kolmapäev, 21. november 2012
teisipäev, 4. september 2012
Kes ütles, et sa oled luuser?
Meie vaimumaailmas, meie sees käib pidevalt võitlus meie pea ja südame hääle vahel ja mind paneks imestama, kui me sellele pööraksime tähelepanu, küll aga ei pane mind imestama, et me üldse seda tähele ei pane. Lubame vöörastel, kes ei tunne meid, mõjutada meid ja panna paika, lubame endal maha suruda häid ideid a-la kes mina olen, et ma seda teen või ütlen. Tüüpiline eestlane, kas pole? Me tõesti oleme kaugel vaimu inimesest, kelleks Jumal meid lõi algusest peale, et me saaksime suhelda ja olla koos Jumalaga kogu elu, nii maapeal kui ka igavese elu. Jumal on loonud kõik võimalused selleks, et me suudaksime vahet teha heal ja halval, aga kui paljud teavad, et nad suudavad vahet teha ka heal ja halval mõttel enese sees. Kui paljud teist seda teevad? No nii. Arvan, et me ei oska arvatagi, kui palju me teeme kõikide teiste tahtmist peale iseenda ja Jumala tahte. Tasub mõelda. Lisan siin postituse, mis on täpselt selleks, et me hakkaksime vaatama tõele näkku. Kes ütles sulle, et sa oled luuser? Kes ütles, et sa ai saa midagi teha? Sa ei saa hakkama? Sa ei saa... sa ei suuda! Suudad küll! Kuningas Taavet ütles kord nii, et koos oma Jumalaga hüppan ma üle müüri. Aga ma tahan sulle öelda, et Jumala tahe ei ole sind maha teha, paika panna, vaid Jumala tahe on pakkuda sulle lootust, armastust, andestust, mõistmist, lugupidamist ja kõike seda, mis peaks sulle andma lootust. Sa ei usu seda? Proovi järgi. Jumal vastab kohe ja sa näed, et Jumalal on sinuga head mõtted ja hea plaan. Nii et küsi endalt julgesti: kes seda ütles! Tee vahet hingevaenlasel ja oma häälel ja Jumala häälel ning sa avastad endas uued jõuvarud ja pane tähele, kõik see mis sul puudu on, küsi juurde Jumala käest. Sinu nõrkused on Jumala tugevus. Ole tugev Jumalas ja tee vahet oma mõtetel. Ära kuula inimesi, kes teevad sind maha, vaid kuula enda sisemist häält ja kasuta häid mõtteid, sa oled seda väärt!
Loe läbi sari Vaimu mõtteviis, mis kirjutab sellest, kuidas teha vahet hingevaenlase, Jumala ja oma mõtetel.
Lisaks lugemist:
David Wilkerson Today
TUESDAY, SEPTEMBER 4, 2012
KES SULLE ÜTLES, ET SA POLE VÄÄRT?
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Kes sulle ütles, et sa pole väärt? Et sust’ pole mingit tolku ja sa oled kasutu Jumala silmis? Kes tuletab sulle pidevalt meelde, et sa oled nõrk, abitu ja totaalne luuser? Et sa ei vea iialgi Jumala standarditeni välja?
Me kõik teame, et see hääl lähtub Saatanast endast. Tema on see, kes hoiab sind pidevalt teadmises, et Jumal on pahane su peale. Sa kuuled päevad otsa kõiki neid valesid ja need ei lähtu kusagilt mujalt kui otse põrgust endast.
Kes ütleb kooriliikmetele, et nad pole väärt laulma kiitust jumalakojas? Kes ütleb muusikutele, et nad pole väärt mängima ülistuspille? Kes ütleb koguduse vanematele, abilistele, pühapäevakooli õpetajatele, vabatahtlikele ja teistele jumalariigitöölistele ning inimestele kirikupingis, et nad pole midagi väärt? Kes tuletab neile meelde igat nende pattu ja läbikukkumist ja süüdistab neid määrdunud südames ning kätes? Kes ütleb neile, et neil pole vähimatki õigust puutuda Jumala pühasid asju?
See jälitav Saatana hääl, see vendade süüdistaja, ütleb sulle: „Jumal ei saa sind kasutada enne kui istud maha ja sead oma asjad korda. Sa ei tohi isegi tulla Tema kotta enne, kui oled end vääriliseks teinud.“ Saatan on suutnud veenda paljusid teid, kes te seda sõnumit loete, et te pole iialgi väärt olemaks kasutatud Jumala poolt. Võib-olla sa tunned, et sa pole isegi väärt, et sind Jumala lapseks kutsutaks. Kõik, mida sa oma vaimuliku elu peale vaadates näed, on üks suur vasturääkivus. Ja vaenlane muudkui valetab, tuletades sulle pidevalt meelde sinu läbikukkumisi ning piinates sinu vaimu.
Luba ma peatun siin hetkeks, et tunnistada sulle midagi: kõigi oma teenistusaastate jooksul pole ma kordagi kogenud end väärt olevat jutlustaja kõrget kutsumist. Läbi kõigi nende aastate, mil olen teeninud Issandat, on mind pommitatud süüdistustega sellest, et ma pole väärt rääkima Jumala nimel. Ma pole väärt jutlustama, õpetama ega üldse olema juht. Ma pole väärt, et kirjutada seda sõnumit ja sina pole väärt, et tõsta oma käed kiitmaks Jumalat. Mitte keegi pole väärt – vähemalt mitte oma inimlikus jõus ega väes. Kuid Jeesus on öelnud meile: „Mina olen teinud teid vääriliseks.“ „Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.“ (Roomlastele 5:19)
Loe läbi sari Vaimu mõtteviis, mis kirjutab sellest, kuidas teha vahet hingevaenlase, Jumala ja oma mõtetel.
Lisaks lugemist:
David Wilkerson Today
TUESDAY, SEPTEMBER 4, 2012
KES SULLE ÜTLES, ET SA POLE VÄÄRT?
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Kes sulle ütles, et sa pole väärt? Et sust’ pole mingit tolku ja sa oled kasutu Jumala silmis? Kes tuletab sulle pidevalt meelde, et sa oled nõrk, abitu ja totaalne luuser? Et sa ei vea iialgi Jumala standarditeni välja?
Me kõik teame, et see hääl lähtub Saatanast endast. Tema on see, kes hoiab sind pidevalt teadmises, et Jumal on pahane su peale. Sa kuuled päevad otsa kõiki neid valesid ja need ei lähtu kusagilt mujalt kui otse põrgust endast.
Kes ütleb kooriliikmetele, et nad pole väärt laulma kiitust jumalakojas? Kes ütleb muusikutele, et nad pole väärt mängima ülistuspille? Kes ütleb koguduse vanematele, abilistele, pühapäevakooli õpetajatele, vabatahtlikele ja teistele jumalariigitöölistele ning inimestele kirikupingis, et nad pole midagi väärt? Kes tuletab neile meelde igat nende pattu ja läbikukkumist ja süüdistab neid määrdunud südames ning kätes? Kes ütleb neile, et neil pole vähimatki õigust puutuda Jumala pühasid asju?
See jälitav Saatana hääl, see vendade süüdistaja, ütleb sulle: „Jumal ei saa sind kasutada enne kui istud maha ja sead oma asjad korda. Sa ei tohi isegi tulla Tema kotta enne, kui oled end vääriliseks teinud.“ Saatan on suutnud veenda paljusid teid, kes te seda sõnumit loete, et te pole iialgi väärt olemaks kasutatud Jumala poolt. Võib-olla sa tunned, et sa pole isegi väärt, et sind Jumala lapseks kutsutaks. Kõik, mida sa oma vaimuliku elu peale vaadates näed, on üks suur vasturääkivus. Ja vaenlane muudkui valetab, tuletades sulle pidevalt meelde sinu läbikukkumisi ning piinates sinu vaimu.
Luba ma peatun siin hetkeks, et tunnistada sulle midagi: kõigi oma teenistusaastate jooksul pole ma kordagi kogenud end väärt olevat jutlustaja kõrget kutsumist. Läbi kõigi nende aastate, mil olen teeninud Issandat, on mind pommitatud süüdistustega sellest, et ma pole väärt rääkima Jumala nimel. Ma pole väärt jutlustama, õpetama ega üldse olema juht. Ma pole väärt, et kirjutada seda sõnumit ja sina pole väärt, et tõsta oma käed kiitmaks Jumalat. Mitte keegi pole väärt – vähemalt mitte oma inimlikus jõus ega väes. Kuid Jeesus on öelnud meile: „Mina olen teinud teid vääriliseks.“ „Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.“ (Roomlastele 5:19)
Sildid
lootus,
mõtlemine,
mõttemaailm,
mõtteviis,
sõna,
vaimulik sõjapidamine
teisipäev, 5. juuni 2012
neljapäev, 10. mai 2012
Eksistentsiaalne küsimus
EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU ARVAMUS KOOSELUSEADUSE VÄLJATÖÖTAMISE KÜSIMUSES
Kirikute Nõukogu peab kõlbelise elu küsimustes kõrgeimaks
autoriteettekstiks Piiblis väljendatud seisukohti. Sellest lähtuvalt on
Eesti Kirikute Nõukogu kiitnud 2008. aastal heaks ühtse seisukoha
abielu, perekonna ja inimese seksuaalsuse teemadel
(http://ekn.ee/lakitus.php?id=1). Kirikute Nõukogu arvamus
mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes tugineb
nimetatud dokumendile.
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud kooselu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest, pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest. Ka rahvusvahelised gallupid näitavad, et abielus elavate paaride rahulolu ja vaimne tervis on palju kõrgem ning loob suuresti rohkem sotsiaalset ja isegi materiaalset kapitali kui vaba kooselu paaridel (vt nt Ameerika Sotsioloogide Ühenduse uurimus Explaining Differences in Mental Health between Married and Cohabiting Individuals).
Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte ebapiisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regulatsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.
Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna õiguslikud võimalused mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste tagamiseks, ei ole kooselus elavate paaride hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.
Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlikke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta Eesti Kirikute Nõukogu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.
EKN on teadlik, et loomisel olev kooseluseadus on sooneutraalne ning hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsiooni, andes ühtlasi võimaluse ka samasooliste isikute kooselu riiklikuks seadustamiseks.
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bioloogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali või juriidika küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisisõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.
Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.
Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisukohale soovitab EKN jääda arutluse all olevas seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde, mis kaitseb lapsi ning tagab nendele isa ja ema poolse hoole ja kasvatuse. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Laste kaitsest lähtudes väärtustab enim traditsioonilist ja tervet perekonda ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 tuhande liikmega palub Justiitsministeeriumil jääda kehtiva Perekonnaseaduse aluspõhimõtete juurde. Teiste kooselu vormide korral saab kasutada olemasolevaid seadusi, neid vajaduse korral muutes ja täiendades.
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud kooselu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest, pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest. Ka rahvusvahelised gallupid näitavad, et abielus elavate paaride rahulolu ja vaimne tervis on palju kõrgem ning loob suuresti rohkem sotsiaalset ja isegi materiaalset kapitali kui vaba kooselu paaridel (vt nt Ameerika Sotsioloogide Ühenduse uurimus Explaining Differences in Mental Health between Married and Cohabiting Individuals).
Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte ebapiisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regulatsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.
Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna õiguslikud võimalused mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste tagamiseks, ei ole kooselus elavate paaride hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.
Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlikke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta Eesti Kirikute Nõukogu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.
EKN on teadlik, et loomisel olev kooseluseadus on sooneutraalne ning hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsiooni, andes ühtlasi võimaluse ka samasooliste isikute kooselu riiklikuks seadustamiseks.
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bioloogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali või juriidika küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisisõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.
Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.
Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisukohale soovitab EKN jääda arutluse all olevas seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde, mis kaitseb lapsi ning tagab nendele isa ja ema poolse hoole ja kasvatuse. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Laste kaitsest lähtudes väärtustab enim traditsioonilist ja tervet perekonda ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 tuhande liikmega palub Justiitsministeeriumil jääda kehtiva Perekonnaseaduse aluspõhimõtete juurde. Teiste kooselu vormide korral saab kasutada olemasolevaid seadusi, neid vajaduse korral muutes ja täiendades.
kolmapäev, 9. mai 2012
Kui vaja on, siis anname teid veel kord
Kui peaks puhkema sõda, siis venelane laseb eestlase maha või küüditab ilma pikema jututa, rääkigu meie valitus mida tahes. Veri on paksem kui vesi.
Ja kui venelasel tuleb valida, kas jääda Eestile lojaalseks, siis ka kõige sõbralikum venelane on tegelikult meie potentsiaalne vaenlane ja väga tõenäoliselt laseb eestlase maha. Sest venelane peab otsustama, aga tal ei ole valikut. Ja karta on, et see otsus on "Vajuta päästikule!"
Eestlastel ei ole vaja olla naiivsed, vaid vaadata tõele näkku. Tuha all põleb tuli ja see pole kunagi kustunud. Venelane on pidanud eestlast oma vaenlaseks läbi aegade ja see ei muuda mistahes mainekujundus ega propaganda ega isegi mitte eestis sündimine või integreerimine. Kui eestlased jooksid üle Eesti poolele, et sõdida punaterrori vastu, siis jooksevad üle ka venelased, et sõdida koos oma rahvuskaaslastega. Ei ole mingit alust arvata, et see venelane hakkab sõdima venelase vastu Eesti riigi eest.
