseks läbi aegade ja see ei muuda mistahes mainekujundus ega propaganda ega isegi mitte eestis sündimine või integreerimine. Kui eestlased jooksid üle Eesti poolele, et sõdida punaterrori vastu, siis jooksevad üle ka venelased, et sõdida koos oma rahvuskaaslastega. Ei ole mingit alust arvata, et see venelane hakkab sõdima venelase vastu Eesti riigi eest.
Kuidas suhtuda venelasse, kui need levitavad aga avalikult ähvardusi: "1938.a me andsime müüa Tsehhoslovakkia. 1939.a me andsime müüa Poola. 1940.a me andsime müüa Baltimaad. Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!"? See "teid" tähendab eestlasi.
Pildil: Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!
Venelane eelistab äri või asju ajada venelastega ja vene keeles. Mingit sõprust naabrite vahel pole kunagi olnud, ei olnud nõuka ajal "rahvaste sõprust", ega ole ka praegu. Vaadake enda ümber, siis te näete, et kui põlastusväärselt venelased suhtuvad meie riiki, eestlastesse ja meie seadustesse neid rikkudes süstemaatiliselt. Eriti paistab see silma liikluses! Venelased eiravad liikluseeskirju süstemaatiliselt. Rikuvad avalikku korda. Aga kui te neid korrale kutsute, teete neile märkuse, siis sellega seate ohtu oma tervise. Hea on, kui pääsete terve nahaga. Kui eestlane hakkab vaidlema ja pidama sõnasõda, siis venelane laseb lihtsalt käed käiku. See ei ole erand, vaid pigem rahvuslik eripära.
Pronksõduri juures üles riputatud loosungid ei hirmuta loomulikult mitte kedagi, vähemalt mitte kainelt mõtlevat eestlast. Aga kui tekib relvakonflikt, siis eestlasel mingit armu loota ei ole. Venelane vihkab eestlast ja teeb kõik selleks, et eestlane anastada, "anda müüa," nagu sellel fotol kirjas on. Seda võib olla valus vaadata eestlastel, eriti meie valitsusel, aga vaadake tõele näkku! See on meie reaalne elu tänases Eestis ja olukord, mille keskel me peame edasi elama ja kui vaja, siis arvestame sellega, et venelane jääb venelaseks ning suhtub meisse kui vaenlane, keda tuleb ära anda.
Tellimine:
Postitused (Atom)