Kuidas suhtuda venelasse, kui need levitavad aga avalikult ähvardusi: "1938.a me andsime müüa Tsehhoslovakkia. 1939.a me andsime müüa Poola. 1940.a me andsime müüa Baltimaad. Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!"? See "teid" tähendab eestlasi.
Pildil: Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!
Venelane eelistab äri või asju ajada venelastega ja vene keeles. Mingit sõprust naabrite vahel pole kunagi olnud, ei olnud nõuka ajal "rahvaste sõprust", ega ole ka praegu. Vaadake enda ümber, siis te näete, et kui põlastusväärselt venelased suhtuvad meie riiki, eestlastesse ja meie seadustesse neid rikkudes süstemaatiliselt. Eriti paistab see silma liikluses! Venelased eiravad liikluseeskirju süstemaatiliselt. Rikuvad avalikku korda. Aga kui te neid korrale kutsute, teete neile märkuse, siis sellega seate ohtu oma tervise. Hea on, kui pääsete terve nahaga. Kui eestlane hakkab vaidlema ja pidama sõnasõda, siis venelane laseb lihtsalt käed käiku. See ei ole erand, vaid pigem rahvuslik eripära.
Pronksõduri juures üles riputatud loosungid ei hirmuta loomulikult mitte kedagi, vähemalt mitte kainelt mõtlevat eestlast. Aga kui tekib relvakonflikt, siis eestlasel mingit armu loota ei ole. Venelane vihkab eestlast ja teeb kõik selleks, et eestlane anastada, "anda müüa," nagu sellel fotol kirjas on. Seda võib olla valus vaadata eestlastel, eriti meie valitsusel, aga vaadake tõele näkku! See on meie reaalne elu tänases Eestis ja olukord, mille keskel me peame edasi elama ja kui vaja, siis arvestame sellega, et venelane jääb venelaseks ning suhtub meisse kui vaenlane, keda tuleb ära anda.
Ja kui venelasel tuleb valida, kas jääda Eestile lojaalseks, siis ka kõige sõbralikum venelane on tegelikult meie potentsiaalne vaenlane ja väga tõenäoliselt laseb eestlase maha. Sest venelane peab otsustama, aga tal ei ole valikut. Ja karta on, et see otsus on "Vajuta päästikule!"
Eestlastel ei ole vaja olla naiivsed, vaid vaadata tõele näkku. Tuha all põleb tuli ja see pole kunagi kustunud. Venelane on pidanud eestlast oma vaenlaseks läbi aegade ja see ei muuda mistahes mainekujundus ega propaganda ega isegi mitte eestis sündimine või integreerimine. Kui eestlased jooksid üle Eesti poolele, et sõdida punaterrori vastu, siis jooksevad üle ka venelased, et sõdida koos oma rahvuskaaslastega. Ei ole mingit alust arvata, et see venelane hakkab sõdima venelase vastu Eesti riigi eest.
Kuidas suhtuda venelasse, kui need levitavad aga avalikult ähvardusi: "1938.a me andsime müüa Tsehhoslovakkia. 1939.a me andsime müüa Poola. 1940.a me andsime müüa Baltimaad. Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!"? See "teid" tähendab eestlasi.
Pildil: Kui vaja on, siis anname teid veel kord ja pärast kirjutame ajaloo uuesti ümber!
Venelane eelistab äri või asju ajada venelastega ja vene keeles. Mingit sõprust naabrite vahel pole kunagi olnud, ei olnud nõuka ajal "rahvaste sõprust", ega ole ka praegu. Vaadake enda ümber, siis te näete, et kui põlastusväärselt venelased suhtuvad meie riiki, eestlastesse ja meie seadustesse neid rikkudes süstemaatiliselt. Eriti paistab see silma liikluses! Venelased eiravad liikluseeskirju süstemaatiliselt. Rikuvad avalikku korda. Aga kui te neid korrale kutsute, teete neile märkuse, siis sellega seate ohtu oma tervise. Hea on, kui pääsete terve nahaga. Kui eestlane hakkab vaidlema ja pidama sõnasõda, siis venelane laseb lihtsalt käed käiku. See ei ole erand, vaid pigem rahvuslik eripära.
Pronksõduri juures üles riputatud loosungid ei hirmuta loomulikult mitte kedagi, vähemalt mitte kainelt mõtlevat eestlast. Aga kui tekib relvakonflikt, siis eestlasel mingit armu loota ei ole. Venelane vihkab eestlast ja teeb kõik selleks, et eestlane anastada, "anda müüa," nagu sellel fotol kirjas on. Seda võib olla valus vaadata eestlastel, eriti meie valitsusel, aga vaadake tõele näkku! See on meie reaalne elu tänases Eestis ja olukord, mille keskel me peame edasi elama ja kui vaja, siis arvestame sellega, et venelane jääb venelaseks ning suhtub meisse kui vaenlane, keda tuleb ära anda.
Sildid
ajalugu,
ideoloogia,
liiklus,
propaganda,
shokeeriv
reede, 20. aprill 2012
Miks ma olen kristlane?
Kui ma küsin endalt, miks ma olen kristlane? Siis sellele küsimusele on ainult üks õige vastus. Kristlaseks saadakse paljudel põhjustel. Kui kristlaste käest küsida, kuidas sinust sai kristlane, siis nad nimetavad erinevaid asjaolusid, isiklikke, mentaalseid, emotsionaalseid põhjuseid, materiaalseid, enamasti on kõigil erinevad - isiklikud, kuid ükski neist nimetatud asjaoludest ei ole tegelik põhjus, miks inimesest saab kristlane.
Kristlaseks ei saada, vaid kristlaseks sünnitakse. Kuid selleks, et inimene tuleks kristliku usu juurde, on vaid üks mõjuv põhjus: inimene saab isikliku, personaalse kutse - Jumal kutsub teda isiklikult.
Kui Jumal inimest isiklikult ei kutsu, siis võib inimene arvata vahete-vahel, et ta on kristlane (Seetõttu on maailmas palju probleeme tekkinud libakristlaste tõttu, kes tegelikult Kristust ei tunne isiklikult ja teevad vahel halba kristlusele ja Kristuse nimel.), kasv või ainuüksi sel põhjusel, et ta pooldab kristlikku maailmavaadet, või tal on kristlik taust, ta on kasvanud üles kristlikus perekonnas. Kuid tegelikult ta ei ole kristlane. Kristlane on vaid see, keda Jeesus on isiklikult kutsunud. See võib olla sulle üllatus? Vähemalt siis, kui sa arvad, et su vanemad on kristlased ja siis oled ka sina, ei ole, sa ei ole kristlane seni, kuni sa ei ole kutsutud ja sa ei ole Jumalat vastu võtnud.
Selleks et saada kristlaseks, on muidugi vaja teada, kelleks sa saad ja mida see seisund endaga kaasa toob, kuid sellest on vähe! Isegi siis, kui sa hakkad nö ise kristlaseks ja arvad, et sa seda oledki, siis sa ei ole ühtki veel kristlane seni, kuni sa ei ole Jeesust vastu võtnud. Ega piibel ilma asjata ei hoiata, et paljud ütlevad viimsel Kohtupäeval, et ma tunnen Sind, kuid Kristus vastab, mine ära igavesse tulle, Ma ei tunne sind (Kui sa oled piiblit lugenud, siis sa tead, mida ma siinkohal mõtlen.) See tähendab seda, et inimene võib mängida kristlast ja paljud on kristlust matkinud ja matkivad ka täna, kuid kristlus on midagi enamat kui kommete täitmine ja usund. Kristlusega kaasnev elav suhe Jumalaga. Kas sa koged seda?! Ok.
Kui nüüd tulla KUTSE juurde, siis Jumal on nii seadnud, et ta kutsub inimesi personaalselt. Umbes samal viisil, nagu Jeesus valis endale jüngrid, 12 apostlit. Mida ta tegi? Ta kutsus neid isiklikult. Mida need tegid? Nad vastasid Jeesuse kutsele ning neist said tema järgijad, kristlased. Kutse on midagi isiklikku. See ei ole ajalehekuulutus, kuigi ta seda võib olla, vahel kui inimene saab südamesse minna ja osaleda mõnel krusaadil, evangeelsel üritusel.
Kuid Jumala kutse tähendab eelkõige seda, et Jumal pöördub sinu poole ja kui ta seda teeb, siis sa tajud seda, üsna märgatavalt. Sul on valik, sa kas järgned, nagu Peetrus, kes jättis maha kalavõrgud ja elupõhise ameti (Sa ei pruugi seda teha, kui ei ole vaja.) ja järgnes Issandale, või sa ei järgne. Sa ei lükka kutset tagasi, aga sa ka ei vasta tema kutsele.
Jumal kutsub inimest uuesti (Aga ära sellele lootust pane.) ja teeb seda paar korda inimese elu jooksul.
Kui sa hästi järgi mõtled, siis ka sinu elus võis olla periood, kus sa mõtlesid Jumala peale või küsimustel, mis sinust saab, kes sa oled ja mis on sinu elu mõte? Sa mõtlesid asjadele, mis on igavikulised, vaimsed, sa puutusid erineval viisil kokku usklikega või Jumal juhtis sinu tähelepanu, isegi alateadlikult, sa ei pruukinud mõsta, et Ta seda teeb, aga su tähelepanu köitsid vaimulikud asjad.
Niisiis. Sinu elus võis olla inimesi, kes püüdsid sulle rääkida, personaalselt, Jeesusest.
Kui sa hästi järgi mõtled, siis sa võisid kogeda mingil perioodil intensiivset huvi või nö kokkusattumust vaimulike asjade, esemete ja ka inimestega. Kõigil on see nii. Jumal kutsub kõiki, kuid teeb seda erineval ajal ja viisil. See ei ole manipuleerimine ega massipsühhoos, vaid see on personaalne lähenemine otsekui sa saad kutse osaleda milleski, nt kutsutakse sind pulma. Selline kutse on ju personaalne.
Jumal kutsub nii kõiki inimesi. Jumal teab meie elu algust enne kui me siia ilma sünnime ja teab ka millal meie elu lõpeb, nii et Jumal kasutab seda vahepealset perioodi ja püüab saada iga inimesega kontakti, taastada patu tõttu katkenud side ja äratada üles inimeses surnud vaimne inimene, et teda päästa igavesest hukust.
Näiteks mind - isiklikult on Jumal kutsunud mitu korda. Kui ma hästi järgi mõtlen, siis esimest korda toimus see siis, kui ma olin 16-17 aastane, siis ma täheldasin oma elus elavat huvi vaimses suunas, kuid sellele ei järgnenud tulemust. Vahest ka seetõttu, et tollal ei olnud kedagi, kes oleks mind konkreetselt kirikusse tirinud. Minu kätte sattus väga huvitavat kirjandust, mul tärkas küll huvi, minu ellu tulid mõned usklikud, kuid sellega asi piirdus, mitte selletõttu, et keegi teine oleks olnud süüdi või Jumal oli saamatu, et ta ei suutnud mind tirida vägisi, ära pöörata (nagu vahel halvustatakse), vaid seetõttu, et mu huvi jäi leebeks ja see oli üldse enese otsimise aeg ja ma läksin Jumalast ikkagi kaugemale ja ei võtnud teda tõsiselt. Ma ei lükanud kutset küll tagasi, aga ma ei võtnud seda ka vastu.
Siis läks mööda hulk aastaid, umbes ligi 20 aastat enne, kui Jumal pöördus mu poole uuesti ja kustus mind. Seekord toimusid minu elus taas sündmused, selged märgid, mis juhtisid mu huvi ja mõtted vaimsetele asjadele. Loomulikult oli selleks ka isiklikke põhjuseid nagu alati on. Kuid kutse vastamise ajendiks oli ikkagi tajutav nn ahhaa efekt, äratundmine, et Jeesus või siis tollal minu jaoks veel lihtsalt Jumal ja vaimsed asjad hakkasid minu ellu ühtäkki tekkima kumulatiivselt ja nii juhtis päev-päeva järel Jumal mind enese juurde, kuni ma lõpuks sain aru, et see oled sina Jumal, Sina, kes kõnetab mind isiklikult. Ma ei ütleks, et kuuldavalt, vaid ma mõistsin, et need mõtted ja sündmused, seigad elus ja kokkusattumused ei olnud minu enese tegevusest tingitud, mitte minu soovid, tahe ja mõtted; ei olnudki pelgalt ka juhused, vaid Jumala poolt hästi organiseeritud Kutse edastamine, Tema ära tundmiseks, aru saamiseks ja lõpuks tunnustamiseks. Sest kui keegi võtab Kutse vastu, siis ta ju tegelikult aktsepteerib kutse saatjat.
Kui Jumal kutsus mind teist korda, siis ma võtsin ta kutse vastu ja andsin oma elu Jumalale. Täpselt nii see oli. Taipamine ei tulnud silmapilkselt, kuid see oli umbes nii, et ma olin otsekui sündimata beebi loote vedelikus, kõrvad vett täis :) Kes võis kuulda küll ema häält läbi kõhu, kui ema rääkis; beebi, kes peagi hakkab sündima, kuid omamata vähimatki aimu sellest, kes temaga räägib, mis heli see on, mis on selle tähendus, milline on ema ja üldse, milline see maailm on, kus ma ju ei elanud veel, vaid loksusin oma pisikeses kotikeses. See sai olla vaid ähmane hääl, kuid see ei saanudki olla selgem, sest ma olin sündimata veel. Kuid Jumal suhtleb meiega delikaatselt, sest Jumal ei pööra kedagi vägisi oma usku, vaid ta kutsub! Sa ei saa isegi valida päeva, mil sa kutse saad ja samuti sünnid, sest see on ette otsustatud ja teada, millal su aeg saab täis ja ema sind ilmale toob. Sa ei saa valida ka seda, kuidas sa sünnid. Tegelikult ei sa valida mitte midagi. Kõik on ära otsustatud ja ette ja taha ära tehtud. Nii on ka vaimselt, kui inimese vaim sünnib uuesti. Ja ka kutse vastu võtmist on võimalik vaid kinnitada.
Alguses, enne uuestisündi (Ega Jumala kõne eesmärgid ja mõtteid tuli õppida tundma, nagu rääkima); kui emotsionaalselt (naeratus, soojus, hoolivus, armastus) oli need, millest saab noor kristlane aru, see on küll vaevumärgatav "kõne" ja inimese poolt saab siin olla vastuseks vaid abitus ja usaldus, et keegi kuuleb ja näeb ja vastab ning hoolib ja õpetab, ent see oli tajutav tunne, piisavalt ja märke oli mitmeid, mida siinkohal ei jõua üles kirjutada.
Aga küll sa tunned ära sulle tehtud märgid. Vähehaaval, kui ma taipasin et Jumalaga on võimalik rääkida, Temaga kõnelda (mitte ainult palvetada), siis lõpuks läks mõistus lahti rohkem, eriti siis, kui mu vaim sündis uuesti, alles sellest hetkest tekib de fakto üldse võimalus usklikul hakata suhtlema oma Jumalaga ja teda näha, nii nagu vaja ja mis muud, kui värske kristlasena on esmane armastus ikka väga tugev ja siiras ning kus inimene püüab õppida tundma oma Loojat, milline ta on, mida ta mõtleb... nii miljon muud küsimust. See tunne on ülihea, kui sa saad patud maha panna ja su vaim on taas võimeline pärast seda aru saama, sest Jumal on vaim ja vaimseid asju tuleb mõista vaimselt.
Nõnda siis, sealt edasi algab uus elu, koos Jeesusega ja ütleks nii, see on uskumatult põnev ja igav küll ei hakka. Tõsiselt huvitav elu ja põnev on õppida tundma suurt Jumalat ja Isa ning tema Poega ja Püha Vaimu, niivõrd, kuivõrd see inimesele üldse võimalikuks on tehtud, aga isegi selles ei pea lootma inimene oma tarkusele, vaid Jumal ise õpetab oma Püha Vaimu abil, juhatab ja räägib inimese vastu, otsekui ema oma vastsündinud beebiga, püüab teha ennast beebile arusaadavaks. Ise ka teate, kui vaevaline see on, aga laps õpib kiiresti. Ja Kutse on seda väärt!
Seetõttu, mitte kunagi ära arva, et inimesest saab kristlane seetõttu, et ta püüab hakata kristlaseks, või et ta on eluheidik, kuigi ta seda võib olla, või ta on hirmus patukott, ka see võib olla õige, aga Jumal kustub kõiki ja Jumal ei tee vahet, kui patune keegi on, et a´la kõigepealt patusemad ees ja siis need, kes vähem patused. Mingit skeemi kutse edastamisel vaevalt et keegi teab. Üks on kindel, Jumal tunneb meid kõiki isiklikult ja armastab meid, seetõttu ta pöördub isiklikult meie kõigi poole ning ainus ja tegelik põhjus kristlaseks saamiseks on Jeesuse kutse. Ma olen kristlane, sest ma sain kutse, Jumal kutsus mind.
Tunne ära, kui ta kutsub sind ja ära lase seda võimalust käest, sest see võib olla sinu viimane võimalus. Kui Jumal kustub, siis see ei ole mingi tavaline kutse, vaid see KUTSE viib sind otsejoones igavesse ellu! See on kõige väärtuslikum kutse, mida sa oma elus saada võid. Võta SEE KUTSE vastu!
Kristlaseks ei saada, vaid kristlaseks sünnitakse. Kuid selleks, et inimene tuleks kristliku usu juurde, on vaid üks mõjuv põhjus: inimene saab isikliku, personaalse kutse - Jumal kutsub teda isiklikult.
Kui Jumal inimest isiklikult ei kutsu, siis võib inimene arvata vahete-vahel, et ta on kristlane (Seetõttu on maailmas palju probleeme tekkinud libakristlaste tõttu, kes tegelikult Kristust ei tunne isiklikult ja teevad vahel halba kristlusele ja Kristuse nimel.), kasv või ainuüksi sel põhjusel, et ta pooldab kristlikku maailmavaadet, või tal on kristlik taust, ta on kasvanud üles kristlikus perekonnas. Kuid tegelikult ta ei ole kristlane. Kristlane on vaid see, keda Jeesus on isiklikult kutsunud. See võib olla sulle üllatus? Vähemalt siis, kui sa arvad, et su vanemad on kristlased ja siis oled ka sina, ei ole, sa ei ole kristlane seni, kuni sa ei ole kutsutud ja sa ei ole Jumalat vastu võtnud.
Selleks et saada kristlaseks, on muidugi vaja teada, kelleks sa saad ja mida see seisund endaga kaasa toob, kuid sellest on vähe! Isegi siis, kui sa hakkad nö ise kristlaseks ja arvad, et sa seda oledki, siis sa ei ole ühtki veel kristlane seni, kuni sa ei ole Jeesust vastu võtnud. Ega piibel ilma asjata ei hoiata, et paljud ütlevad viimsel Kohtupäeval, et ma tunnen Sind, kuid Kristus vastab, mine ära igavesse tulle, Ma ei tunne sind (Kui sa oled piiblit lugenud, siis sa tead, mida ma siinkohal mõtlen.) See tähendab seda, et inimene võib mängida kristlast ja paljud on kristlust matkinud ja matkivad ka täna, kuid kristlus on midagi enamat kui kommete täitmine ja usund. Kristlusega kaasnev elav suhe Jumalaga. Kas sa koged seda?! Ok.
Kui nüüd tulla KUTSE juurde, siis Jumal on nii seadnud, et ta kutsub inimesi personaalselt. Umbes samal viisil, nagu Jeesus valis endale jüngrid, 12 apostlit. Mida ta tegi? Ta kutsus neid isiklikult. Mida need tegid? Nad vastasid Jeesuse kutsele ning neist said tema järgijad, kristlased. Kutse on midagi isiklikku. See ei ole ajalehekuulutus, kuigi ta seda võib olla, vahel kui inimene saab südamesse minna ja osaleda mõnel krusaadil, evangeelsel üritusel.
Kuid Jumala kutse tähendab eelkõige seda, et Jumal pöördub sinu poole ja kui ta seda teeb, siis sa tajud seda, üsna märgatavalt. Sul on valik, sa kas järgned, nagu Peetrus, kes jättis maha kalavõrgud ja elupõhise ameti (Sa ei pruugi seda teha, kui ei ole vaja.) ja järgnes Issandale, või sa ei järgne. Sa ei lükka kutset tagasi, aga sa ka ei vasta tema kutsele.
Jumal kutsub inimest uuesti (Aga ära sellele lootust pane.) ja teeb seda paar korda inimese elu jooksul.
Kui sa hästi järgi mõtled, siis ka sinu elus võis olla periood, kus sa mõtlesid Jumala peale või küsimustel, mis sinust saab, kes sa oled ja mis on sinu elu mõte? Sa mõtlesid asjadele, mis on igavikulised, vaimsed, sa puutusid erineval viisil kokku usklikega või Jumal juhtis sinu tähelepanu, isegi alateadlikult, sa ei pruukinud mõsta, et Ta seda teeb, aga su tähelepanu köitsid vaimulikud asjad.
Niisiis. Sinu elus võis olla inimesi, kes püüdsid sulle rääkida, personaalselt, Jeesusest.
Kui sa hästi järgi mõtled, siis sa võisid kogeda mingil perioodil intensiivset huvi või nö kokkusattumust vaimulike asjade, esemete ja ka inimestega. Kõigil on see nii. Jumal kutsub kõiki, kuid teeb seda erineval ajal ja viisil. See ei ole manipuleerimine ega massipsühhoos, vaid see on personaalne lähenemine otsekui sa saad kutse osaleda milleski, nt kutsutakse sind pulma. Selline kutse on ju personaalne.
Jumal kutsub nii kõiki inimesi. Jumal teab meie elu algust enne kui me siia ilma sünnime ja teab ka millal meie elu lõpeb, nii et Jumal kasutab seda vahepealset perioodi ja püüab saada iga inimesega kontakti, taastada patu tõttu katkenud side ja äratada üles inimeses surnud vaimne inimene, et teda päästa igavesest hukust.
Näiteks mind - isiklikult on Jumal kutsunud mitu korda. Kui ma hästi järgi mõtlen, siis esimest korda toimus see siis, kui ma olin 16-17 aastane, siis ma täheldasin oma elus elavat huvi vaimses suunas, kuid sellele ei järgnenud tulemust. Vahest ka seetõttu, et tollal ei olnud kedagi, kes oleks mind konkreetselt kirikusse tirinud. Minu kätte sattus väga huvitavat kirjandust, mul tärkas küll huvi, minu ellu tulid mõned usklikud, kuid sellega asi piirdus, mitte selletõttu, et keegi teine oleks olnud süüdi või Jumal oli saamatu, et ta ei suutnud mind tirida vägisi, ära pöörata (nagu vahel halvustatakse), vaid seetõttu, et mu huvi jäi leebeks ja see oli üldse enese otsimise aeg ja ma läksin Jumalast ikkagi kaugemale ja ei võtnud teda tõsiselt. Ma ei lükanud kutset küll tagasi, aga ma ei võtnud seda ka vastu.
Siis läks mööda hulk aastaid, umbes ligi 20 aastat enne, kui Jumal pöördus mu poole uuesti ja kustus mind. Seekord toimusid minu elus taas sündmused, selged märgid, mis juhtisid mu huvi ja mõtted vaimsetele asjadele. Loomulikult oli selleks ka isiklikke põhjuseid nagu alati on. Kuid kutse vastamise ajendiks oli ikkagi tajutav nn ahhaa efekt, äratundmine, et Jeesus või siis tollal minu jaoks veel lihtsalt Jumal ja vaimsed asjad hakkasid minu ellu ühtäkki tekkima kumulatiivselt ja nii juhtis päev-päeva järel Jumal mind enese juurde, kuni ma lõpuks sain aru, et see oled sina Jumal, Sina, kes kõnetab mind isiklikult. Ma ei ütleks, et kuuldavalt, vaid ma mõistsin, et need mõtted ja sündmused, seigad elus ja kokkusattumused ei olnud minu enese tegevusest tingitud, mitte minu soovid, tahe ja mõtted; ei olnudki pelgalt ka juhused, vaid Jumala poolt hästi organiseeritud Kutse edastamine, Tema ära tundmiseks, aru saamiseks ja lõpuks tunnustamiseks. Sest kui keegi võtab Kutse vastu, siis ta ju tegelikult aktsepteerib kutse saatjat.
Kui Jumal kutsus mind teist korda, siis ma võtsin ta kutse vastu ja andsin oma elu Jumalale. Täpselt nii see oli. Taipamine ei tulnud silmapilkselt, kuid see oli umbes nii, et ma olin otsekui sündimata beebi loote vedelikus, kõrvad vett täis :) Kes võis kuulda küll ema häält läbi kõhu, kui ema rääkis; beebi, kes peagi hakkab sündima, kuid omamata vähimatki aimu sellest, kes temaga räägib, mis heli see on, mis on selle tähendus, milline on ema ja üldse, milline see maailm on, kus ma ju ei elanud veel, vaid loksusin oma pisikeses kotikeses. See sai olla vaid ähmane hääl, kuid see ei saanudki olla selgem, sest ma olin sündimata veel. Kuid Jumal suhtleb meiega delikaatselt, sest Jumal ei pööra kedagi vägisi oma usku, vaid ta kutsub! Sa ei saa isegi valida päeva, mil sa kutse saad ja samuti sünnid, sest see on ette otsustatud ja teada, millal su aeg saab täis ja ema sind ilmale toob. Sa ei saa valida ka seda, kuidas sa sünnid. Tegelikult ei sa valida mitte midagi. Kõik on ära otsustatud ja ette ja taha ära tehtud. Nii on ka vaimselt, kui inimese vaim sünnib uuesti. Ja ka kutse vastu võtmist on võimalik vaid kinnitada.
Alguses, enne uuestisündi (Ega Jumala kõne eesmärgid ja mõtteid tuli õppida tundma, nagu rääkima); kui emotsionaalselt (naeratus, soojus, hoolivus, armastus) oli need, millest saab noor kristlane aru, see on küll vaevumärgatav "kõne" ja inimese poolt saab siin olla vastuseks vaid abitus ja usaldus, et keegi kuuleb ja näeb ja vastab ning hoolib ja õpetab, ent see oli tajutav tunne, piisavalt ja märke oli mitmeid, mida siinkohal ei jõua üles kirjutada.
Aga küll sa tunned ära sulle tehtud märgid. Vähehaaval, kui ma taipasin et Jumalaga on võimalik rääkida, Temaga kõnelda (mitte ainult palvetada), siis lõpuks läks mõistus lahti rohkem, eriti siis, kui mu vaim sündis uuesti, alles sellest hetkest tekib de fakto üldse võimalus usklikul hakata suhtlema oma Jumalaga ja teda näha, nii nagu vaja ja mis muud, kui värske kristlasena on esmane armastus ikka väga tugev ja siiras ning kus inimene püüab õppida tundma oma Loojat, milline ta on, mida ta mõtleb... nii miljon muud küsimust. See tunne on ülihea, kui sa saad patud maha panna ja su vaim on taas võimeline pärast seda aru saama, sest Jumal on vaim ja vaimseid asju tuleb mõista vaimselt.
Nõnda siis, sealt edasi algab uus elu, koos Jeesusega ja ütleks nii, see on uskumatult põnev ja igav küll ei hakka. Tõsiselt huvitav elu ja põnev on õppida tundma suurt Jumalat ja Isa ning tema Poega ja Püha Vaimu, niivõrd, kuivõrd see inimesele üldse võimalikuks on tehtud, aga isegi selles ei pea lootma inimene oma tarkusele, vaid Jumal ise õpetab oma Püha Vaimu abil, juhatab ja räägib inimese vastu, otsekui ema oma vastsündinud beebiga, püüab teha ennast beebile arusaadavaks. Ise ka teate, kui vaevaline see on, aga laps õpib kiiresti. Ja Kutse on seda väärt!
Seetõttu, mitte kunagi ära arva, et inimesest saab kristlane seetõttu, et ta püüab hakata kristlaseks, või et ta on eluheidik, kuigi ta seda võib olla, või ta on hirmus patukott, ka see võib olla õige, aga Jumal kustub kõiki ja Jumal ei tee vahet, kui patune keegi on, et a´la kõigepealt patusemad ees ja siis need, kes vähem patused. Mingit skeemi kutse edastamisel vaevalt et keegi teab. Üks on kindel, Jumal tunneb meid kõiki isiklikult ja armastab meid, seetõttu ta pöördub isiklikult meie kõigi poole ning ainus ja tegelik põhjus kristlaseks saamiseks on Jeesuse kutse. Ma olen kristlane, sest ma sain kutse, Jumal kutsus mind.
Tunne ära, kui ta kutsub sind ja ära lase seda võimalust käest, sest see võib olla sinu viimane võimalus. Kui Jumal kustub, siis see ei ole mingi tavaline kutse, vaid see KUTSE viib sind otsejoones igavesse ellu! See on kõige väärtuslikum kutse, mida sa oma elus saada võid. Võta SEE KUTSE vastu!
kolmapäev, 11. aprill 2012
Head teod ei loe mitte midagi
Kui sa hakkad ennast õigustama ja loodad oma headele tegudele, siis sa tegelikult ei erine mitte millegi poolest inimestest, kes ei usu Jumalat, kes ei tunnista Kristust. Sa ei erine isegi mitte juutidest, sest judaism toetub samuti oma headele tegudele. Kuid need on OMA teod. Millest need kõnetavad? Aga sellest, et sa oled tubli, aus, õiglane ja korralik inimene. Aga tead mis Jumal ütleb selle kohta? Sa oled uhke ja ennast täis ja loodad oma mainele. Seega sa ei tunnista Kristust kui oma päästjat. Sest Kristus tuli siia maailma, ja pööras kõik pea peale. Teod ei loe enam. Loeb ainult usk. Usust saab õigeks. Kui sa loodad tegudele, siis sa oled samasugune, nagu iga inimene tänavalt, kes loodab oma pääsemise välja teenida. Aga tead mis nende inimestega juhtub? Nende üle peetakse kohut! Ühel päeval. Kui sa tahad minna kohtu ette, siis jätka samas vaimus ja sa jõuad kohtujärje ette, aga sa ei saa päästetud. Kui sa saaksid päästetud, siis sa pääsed ka kohtu alt. Sest Jeesuse omad on kohtu alt vabaks "ostetud" Jeesuses ohvri läbi. Mõtle korraks selle peale, kui sa õigustad ennast tegudega, siis sa naeruvääristad Jeesuse valatud verd, see on sinu jaoks narrus, mõttetu verevalamine. Kuid Jumala Poja veri valati just sinu pääsemiseks. Jumal ei teinud seda ilma asjata. Oled sa mõelnud, miks ta seda tegi? Aga sellepärast, et sind päästa tulevase kohtu alt, et sa võiksid olla juba nüüd Jumalaga lepitatud, päästetud kohtu alt ja pääsetud lõpuaegadel saabuvate hädade käest; sest Jumala Poeg tuleb ka sulle järgi, ta võtab omad üles enne, kui maapeal läheb asi väga hulluks. Kui sa usud, et Jeesuse veri oli valatud ka sinu eest, siis ära looda oma headele tegudele, vaid sa saad lootuse panna ainult oma usule. Sest usust saad sa õigeks. Ainult usust! Teod ei loe. See vahe ongi kristlasel kes loodab Kristusele ja kõigil teistel ülejäänutel, kes loodavad vaid oma tegudele, ka juudid kaasa arvatud. Sa võid päevast päeva pingutada heade tegudega, aga kukud ikka läbi. Kui sa aga paned lootuse oma usule, sellele teole, et Jeesus suri sinu eest, üks kord ja igavesti, siis seetõttu võid sa olla usust õige ja sa ei pea häbenema ennast ega oma väärikat elu Kristuses, kui sa tahtlikult pattu ei tee. Kogu maailm ei salli sellist lootust silmaotsaski, selletõttu nad laimavad kristlasi ja näitavad näpuga nende suunas, et vaata, millised te olete, aga vastupidiselt - mina, mina olen aus ja korralik inimene ja heatahtlik ja ei tee kurja, ma saan ise hakkama. Nad ei kannata seda, et sina, kes sa usud, saad just selle õiguse vaid usu läbi, et sinu teod ei loe. Seetõttu nad vihkavad kõiki kristlasi ja laimavad neid, kes panevad oma lootuse Kristuse päästele ja usule. Nende meelest pole kristlased seda õigust ära teeninud. See on muidugi õige, et kristlane pole mitte millegagi oma päästet ära teeninud. Aga see on Jumala tahe! Et kristlane usuks Kristusesse ja saaks õigeks vaid usu läbi. Jumal ei taha, et me üritaksime välja teenida oma õigust, vaid ta soovib et me tunnustaksime Kristuse õigust, Jumala ainusündinud Poega! Kes Kristust ei tunnista, on selle läbi juba hukka mõistetud ja läheb kohtu alla. Kui sa tahad saada päästetud, selle läbi mida Jeesus tegi, siis ei ole sul vaja teha midagi muud kui uskuda, uskuda seda Jumala päästeplaani Kristuses läbi ristisurma ja võtta Kristus vastu oma isiklikuks päästjaks ning sind päästetakse. Täiega! Seetõttu, oled sa Jumalale meelepärane vaid Kristuse tegude tõttu ja pole vahet, mida sa oled varem teinud, kas sa olid hea või halb inimene. See ei loe midagi. Sa ei saa midagi ära teha oma pääste välja teenimiseks. Usu Kristusesse ja see arvatakse sinu õiguseks! Ainult usu läbi saad sa õigeks, jumalalapseks, päästetud, nüüd ja igavesti.
Ela usus ja ainult usu läbi!
"Inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest." Gl 2:16
"Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu." Rm 3:28-30
"Usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale." Ef 3:12
Lisan siinkohal veel Wilkersoni blogipostituse, mida on hea teada!
WILKERSONI BLOGIPOST:
David Wilkerson Today
TUESDAY, APRIL 10, 2012
KRISTUSES
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Mina usun, et usu kaudu õigeksmõistmine on kristluse põhialus. Sest sa ei koge tõelist rahu ja hingamist enne, kui oled veendunud, et sa ei saa kunagi Jumala silmis õigeks omaenda headest tegudest.
Seni, kuni sa ei mõista Jeesuse täiuslikku õigsust, mis kuulub sulle usu läbi, elad sa elu täis higi ja pisaraid. Sa elad oma elu, püüdes olla Jumalale meelepärane läbi käsumeelsete lootusetute püüete saada õigeks
omaenda tegudest. Kuid fakt on see, et sul ei saa iialgi olema mingit oma õigsust, mida Jumala ette tuua!
Kindlasti on su jaoks enam kui tuttav piiblilõik Jesaja raamatust, kus öeldakse, et meie oma õigus on kui määrdunud riie Jumala ees (vt. Jesaja 64:5). See ei tähenda nüüd seda, nagu põlgaks Jumal meie häid tegusid –
kindlasti mitte! Me kõik peaksime tegema häid tegusid, kuid kui sa arvad, et need head teod on need, mis sulle pääste toovad või mis võimaldavad sul seista pühana Jumala palge ees, siis muutuvad nad ei millekski enamaks kui
vaid määrdunud riieteks!
Sa võid tunda end hästi kõigi heade tegude pärast, mida teed ja nautida isegi võiduhetke oma kiusatuse üle. Sa tunned end õigena, kuna Jumala soosing hingab su üle. Samas aga põrud järgmisel päeval kõige täiega. Sa
langed tagasi pattu ja korraga on kogu su rõõm kadunud. Sa kardad, et Jumal on su peale vihane ja mõtled, ega sa ometigi oma päästet kaotanud pole.
See on kui ameerika mägedel sõit, täis emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid – üles-alla, kord külm-kord kuum, patt ja tunnistamine – sõltuvalt sellest, kui tubli või mitte tubli sa mingi päev arvasid end olevat. See aga
on üks lõpmatu kannatuste rada, kuna sa püüad oma lihas olla meelepärane Jumalale.
Mu armsad, ükski lihas tehtud õige tegu ei jää Jumala ees püsima. Isegi kõige parimad, pühamad ja korralikumad kristlased on jäänud ilma Jumala aust. Mitte kedagi meist ei võeta Isa ees vastu tänu meie headele tegudele.
Me oleme aktsepteeritud vaid sellistena nagu me oleme Kristuses!
„Sest te kõik olete üks Jeesuses Kristuses!“ (Galaatlastele 3:28). Pöördudes Jeesuse poole päästva, ennast tühjendava usuga, saame me üheks Kristuses. „Kristuses olemine“ tähendab seda, et Jumal kannab Kristuse
õigsuse üle meile ja kogu meie patt on minema pühitud mitte tänu meie, vaid tänu Tema teole!
Ela usus ja ainult usu läbi!
"Inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest." Gl 2:16
"Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu." Rm 3:28-30
"Usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale." Ef 3:12
Lisan siinkohal veel Wilkersoni blogipostituse, mida on hea teada!
WILKERSONI BLOGIPOST:
David Wilkerson Today
TUESDAY, APRIL 10, 2012
KRISTUSES
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Mina usun, et usu kaudu õigeksmõistmine on kristluse põhialus. Sest sa ei koge tõelist rahu ja hingamist enne, kui oled veendunud, et sa ei saa kunagi Jumala silmis õigeks omaenda headest tegudest.
Seni, kuni sa ei mõista Jeesuse täiuslikku õigsust, mis kuulub sulle usu läbi, elad sa elu täis higi ja pisaraid. Sa elad oma elu, püüdes olla Jumalale meelepärane läbi käsumeelsete lootusetute püüete saada õigeks
omaenda tegudest. Kuid fakt on see, et sul ei saa iialgi olema mingit oma õigsust, mida Jumala ette tuua!
Kindlasti on su jaoks enam kui tuttav piiblilõik Jesaja raamatust, kus öeldakse, et meie oma õigus on kui määrdunud riie Jumala ees (vt. Jesaja 64:5). See ei tähenda nüüd seda, nagu põlgaks Jumal meie häid tegusid –
kindlasti mitte! Me kõik peaksime tegema häid tegusid, kuid kui sa arvad, et need head teod on need, mis sulle pääste toovad või mis võimaldavad sul seista pühana Jumala palge ees, siis muutuvad nad ei millekski enamaks kui
vaid määrdunud riieteks!
Sa võid tunda end hästi kõigi heade tegude pärast, mida teed ja nautida isegi võiduhetke oma kiusatuse üle. Sa tunned end õigena, kuna Jumala soosing hingab su üle. Samas aga põrud järgmisel päeval kõige täiega. Sa
langed tagasi pattu ja korraga on kogu su rõõm kadunud. Sa kardad, et Jumal on su peale vihane ja mõtled, ega sa ometigi oma päästet kaotanud pole.
See on kui ameerika mägedel sõit, täis emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid – üles-alla, kord külm-kord kuum, patt ja tunnistamine – sõltuvalt sellest, kui tubli või mitte tubli sa mingi päev arvasid end olevat. See aga
on üks lõpmatu kannatuste rada, kuna sa püüad oma lihas olla meelepärane Jumalale.
Mu armsad, ükski lihas tehtud õige tegu ei jää Jumala ees püsima. Isegi kõige parimad, pühamad ja korralikumad kristlased on jäänud ilma Jumala aust. Mitte kedagi meist ei võeta Isa ees vastu tänu meie headele tegudele.
Me oleme aktsepteeritud vaid sellistena nagu me oleme Kristuses!
„Sest te kõik olete üks Jeesuses Kristuses!“ (Galaatlastele 3:28). Pöördudes Jeesuse poole päästva, ennast tühjendava usuga, saame me üheks Kristuses. „Kristuses olemine“ tähendab seda, et Jumal kannab Kristuse
õigsuse üle meile ja kogu meie patt on minema pühitud mitte tänu meie, vaid tänu Tema teole!
pühapäev, 1. aprill 2012
pühapäev, 25. märts 2012
teisipäev, 13. märts 2012
Remondikogemused
Traditsiooniline trepikodade remont sisaldab erinevaid töid ja sanitaarremondil ning kapitaalremondil on suur vahe, sest üks asi on seinte värvimine, hoopis ise asi on milliste värvidega seda teha nii, et töö kestab kaua ja järgmine aasta ei tuleks uuesti remontida.
Trepikoja remont või seinte värvimine ei olegi nii lihtne, selleks tuleb teostada mitte ainult seinte tolmust puhastust, pesemist, kruntimist ja eelnevat viimistlust, vaid ka seinte karestamist kuni matistumiseni.
Eskaro olevat Eesti esimene värvitootja, mistõttu oleks huvitav teada, kas kellegil on kokkupuuteid värvidega ja millised on kogemused nende värvide kasutamisel on. Kas te olete kasutanud akrüülaatvärve, näiteks Akrit-12.
Trepikoja remont või seinte värvimine ei olegi nii lihtne, selleks tuleb teostada mitte ainult seinte tolmust puhastust, pesemist, kruntimist ja eelnevat viimistlust, vaid ka seinte karestamist kuni matistumiseni.
Eskaro olevat Eesti esimene värvitootja, mistõttu oleks huvitav teada, kas kellegil on kokkupuuteid värvidega ja millised on kogemused nende värvide kasutamisel on. Kas te olete kasutanud akrüülaatvärve, näiteks Akrit-12.
neljapäev, 23. veebruar 2012
Tagakiusamine ja ahastus
Kas ahastus võiks meid lahutada Kristuse armastusest?
Ei. Sest kristlane ei karda ahastust. Paljud jumalalapsed, kes on viibinud ahastuses, on Jumalat appi hüüdnud ja Jumal on toonud neile vabanemise. Taavet oli üks neist. Sellest tunnistades ta ütleb: "Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse. Aga me hüüdsin appi Issanda nime: "Oh Issand, päästa mu hing!"" "Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarustesse" kirjeldab Psalm 118:5.
Kas tagakiusamine võiks meid lahutada Kristuse armastusest?
Ei. Kui me oleme täidetud armastusega Jumala vastu, siis tagakius ei hirmuta ega lahuta meid Jumalast. Tagakiusud on kristlase jaoks loomulikud eluetapid, möödapääsmatud. Issand ütleb: "Kui nemad on mind taga kiusanud, siis kiusavad teidki." "Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga" 2Tm 3:12. Kõiki tabab tagakius. UT leping ei luba meile, et meil läheb nagu lepase reega, küll aga kirjutab, et kui sa oled kristlane, siis pane ennast valmis, kui tuleb tagakius. Piibel kirjeldab, et Jumal aitab ja kannab meid läbi raskuste. Te võite lugeda Pauluse tunnistust, kus teda tagakiusati ja seda pole üldse vähe. Paulus ütleb: "Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks," aga lisab siis "kuna sa tunned lapsest saadik püha kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses." Esiteks, pühakirjad on see tarkus, mida sa vajad siis, ja looda kõiges Kristuse peale. Kuid te peate teadma, "sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast ning võidelda sedasama võitlust," kirjutab Paulus filipi kogudusele ja toob näiteks iseenda, "mida te minust olete näinud." Ta ütleb, kui te ei usu, et meid võivad tabada tagakiusamised, siis vaadake mind, see juhtus, aga see on võitlus, rõhutab Paulus. Ta ei võta kannatust kui traagikat, vaid kui võimalust võidelda head usuvõitlust.
Kui sa sõber oled kristlane siis ära ehmu, kui ühel päeval tabavad ka sind kannatused ja tagakius, aga see on Jumala arm, ja see ei ole sinu isiklik võitlus, vaid see on Jumala võitlus. Sest meil ei tule võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega (Ef 6:12), nagu Paulus selgitab efeslastele. Aga kõige selle juures, võid sa kogu rõõmuga hõisata ja tänada Jumalat, kui ta on su ellu lubanud tulla tagakiusamise, sest siis ta tegeleb isiklikult sinuga ja see tähendab, et sa saad näha ka Jumala vägevat kätt, nagu Taavet kirjutab, kes teda välja aitas surma käest. Mõnikord ta ütleb sulle isiklikult, miks sa seda koormat koged, siis pane tähele, mida ta räägib, aga enamus juhtudel ei ütle Jumal midagi. Aga ka siis tea, et meie ellu ei saa midagi tulla ilma Jumala teadmata. Jumal teab ja kontrollib kõike, veel enam meie elu, kui me oleme tema poolt kutsutud ja ta on kinkinud meile usu. Meie ei ole lõpuni vastu pannud, surmani, aga me oleme jumalalapsed ja tema poeg Kristus on meie Issand, kelle läbi me võime alati pöörduda, sest meil on see õigus ja hüüda appi Kristuse nimel.
Pea meeles seda, et Jeesus ei tõotanud Kristuse pärast tagakiusatuile mitte ainult suurt tasu taevas, vaid ka erilist õndsust maa peal, öeldes: "Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiustatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse, ta lisab "Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!" ning selgitab "Just samamoodi on tagakiusatud ka prohveteid enne teid."
Ka parimad kristlased on tagakiusatud, kas seda evangeeliumi kuulutamise pärast või lihtsalt selle pärast, et inimesed on teada saanud, et nad on kristlased. Neid mõnitatakse ja kiusatakse ilma põhjuseta. Paljudes riikides hukatakse kristlasi iga päev, nad langevad tagakiusamise tõttu. Neid vaenatakse ja hukatakse avalikult Iraanis, ja pange tähele, et kogu maailm vaatab pealt ja keegi ei sekku; sest nad ise pole kristlased, nagu öeldakse siin maarjamaal: oma asi, ise oled süüdi! (Milles? Et nad usuvad Kristust?) Kuid tea veel seda, et algkoguduses peeti suureks auks olla arvatud märtrite hulka. Nad kogesid pilget ja ahelaid ja vangistust. Neid aeti areenidele loomade kombel ja naerdi nende üle, kui lõvid neid lõhki rebisid. Nad olid sunnitud elama väljaspool teisi, kõrbes varjama, mägedes nälgima, koobastes ööbima (He 11:36). Seepärast "Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke," soovitab Paulus roomlastele.
Ka mina pole erand, pean võitlema ahastusega. Mõnikord ma ei tea, kust kohast tuleb tagasilöök, aga nii see on. Kui sa oled üks nendest, keda täna tagakiusatakse, siis tõuse üles, ja hüüa Jumalat appi ja ole rõõmus ning usu, et Jumal on sinus ja aitab sind kõigest sellest läbi minna, sest meil tuleb au anda Jumala nimele. Ära noruta enam ja tunne rõõmu! Las Jumala rõõm tuleb ja langeb sinu peale ja täidab sind oma auga ja nagu piibel rõhutab: rõõm on mu tugevus! Hüüa appi Jumalat! Ole julge ja Jumal aidaku ja õnnistagu sind.
Ei. Sest kristlane ei karda ahastust. Paljud jumalalapsed, kes on viibinud ahastuses, on Jumalat appi hüüdnud ja Jumal on toonud neile vabanemise. Taavet oli üks neist. Sellest tunnistades ta ütleb: "Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse. Aga me hüüdsin appi Issanda nime: "Oh Issand, päästa mu hing!"" "Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarustesse" kirjeldab Psalm 118:5.
Kas tagakiusamine võiks meid lahutada Kristuse armastusest?
Ei. Kui me oleme täidetud armastusega Jumala vastu, siis tagakius ei hirmuta ega lahuta meid Jumalast. Tagakiusud on kristlase jaoks loomulikud eluetapid, möödapääsmatud. Issand ütleb: "Kui nemad on mind taga kiusanud, siis kiusavad teidki." "Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga" 2Tm 3:12. Kõiki tabab tagakius. UT leping ei luba meile, et meil läheb nagu lepase reega, küll aga kirjutab, et kui sa oled kristlane, siis pane ennast valmis, kui tuleb tagakius. Piibel kirjeldab, et Jumal aitab ja kannab meid läbi raskuste. Te võite lugeda Pauluse tunnistust, kus teda tagakiusati ja seda pole üldse vähe. Paulus ütleb: "Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks," aga lisab siis "kuna sa tunned lapsest saadik püha kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses." Esiteks, pühakirjad on see tarkus, mida sa vajad siis, ja looda kõiges Kristuse peale. Kuid te peate teadma, "sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast ning võidelda sedasama võitlust," kirjutab Paulus filipi kogudusele ja toob näiteks iseenda, "mida te minust olete näinud." Ta ütleb, kui te ei usu, et meid võivad tabada tagakiusamised, siis vaadake mind, see juhtus, aga see on võitlus, rõhutab Paulus. Ta ei võta kannatust kui traagikat, vaid kui võimalust võidelda head usuvõitlust.
Kui sa sõber oled kristlane siis ära ehmu, kui ühel päeval tabavad ka sind kannatused ja tagakius, aga see on Jumala arm, ja see ei ole sinu isiklik võitlus, vaid see on Jumala võitlus. Sest meil ei tule võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega (Ef 6:12), nagu Paulus selgitab efeslastele. Aga kõige selle juures, võid sa kogu rõõmuga hõisata ja tänada Jumalat, kui ta on su ellu lubanud tulla tagakiusamise, sest siis ta tegeleb isiklikult sinuga ja see tähendab, et sa saad näha ka Jumala vägevat kätt, nagu Taavet kirjutab, kes teda välja aitas surma käest. Mõnikord ta ütleb sulle isiklikult, miks sa seda koormat koged, siis pane tähele, mida ta räägib, aga enamus juhtudel ei ütle Jumal midagi. Aga ka siis tea, et meie ellu ei saa midagi tulla ilma Jumala teadmata. Jumal teab ja kontrollib kõike, veel enam meie elu, kui me oleme tema poolt kutsutud ja ta on kinkinud meile usu. Meie ei ole lõpuni vastu pannud, surmani, aga me oleme jumalalapsed ja tema poeg Kristus on meie Issand, kelle läbi me võime alati pöörduda, sest meil on see õigus ja hüüda appi Kristuse nimel.
Pea meeles seda, et Jeesus ei tõotanud Kristuse pärast tagakiusatuile mitte ainult suurt tasu taevas, vaid ka erilist õndsust maa peal, öeldes: "Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiustatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse, ta lisab "Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!" ning selgitab "Just samamoodi on tagakiusatud ka prohveteid enne teid."
Ka parimad kristlased on tagakiusatud, kas seda evangeeliumi kuulutamise pärast või lihtsalt selle pärast, et inimesed on teada saanud, et nad on kristlased. Neid mõnitatakse ja kiusatakse ilma põhjuseta. Paljudes riikides hukatakse kristlasi iga päev, nad langevad tagakiusamise tõttu. Neid vaenatakse ja hukatakse avalikult Iraanis, ja pange tähele, et kogu maailm vaatab pealt ja keegi ei sekku; sest nad ise pole kristlased, nagu öeldakse siin maarjamaal: oma asi, ise oled süüdi! (Milles? Et nad usuvad Kristust?) Kuid tea veel seda, et algkoguduses peeti suureks auks olla arvatud märtrite hulka. Nad kogesid pilget ja ahelaid ja vangistust. Neid aeti areenidele loomade kombel ja naerdi nende üle, kui lõvid neid lõhki rebisid. Nad olid sunnitud elama väljaspool teisi, kõrbes varjama, mägedes nälgima, koobastes ööbima (He 11:36). Seepärast "Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke," soovitab Paulus roomlastele.
Ka mina pole erand, pean võitlema ahastusega. Mõnikord ma ei tea, kust kohast tuleb tagasilöök, aga nii see on. Kui sa oled üks nendest, keda täna tagakiusatakse, siis tõuse üles, ja hüüa Jumalat appi ja ole rõõmus ning usu, et Jumal on sinus ja aitab sind kõigest sellest läbi minna, sest meil tuleb au anda Jumala nimele. Ära noruta enam ja tunne rõõmu! Las Jumala rõõm tuleb ja langeb sinu peale ja täidab sind oma auga ja nagu piibel rõhutab: rõõm on mu tugevus! Hüüa appi Jumalat! Ole julge ja Jumal aidaku ja õnnistagu sind.
esmaspäev, 20. veebruar 2012
teisipäev, 14. veebruar 2012
Iraan vaenab kristlasi ja hukkab pastoreid
Iraan vaenab süstemaatiliselt kristlasi ja hukkab regulaarselt pastoreid, aga kogu maailm vaatab lihtsalt pealt ega võta midagi ette selle vältimiseks.
An Iranian court is likely to delay its verdict in a case concerning Pastor Yousef Nadarkhani, who is facing death penalty for converting to Christianity, to allow authorities to further coerce him to convert to Islam as he remains in jail.
The evangelical pastor’s lawyer has learned that the head of Iran’s judiciary, Ayatollah Sadegh Larijani, has asked the presiding judge over the trial, Ghazi Kashani, to delay the pending judgment and keep him in prison for another year, Present Truth Ministries said in a statement Thursday.
Nadarkhani, a 32-year-old house church leader from the Church of Iran denomination, was convicted of apostasy last year and was sentenced to death by hanging. However, the Supreme Court of Iran asked for the retrial of his case by a lower court in the city of Rasht in northern Gilan Province.
The deliberate delay is meant to let the case “slip away from international attention” even as the authorities continue to “use whatever means necessary to cause him to convert to Islam,” said Jason DeMars, the founder of the ministry that was first to report on the pastor’s arrest two years ago.
It was earlier learnt that the court in Rasht had asked Iran’s supreme leader Ali Khamenei, the highest ranking political and religious authority in Shi’a-majority Iran, to rule on whether the pastor should be put to death.
The pastor was arrested in October 2009 from Rasht for allegedly protesting Islamic instruction in schools for his children, Daniel, 9, and Yoel, 7, and after he sought to register his church. Authorities, however, later changed the charges to apostasy. He has been lodged in a prison in Lakan, about seven miles south of Rasht, since then.
In June 2010, authorities also arrested pastor’s wife Fatemah Pasindedih to pressure him to convert. During this time their boys went to live with a relative. Yousef and his wife were also threatened that their children would be taken away and given to a Muslim family, but they remained firm. Pasindedih was later released.
The Rasht court convicted the pastor of leaving Islam and sentenced him to death in November 2010.
The pastor appealed against the Rasht court’s ruling at the Supreme Court in December 2010, as apostasy is not a crime as per Iran’s penal code. The court, however, held in June 2011 that apostasy was still punishable under Sharia or Islamic law but asked the lower court to reexamine whether Nadarkhani was a believer in Islam when he adopted Christianity at the age of 19.
During the hearings held in September 2011, Pastor Nadarkhani was told by authorities that he would be given three opportunities to embrace Islam and renounce his faith in Christianity to have the charges removed. But he refused to do so.
On Sept. 26, the court determined that Youcef was a Muslim when he adopted Christianity because he was born in a Muslim family. All witnesses stated that he did not practice Islam, yet the court inexplicably determined he was a national apostate.
While the court is likely to wait for another year before reaching a decision, “there are no assurances that he will not be executed,” warned the ministry. “It could happen at any time. This is the way that the Iranian government operates with executions. They do not give advance notice and it is done in secret.”
Loe lisaks: Iran Pastor Yousef Nadarkhani Likely to Remain in Jail Another Year
Palvetage nende kristlaste eest ... ja ka Iraani pärast!
An Iranian court is likely to delay its verdict in a case concerning Pastor Yousef Nadarkhani, who is facing death penalty for converting to Christianity, to allow authorities to further coerce him to convert to Islam as he remains in jail.
The evangelical pastor’s lawyer has learned that the head of Iran’s judiciary, Ayatollah Sadegh Larijani, has asked the presiding judge over the trial, Ghazi Kashani, to delay the pending judgment and keep him in prison for another year, Present Truth Ministries said in a statement Thursday.
Nadarkhani, a 32-year-old house church leader from the Church of Iran denomination, was convicted of apostasy last year and was sentenced to death by hanging. However, the Supreme Court of Iran asked for the retrial of his case by a lower court in the city of Rasht in northern Gilan Province.
The deliberate delay is meant to let the case “slip away from international attention” even as the authorities continue to “use whatever means necessary to cause him to convert to Islam,” said Jason DeMars, the founder of the ministry that was first to report on the pastor’s arrest two years ago.
It was earlier learnt that the court in Rasht had asked Iran’s supreme leader Ali Khamenei, the highest ranking political and religious authority in Shi’a-majority Iran, to rule on whether the pastor should be put to death.
The pastor was arrested in October 2009 from Rasht for allegedly protesting Islamic instruction in schools for his children, Daniel, 9, and Yoel, 7, and after he sought to register his church. Authorities, however, later changed the charges to apostasy. He has been lodged in a prison in Lakan, about seven miles south of Rasht, since then.
In June 2010, authorities also arrested pastor’s wife Fatemah Pasindedih to pressure him to convert. During this time their boys went to live with a relative. Yousef and his wife were also threatened that their children would be taken away and given to a Muslim family, but they remained firm. Pasindedih was later released.
The Rasht court convicted the pastor of leaving Islam and sentenced him to death in November 2010.
The pastor appealed against the Rasht court’s ruling at the Supreme Court in December 2010, as apostasy is not a crime as per Iran’s penal code. The court, however, held in June 2011 that apostasy was still punishable under Sharia or Islamic law but asked the lower court to reexamine whether Nadarkhani was a believer in Islam when he adopted Christianity at the age of 19.
During the hearings held in September 2011, Pastor Nadarkhani was told by authorities that he would be given three opportunities to embrace Islam and renounce his faith in Christianity to have the charges removed. But he refused to do so.
On Sept. 26, the court determined that Youcef was a Muslim when he adopted Christianity because he was born in a Muslim family. All witnesses stated that he did not practice Islam, yet the court inexplicably determined he was a national apostate.
While the court is likely to wait for another year before reaching a decision, “there are no assurances that he will not be executed,” warned the ministry. “It could happen at any time. This is the way that the Iranian government operates with executions. They do not give advance notice and it is done in secret.”
Loe lisaks: Iran Pastor Yousef Nadarkhani Likely to Remain in Jail Another Year
Palvetage nende kristlaste eest ... ja ka Iraani pärast!
esmaspäev, 13. veebruar 2012
Kuidas Jumala Vaim töötab?
"Kuidas Jumala Püha Vaim töötab?" või toimib huvitab kõiki inimesi, mitte ainult kristlasi.
Ma olen selles suhtes saanud selguse, mis on isiklik, sisemine kindel veendumus. Aga nagu piibel ütleb, siis iga vaimne ilmutus tuleb läbi testida. Miks? Sest see võimaldab meil aru saada sellest, mida Jumal parasjagu teeb või tahab teha ja kas see on õige teema. Üks võimalus sellist selgust saada on võrrelda saadud sõnumit piibli sõnumiga, kuid see ei pruugi anda anda selgust käesoleva hetke plaanist (rhema) või tegevusest, kui see just ei ole prohvetliku ettekuulutuse ilmselge täitumine, mis läheb kokku piiblis öelduga. Teine viis, mida ma isiklikult ühtelugu kogen, on võrrelda sõnumit mõne teise sõnumiga ja vaadata, kas need ühtivad, mis suundades või punktides need sõnumid kattuvad, annab mõtteainet ja vahel toob selgust ning võib anda usukindlust. Me vajama absoluutset usukindlust. See ei ole lihtne.
Minul ei ole Eestis vaimulikke isasid, kuigi paljudel on, näiteks pastor või mõni vanem kristlane, kes talle on eeskujuks. Mul kahjuks pole jah. Aga mina vajan ka kedagi - käega katsutavat, kelle mõtted võiksid inspireerida mind. Ja mul oli ja on see eeskuju David Wilkersoni näol teenistuse tulemusel. David on küll igavikus, aga tema töö jätkub Jumala Vaimu juhtimisel. Ma näen ja kogen seda püsivalt. Kuidas ma siia pilti siis ära mahun?
Jumala Vaim räägib minu vastu nagu iga teise kristalse vastu. Kuid vahe on selles, et inimestena meil on erinev tunnetus, kellel nõrgem, kellel ilmselgelt terav nagu kahe teraga mõõk (piibel kirjutab nii). Kui inimene suhtleb oma Jumalaga, siis ta õpib Jumala Vaimu tundma, kuuleb ta häält, mõistab tema isikut, teeb koostööd. Minu koostöö Jumalaga on üsna lihtne. Kui Jumal midagi räägib, siis ma kogen seda kohe ja mul on vajadus see sõnum üles kirjutada. Vahel see juhtub öösel, vahel päeval, kuid kunagi ei tea, millal see juhtub täpselt. Aga ma kogen seda väga sageli. Kuid ka selle juures, et mul on kindel veendumus, et sõnum on audentne, kontrollin ma seda kui see sisaldab punkte, mida ma ei tea. Kuid mõnikord olen ma sisemiselt nii kindel, et ma ei tee kontrolli. Siis on aga Jumal minu vastu olnud eriti armuline. Sest see on selline usus käimise tunnistus, ma saan sõnumi, olen veendunud 100%, et see on audentne ja siis selgub, et ongi nii. See ehitab üles minu usku. Jumalal võib sellest hea meel olla. Ja ma usun, et ta soovib minuga enam ja enam koos töötada. Kuid siis, kui ma selliseid äratundmisi kogen, siis ma saan sageli näha Jumala au, kui sama sõnum tuleb välja mõne teise teenistuse kaudu, näiteks tuleb David Wilkerson praktiliselt sama sõnumiga välja. Mina ei tea, kuidas on see võimalik, et minu sõnum ja Davidi blogis avaldatu kattuvad päeva pealt, aga seda juhtub väga sageli. See ei ole minu poolt ette kavatsetud trikk. Kui see juhtub, kogen suur sisemist rõõmu Jumala heldusest enese suhtes ja mõtlen, õnnis on mees, kelle vastu Jumal ikka räägib.
Mul oleks palju näiteid ette näidata, kus ma olen avaldanud sõnumi ja siis saabub mulle sõnum Wilkersoni blogist. Ma ei ole mitte kunagi kasutanud Wilkersoni blogi enda idee loomiseks, ideede saamiseks, umbes, et mis ma täna blogin! Vaid see on olnud vaid nii, et ma olen oma sõnumi ära postitatnud ja siis selgub tagant järgi, saan teada, et ka Wilkersoni blogis avaldati sarnase sisuga teema. See tundub uskumatu, ma tean, aga nii see on. Ja siis ma mõtlen alati, et Jumal teeb seda asja kogu maailmas, Tema Vaimu läbi. Sest kui Jumala Vaim midagi teeb, siis sõnum on sama, sellest tuleneb ka arusaam, et Jumala Vaimu kuulates ja järgides saavad erinevad kogudused teha samu asju ja oikumeeniliselt üksteist mõista ning olla üksmeelsed. Jumala Vaim võimaldab olla üksmeelsed ja teha seda Jumala austuseks, mida sa siis parasjagu teed ja teised teevad.
Sama kehtib ka sõnumite puhul, kui sõnum on sarnane, siis see võib olla Jumala tahe. Kuid kõige selle juures vajad sa alati autoriteetset kanalit, mis on puhas, pühitsetud, mida sa võid usaldada oma sõnimitega võrdelemisel. Mitte iga prohvet pole nö õige jumalamees ja iga sõnum Jumalalt, avaldamiseks (paljud sõnumid on personaalsed), kuid kindlasti prohvet, keda Jumal on kutsusnud.
Te võite kõik prohveteerida, ütleb Jumala sõna, aga katsuge sõnumid läbi ja selleks vaadake, kas kuskil on veel kedagi, kes saab sarnast sõnumit. Vanasti oli prohveteid vähe, usaldati üht suurt või teatud mehi, sest Jumal rääkis vaid prohvetite kaudu; aga täna on Püha Vaim välja valatud ja kõik kristlased, kes on saanud Tema vaimu ja kellel on prohvetiand, on kutsutud seda andi treenima, et seda kasutada Jumala auks ja inimeste teenimiseks ning Jumala rahva pühitsuseks.
Näiteks saad lugeda viimast, sarnase sisuga sõnumit siit:
Ma olen selles suhtes saanud selguse, mis on isiklik, sisemine kindel veendumus. Aga nagu piibel ütleb, siis iga vaimne ilmutus tuleb läbi testida. Miks? Sest see võimaldab meil aru saada sellest, mida Jumal parasjagu teeb või tahab teha ja kas see on õige teema. Üks võimalus sellist selgust saada on võrrelda saadud sõnumit piibli sõnumiga, kuid see ei pruugi anda anda selgust käesoleva hetke plaanist (rhema) või tegevusest, kui see just ei ole prohvetliku ettekuulutuse ilmselge täitumine, mis läheb kokku piiblis öelduga. Teine viis, mida ma isiklikult ühtelugu kogen, on võrrelda sõnumit mõne teise sõnumiga ja vaadata, kas need ühtivad, mis suundades või punktides need sõnumid kattuvad, annab mõtteainet ja vahel toob selgust ning võib anda usukindlust. Me vajama absoluutset usukindlust. See ei ole lihtne.
Minul ei ole Eestis vaimulikke isasid, kuigi paljudel on, näiteks pastor või mõni vanem kristlane, kes talle on eeskujuks. Mul kahjuks pole jah. Aga mina vajan ka kedagi - käega katsutavat, kelle mõtted võiksid inspireerida mind. Ja mul oli ja on see eeskuju David Wilkersoni näol teenistuse tulemusel. David on küll igavikus, aga tema töö jätkub Jumala Vaimu juhtimisel. Ma näen ja kogen seda püsivalt. Kuidas ma siia pilti siis ära mahun?
Jumala Vaim räägib minu vastu nagu iga teise kristalse vastu. Kuid vahe on selles, et inimestena meil on erinev tunnetus, kellel nõrgem, kellel ilmselgelt terav nagu kahe teraga mõõk (piibel kirjutab nii). Kui inimene suhtleb oma Jumalaga, siis ta õpib Jumala Vaimu tundma, kuuleb ta häält, mõistab tema isikut, teeb koostööd. Minu koostöö Jumalaga on üsna lihtne. Kui Jumal midagi räägib, siis ma kogen seda kohe ja mul on vajadus see sõnum üles kirjutada. Vahel see juhtub öösel, vahel päeval, kuid kunagi ei tea, millal see juhtub täpselt. Aga ma kogen seda väga sageli. Kuid ka selle juures, et mul on kindel veendumus, et sõnum on audentne, kontrollin ma seda kui see sisaldab punkte, mida ma ei tea. Kuid mõnikord olen ma sisemiselt nii kindel, et ma ei tee kontrolli. Siis on aga Jumal minu vastu olnud eriti armuline. Sest see on selline usus käimise tunnistus, ma saan sõnumi, olen veendunud 100%, et see on audentne ja siis selgub, et ongi nii. See ehitab üles minu usku. Jumalal võib sellest hea meel olla. Ja ma usun, et ta soovib minuga enam ja enam koos töötada. Kuid siis, kui ma selliseid äratundmisi kogen, siis ma saan sageli näha Jumala au, kui sama sõnum tuleb välja mõne teise teenistuse kaudu, näiteks tuleb David Wilkerson praktiliselt sama sõnumiga välja. Mina ei tea, kuidas on see võimalik, et minu sõnum ja Davidi blogis avaldatu kattuvad päeva pealt, aga seda juhtub väga sageli. See ei ole minu poolt ette kavatsetud trikk. Kui see juhtub, kogen suur sisemist rõõmu Jumala heldusest enese suhtes ja mõtlen, õnnis on mees, kelle vastu Jumal ikka räägib.
Mul oleks palju näiteid ette näidata, kus ma olen avaldanud sõnumi ja siis saabub mulle sõnum Wilkersoni blogist. Ma ei ole mitte kunagi kasutanud Wilkersoni blogi enda idee loomiseks, ideede saamiseks, umbes, et mis ma täna blogin! Vaid see on olnud vaid nii, et ma olen oma sõnumi ära postitatnud ja siis selgub tagant järgi, saan teada, et ka Wilkersoni blogis avaldati sarnase sisuga teema. See tundub uskumatu, ma tean, aga nii see on. Ja siis ma mõtlen alati, et Jumal teeb seda asja kogu maailmas, Tema Vaimu läbi. Sest kui Jumala Vaim midagi teeb, siis sõnum on sama, sellest tuleneb ka arusaam, et Jumala Vaimu kuulates ja järgides saavad erinevad kogudused teha samu asju ja oikumeeniliselt üksteist mõista ning olla üksmeelsed. Jumala Vaim võimaldab olla üksmeelsed ja teha seda Jumala austuseks, mida sa siis parasjagu teed ja teised teevad.
Sama kehtib ka sõnumite puhul, kui sõnum on sarnane, siis see võib olla Jumala tahe. Kuid kõige selle juures vajad sa alati autoriteetset kanalit, mis on puhas, pühitsetud, mida sa võid usaldada oma sõnimitega võrdelemisel. Mitte iga prohvet pole nö õige jumalamees ja iga sõnum Jumalalt, avaldamiseks (paljud sõnumid on personaalsed), kuid kindlasti prohvet, keda Jumal on kutsusnud.
Te võite kõik prohveteerida, ütleb Jumala sõna, aga katsuge sõnumid läbi ja selleks vaadake, kas kuskil on veel kedagi, kes saab sarnast sõnumit. Vanasti oli prohveteid vähe, usaldati üht suurt või teatud mehi, sest Jumal rääkis vaid prohvetite kaudu; aga täna on Püha Vaim välja valatud ja kõik kristlased, kes on saanud Tema vaimu ja kellel on prohvetiand, on kutsutud seda andi treenima, et seda kasutada Jumala auks ja inimeste teenimiseks ning Jumala rahva pühitsuseks.
Näiteks saad lugeda viimast, sarnase sisuga sõnumit siit:
- See on Jumala lahing (avaldati 10.02.2012), by David Wilkerson
- Viletsused (avaldatud 10.02.2012), Kristlik Mõttevõra
Sildid
prohvet,
prohveteering,
Püha Vaim,
rhema,
sõna
Hüüa appi Jumalat ja ta vastab kohe
Ma usun, et me kõik oleme kogenud vahete vahel, et palved oleksid nagu millegi taha kinni jäänud. Aga ma usun, et meie palved ei põrka tagasi, vaid jõuavad ikkagi Jumala kätte ning ta peab täpset arvestust meie palvete üle, need on tal kronoloogiliselt järjestatud. Vahel ma palvetan: "Jumal, vasta mu eelmistele palvetele." Mõnikord on nii, et me unustame ära, mida me juba palusime. Või palume mõne aja pärast risti vastu oma eelmistele palvetele ja Jumal ootab. Kui meie lapsed midagi juba palusid ja tulevad lagedale uue palvega, eks siis vanemad peavad mõtlema: kas nad täidavad varasema palve või viimase. See on loomulik. Vahel kui me palvetame, siis Jumal räägib meie vastu ja selle tõttu muutub ka meie palve sisu ning eesmärk. Ometi väga sageli on nii, et me ei saa palvetele vastust ning kahtlused tõusevad üles. "Kas on midagi valesti? Mida ma teinud olen? Miks Jumal ei vasta?" mõtled sa. Tegelikult on eneseanalüüs vajalik, kui me selle juures ei satu süüdistuste lõksu. Kui Jumal on sind õigeks teinud, siis sa oled seda. Aga kui sa oled eksinud, siis paranda meelt. Kui sa liigud õiges suunas - oled koos Jumalaga, siis sa ei vaja midagi muud, kui palveta tungivalt! Hüüa Jumala poole! Kisenda ta poole. Ta vastab sulle otsekohe. Kui minu lapsed küsivad midagi, siis ma vastan, võtan mõtlemiseks aega või lihtsalt ei pane tähele või jään ootele. Aga Jumal paneb kõike tähele. Isana ma vastan otsekohe, kui lapsed hüüavad (kisavad) mu poole. Nõuavad mind ja ootavad tungivat lahendust, abi. Siis ei jää ma ootama, vaid vastan ja tegutsen kohe. Nii võib tegutseda ka Jumal, kui ta kuuleb meie kisa, meie tungivat hüüdu, siis ta reageerib viivitamatult. Mõnikord võtab see oma aja, aga võrreldes tavaliste palvetega, saabub vastus otsekohe. Seepärast tasub hüüda. Pöördu Jumala poole ja Ta vastab sulle, Jumal on hea. Ta vastab üllatavalt kiiresti. Sest Ta tahab oma lapsi aidata.
Reedel postitasin teema Viletsused ja siinkohal lisan Wilkersoni posti, mis sobib seda teemat jätkama ja juba eelnevalt öeldut kinnitama.
David Wilkerson Today
MONDAY, FEBRUARY 13, 2012
JUMAL KUULEB MEIE APPIHÜÜDU
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Katsumused õpetavad meid nõtkutama oma põlvi ning hüüdma Jumala poole keset kõiki oma probleeme ja raskusi.
„Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.“ (Psalmid 119:75). Taavet ütleb siin: „Issand ma tean, miks sa oled neil katsumustel lasknud tulla. Sa nägid, et kui kõik läks hästi, kaldusin ma teelt kõrvale ja muutusin hooletuks, mispeale sa lasid raskustel tulla mu ellu. Sa teadsid, et need toovad mind tagasi põlvedele ja murravad mu südame. Minu kannatused olid märgiks Sinu ustavusest minu suhtes!“
Ma tean paljusid inimesi, kes on pidanud võitlema kohutavate ahelatega oma elus – uimastid, alkohol, sigaretid – kiusatused, mis ründavad iga päev. Ometigi tahaksin öelda kõigile neile inimestele: Jumal hoolib. Ta teab seda meeleheidet, millest olete läbi minemas ja ainuüksi Temal on vägi, et vabastada teid.
Jumal ei hõlju pidevalt su kohal, korrutades: „Sa oled meelheitel tänu sellele, mida sa ise tegid. Sa vedasid mind alt ja nüüd tuleb selle eest hinda maksta.“ Ei! See pole see Jumal, keda sa teenid! Sa teenid armastavat
Isa, kes kogeb sinu valu ja kurbust esimesest hetkest, mil’ sa isegi seda tunned. Vahet pole, kuidas sa oma kannatustesse sattusid – Jumalal on valus ühes sinuga ja Ta tahab päästa sind sellest.
Sa võid ju mõelda, et Jumal ei aita sind üldse, kuid sellest samast hetkest, mil Ta kuulis su appihüüdu, asus Ta tegutsema. Las ma tõestan seda sulle:
„Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.“ (2 Moosese 2:24-25).
„Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.“ (Psalm 34:18). Millal iganes sa oma põlvedele langed, Jumal asub koheselt tegutsema sinu poolel ja sinu eest.
Reedel postitasin teema Viletsused ja siinkohal lisan Wilkersoni posti, mis sobib seda teemat jätkama ja juba eelnevalt öeldut kinnitama.
David Wilkerson Today
MONDAY, FEBRUARY 13, 2012
JUMAL KUULEB MEIE APPIHÜÜDU
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]
Katsumused õpetavad meid nõtkutama oma põlvi ning hüüdma Jumala poole keset kõiki oma probleeme ja raskusi.
„Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.“ (Psalmid 119:75). Taavet ütleb siin: „Issand ma tean, miks sa oled neil katsumustel lasknud tulla. Sa nägid, et kui kõik läks hästi, kaldusin ma teelt kõrvale ja muutusin hooletuks, mispeale sa lasid raskustel tulla mu ellu. Sa teadsid, et need toovad mind tagasi põlvedele ja murravad mu südame. Minu kannatused olid märgiks Sinu ustavusest minu suhtes!“
Ma tean paljusid inimesi, kes on pidanud võitlema kohutavate ahelatega oma elus – uimastid, alkohol, sigaretid – kiusatused, mis ründavad iga päev. Ometigi tahaksin öelda kõigile neile inimestele: Jumal hoolib. Ta teab seda meeleheidet, millest olete läbi minemas ja ainuüksi Temal on vägi, et vabastada teid.
Jumal ei hõlju pidevalt su kohal, korrutades: „Sa oled meelheitel tänu sellele, mida sa ise tegid. Sa vedasid mind alt ja nüüd tuleb selle eest hinda maksta.“ Ei! See pole see Jumal, keda sa teenid! Sa teenid armastavat
Isa, kes kogeb sinu valu ja kurbust esimesest hetkest, mil’ sa isegi seda tunned. Vahet pole, kuidas sa oma kannatustesse sattusid – Jumalal on valus ühes sinuga ja Ta tahab päästa sind sellest.
Sa võid ju mõelda, et Jumal ei aita sind üldse, kuid sellest samast hetkest, mil Ta kuulis su appihüüdu, asus Ta tegutsema. Las ma tõestan seda sulle:
„Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.“ (2 Moosese 2:24-25).
„Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.“ (Psalm 34:18). Millal iganes sa oma põlvedele langed, Jumal asub koheselt tegutsema sinu poolel ja sinu eest.
laupäev, 11. veebruar 2012
Kui palju õpetajad saavad palka teistes riikides?
See graafika heidab pilgu numbritele, kui palju õpetajad saavad palka teistes riikides. Lisaks andmed sellest, kui suured on klassid jt. Graafik on koostatud 2009 aasta seisuga.
reede, 10. veebruar 2012
Viletsused
Viletsus toob päevavalgele meie tõelise või väära pöördumise Kristuse poole. Jeesus selgitab: "Ohakate sekka külavatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks." See on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab, aga temal ei ole juurt eneses, vaid ainult üürikeseks, kui viletsus ja kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
Huvitav meetod, mis võimaldab eemaldada terad sõkaldest, kas pole? Viletsused võivad olla Jumala plaan meie elus, kuna need võimaldavad inimesel paremini fokuseeerida Jumalale, mille tulemusel ilmneb Jumala võimekus ja au, kui ta inimest aitab. Peetrus kirjeldab: "Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütust." Kui paljud siin ütlevad: oh Jumal, mul on hea meel, et sa lasid mulle viletsust tulla. Enamus ei mõtle nii, sest nad on inimesed. Aga Jumal testib, uurib läbi, kuidas me suhtume viletsusse, kas me taganeme või me hoiame enam Jumala poole ja mõistame, et seegi on arm Jumalalt, mida tuleb vastu võtta tänuga. Mitte et leppida olukorraga, vaid aru saada Jumala plaanist. Iiob ütles: Jumal on andnud, Jumal võtab, Jumala nimi olgu kiidetud.
"Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse," 5Ms 8:17, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks. Jumal lubab meile tulla varandust samamoodi kui ta lubab meile viletsused, sest enamus meie viletsusi on ette nähtud meie hinge valmistamiseks, pühitsemiseks. Jumal testib mitmel viisil meie usku, ka raha küsimuses. Kui sul on kõik hästi, siis, kas su vaim on valmis ja usk jääb alles, kui sinult enam midagi pole võtta? Kas sa jääd kindlaks. Oled sa selles täiesti kindel? Sest kerge on uskuda, kui sul läheb hästi, aga mida sa teed siis, kui sul pole enam materjaalset kindlust. Jumal tahab teada. Kõiki suuri usumehi katsutakse läbi. Kui ei usu, siis loe piibllit. Kõik on läbi testitud. "Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on endale valmistanud palju valu" kirjutab Paulus Timoteosele, 1Tm 6:10.
Jeesust on nimetatud valude meheks, kes haigustega on tuttav; mitte et ta ise oleks olnud pidalitõbine, vaid ta mõistis, mida tähendab olla haige ning mida toob tervenemine. (Loe lisaks Psalm 17). Kui meid tabavad viletsused, siis Jumal soovib mida? Jumal soovib, et me oma viletsuses pöörduksime abi ja lohutuse saamiseks mitte inimeste poole, vaid vahetult Jumala poole. "Hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!" (Ps 50:15) Ütle Jumalale, see rahakot on küll minu oma, aga see, mis seal sees on, tuleb tänu Sinule! Mina olen Sinu oma ja ka see on Sinu oma.
Kristlane ei alistu viletsusele. Suured viletsused tavaliste inimeste elus on teinud neist suured jumalamehed. Viletsused teevad vaimuliku inimese hinge ja vaimu veel puhtamaks ja pühamaks ning suhte oma Jumalaga selgemaks kui kunagi varem. Inimene õpib Jumalat paremini tundma. Aga uskmatu veel julmemaks, tõrjuvamaks ja kurjemaks. Seetõttu viletsus ei lahuta kristlast Jumala armastusest. Miski ei saa meid lahutada Jumala armastusest. Hakka Jumalat tänama ja kiitma!
Huvitav meetod, mis võimaldab eemaldada terad sõkaldest, kas pole? Viletsused võivad olla Jumala plaan meie elus, kuna need võimaldavad inimesel paremini fokuseeerida Jumalale, mille tulemusel ilmneb Jumala võimekus ja au, kui ta inimest aitab. Peetrus kirjeldab: "Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütust." Kui paljud siin ütlevad: oh Jumal, mul on hea meel, et sa lasid mulle viletsust tulla. Enamus ei mõtle nii, sest nad on inimesed. Aga Jumal testib, uurib läbi, kuidas me suhtume viletsusse, kas me taganeme või me hoiame enam Jumala poole ja mõistame, et seegi on arm Jumalalt, mida tuleb vastu võtta tänuga. Mitte et leppida olukorraga, vaid aru saada Jumala plaanist. Iiob ütles: Jumal on andnud, Jumal võtab, Jumala nimi olgu kiidetud.
"Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse," 5Ms 8:17, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks. Jumal lubab meile tulla varandust samamoodi kui ta lubab meile viletsused, sest enamus meie viletsusi on ette nähtud meie hinge valmistamiseks, pühitsemiseks. Jumal testib mitmel viisil meie usku, ka raha küsimuses. Kui sul on kõik hästi, siis, kas su vaim on valmis ja usk jääb alles, kui sinult enam midagi pole võtta? Kas sa jääd kindlaks. Oled sa selles täiesti kindel? Sest kerge on uskuda, kui sul läheb hästi, aga mida sa teed siis, kui sul pole enam materjaalset kindlust. Jumal tahab teada. Kõiki suuri usumehi katsutakse läbi. Kui ei usu, siis loe piibllit. Kõik on läbi testitud. "Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on endale valmistanud palju valu" kirjutab Paulus Timoteosele, 1Tm 6:10.
Jeesust on nimetatud valude meheks, kes haigustega on tuttav; mitte et ta ise oleks olnud pidalitõbine, vaid ta mõistis, mida tähendab olla haige ning mida toob tervenemine. (Loe lisaks Psalm 17). Kui meid tabavad viletsused, siis Jumal soovib mida? Jumal soovib, et me oma viletsuses pöörduksime abi ja lohutuse saamiseks mitte inimeste poole, vaid vahetult Jumala poole. "Hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!" (Ps 50:15) Ütle Jumalale, see rahakot on küll minu oma, aga see, mis seal sees on, tuleb tänu Sinule! Mina olen Sinu oma ja ka see on Sinu oma.
Kristlane ei alistu viletsusele. Suured viletsused tavaliste inimeste elus on teinud neist suured jumalamehed. Viletsused teevad vaimuliku inimese hinge ja vaimu veel puhtamaks ja pühamaks ning suhte oma Jumalaga selgemaks kui kunagi varem. Inimene õpib Jumalat paremini tundma. Aga uskmatu veel julmemaks, tõrjuvamaks ja kurjemaks. Seetõttu viletsus ei lahuta kristlast Jumala armastusest. Miski ei saa meid lahutada Jumala armastusest. Hakka Jumalat tänama ja kiitma!
esmaspäev, 6. veebruar 2012
Evolutsioon vs piibel
On väga palju põhjuseid, miks Jumal ei saanud teha maailma valmis pikema perioodi jooksul kui meile tuntud 6 tööpäeva. Jumal oli sunnitud looma maailma 6-päevaga, vastasel korral oleks see ebaõnnestunud või osutunud võimatuks või oleksid mõned asjad vahepael „hapuks läinud“ paljude omavahel seotud füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste asjaolude tõttu. On üllatavalt palju tõendeid selle kohta, et Maa on noor, Kuu on noor ja isegi Päike on noor. Kõige üllatavam on aga see, et nende vanus ei erine. Kuid evolutsiooniteooria ei kattu Piibli õpetustega, kuna see on täpselt vastupidine.
Mida kirjutab piibel vs mida väidab evolutsioon:
Piibel: inimene tõi surma siia maailma.
Evolutsioon: surm tõi inimese siia maailma
Piibel: Maa tuli enne Päikest
Evolutsioon: Päike tuli enne Maad
Piibel: ookean tekkis enne maismaad
Evolutsioon: maismaa oli enne ookeane
Piibel: valgus oli enne Päikest
Evolutsioon: Päike oli enne valgust.
Piibel: maismaa taimed olid enne
Evolutsioon: mereelu oli enne
Piibel: viljapuud on enne kalu
Evolutsioon: kalad on enne viljapuid
Piibel: kalad olid enne putukaid
Evolutsioon: putukad olid enne kalu
Piibel: taimed on enne Päikest
Evolutsioon: Päike oli enne taimi
Piibel: mereloomad olid enne maismaad loomi
Evolutsioon: maismaa loomad olid enne mereloomi
Piibel: linnud on enne roomajaid ja atmosfäär kahe kihi vahel
Evolutsioon: atmosfäär on vee kohal.
Piibel ei kattu evolutsiooniga ja need on vastupidised ja me teame, et eksib see, kellel pole teaduslikke tõendeid. Piibel ei eksi, see õpetab selgelt, et Jumal lõi maailma 6 päeva jooksul. Piibli ja evolutsiooni vahel on konflikt juhul, kui doktriin seab kahtluse alla piibli seisukohad. Kuid evolutsioon ei ole teadus ja Piibli ja teaduse vahel ei ole konflikti.
Piibli alusel toimus loomine 6 päevaga, see ei ole vastuolus teadusega; piibel kirjeldab ka, et Jumal on kõikvõimas, aga eelkõige seda, et Jumal lõpetas loomise 6 päeva jooksul s.t kõik sai valmis.
Doktriinid Maa loomisest teadmata pika perioodi jooksul on vastuolus paljude teaduslike avastustega, aga ei ole ka loogilised, sest taimed saavad päikese valguseta läbi mõned päevad, aga vajasid atmosfääri. Seetõttu on ka loogiline, et päike toodi kohale, asetati õigele kaugusele maast või loodi alles järgmisel päeval. Kuid esimene päev algas valguse loomisega (1Ms 3:5). Milline oli valgus, seda ei ole võimalik teada, kuna päikest ja selle süsteemi veel ei olnud.
Alles teisel päeval sai maa omale atmosfääri, taeva (1Ms 6-8). Toimus kohene atmosfääri muutus.
Meie planeedi heeliumi kogus on liiga väike, kui meie maailm on nii kaua eksisteerinud. „Praegu peaks olema tuhandeid kordi rohkem heeliumi meie tänases atmosfääris“ (What Happened to the Earth's Helium?“ New Scientist, 24, 03.12.1964). Et sobitada see evolutsiooni mustriga, meie atmosfääris peaks nüüd sisaldama palju enam kui praegune 1,4 osa miljoni kohta heeliumit. Mõned evolutsionistid on öelnud, et heelium on põgenemas avakosmosesse, kuid ühtegi tõendid pole selles asjad leitud. Uurimused on näidanud, et kuigi vesinik võib põgeneda Maalt, siis heelium ei ole suuteline „põgenema.“ Et seda teha, meie planeedi temperatuur peaks olema liiga kõrge, et toetada elu, mida evolutsionistid väidavad olevat olnud juba miljoneid aastaid tagasi. Milline probleem tekiks veel atmosfääriga? Leppimatud evolutsionistid tulid välja metsiku teooriaga, et hetkel, mil elu Maal tekkis, siis sel samal hetkel juhtus see, et kogu maailma atmosfäär muutus! See dramaatiliselt nihkus äkitselt hapnikuvabast oksüdeeruvasse! Kuid see võimalus kukkus kokku, kui Chicago Ülikooli uurimus leidis, et taimed poleks üle elanud kõike seda hapniku ja hapniku ei saanud mujalt tulla! Kuid kõik maailma taimed tekiksid NÜÜD ühe päevaga, siis ikkagi kuluks neil 5000 aastat, et toota sama palju hapnikku nagu meil praegu on! Siiski, taimed ei olnud siis kohal sel ajal ning mis iganes taimed võisid olla seal, kõik oleksid mingi aeg surnud, kuna nad ise vajavad hapniku oma enda rakuliseks hingamiseks. Et vältida probleemi merevees tekkinud aminohapete massitoimetuse degradatsiooni, keegi teine soovitas, et aminohapped tehti kuivas savis ja kivimites. Kuid sellises keskkonnas hapnik või ultraviolettvalgus hävitaks kohe need aminohapped. Uurimistööd osutavad, et meie Päike on järkjärgult kahanemas ühtlase kiirusega kaarsekundeid sajandis. Sellise kahanemiskiirusega umbes 50000 aastat tagasi Päike oleks olnud nii suur, et meie ookeanid oleks keenud. Kuid vähem kui 50000 aastat tagasi elu oleks kadunud. Hiljutised uurimused on paljastanud, et ei Päikese suurus ega meie kaugus sellest ei saanud olla palju suurem ega väikse, et elu oleks saanud püsida meie planeedil. „Analüüsides Greenwich'i Observatooriumi andmeid aastatest 1836-1953, John A. Eddy ja Aram A. Boornazian leidsid tõendeid, et Päike on tõmbumas kokku umbes 0,1% sajandi kohta sel ajal, mis vastab kiirusele 5 jalga tunnis. Ning kaevudes sügavatesse ajaloolistesse andmetesse, Eddy oli leidnud 400. aastase päikesevarjutuse jälgimised, mis klapivad sellise kahanemiskiirusega“ („Sun is Shrinking,“ Physics Today, september 1979). Minnes ajas tagasi 100000 aastat, Päike oleks olnud praegusest kaks korda suurem, tehes elu siin kaitsmatuks. Päike paiskab välja vaevu mõne neutriino. See tõestus osutab otseselt väga noorele Päikesele. Neid neutriinosid peaks olema kiiranud Päikesest välja väga suures koguses, kuid seda ei toimu. See fakt, olles paaris avastusega, et Päikes on suuruselt kahanemas, osutab hiljuti loodud Päikesele. Meie Päike rakendab päikese tõmmet väikestele kividele ja suurematele osakestele (mikrometeoriidid) meie Päikesesüsteemis. See paneb need osakesed pööreldes liikuma alla Päikesesse ja need hävivad. Päike, käitudes kui hiiglaslik tolmuimeja, pühib ära umbes 100000 tonni mikrometeoriite iga päev. Tegelikku protsess, mille järgi see asi toimub, on analüüsitud. Iga osake imab energiat Päikesest ja siis kiirgab seda kõigis suunas. See põhjustab osakese aeglustumist oma orbiidil ja see põhjustab kukkumist Päikesesse. Praeguse kiiruse ja koguse juures, meie Päike oleks ära pühkinud enamus osakesi vähem kui 10000 aastaga ja kõik osakesed 50000 aastaga. Kuid siiski on neid osakesi külluslikult ning pole teada ka täiendava varu allikat. See on nii, kuna iga päikesesüsteem lukustub oma enda mikrometeoriitidele, seega need ei saa põgeneda teise ning iga planeedi ja kuu gravitatsioon keelab neil lennata avakosmosesse.
Meie planeedi heeliumi kogus on liiga väike, kui meie maailm on nii kaua eksisteerinud. „Praegu peaks olema tuhandeid kordi rohkem heeliumi meie tänases atmosfääris“ (What Happened to the Earth's Helium?“ New Scientist, 24, 03.12.1964). Et sobitada see evolutsiooni mustriga, meie atmosfääris peaks nüüd sisaldama palju enam kui praegune 1,4 osa miljoni kohta heeliumit. Mõned evolutsionistid on öelnud, et heelium on põgenemas avakosmosesse, kuid ühtegi tõendid pole selles asjad leitud. Uurimused on näidanud, et kuigi vesinik võib põgeneda Maalt, siis heelium ei ole suuteline „põgenema.“ Et seda teha, meie planeedi temperatuur peaks olema liiga kõrge, et toetada elu, mida evolutsionistid väidavad olevat olnud juba miljoneid aastaid tagasi. Milline probleem tekiks veel atmosfääriga? Leppimatud evolutsionistid tulid välja metsiku teooriaga, et hetkel, mil elu Maal tekkis, siis sel samal hetkel juhtus see, et kogu maailma atmosfäär muutus! See dramaatiliselt nihkus äkitselt hapnikuvabast oksüdeeruvasse! Kuid see võimalus kukkus kokku, kui Chicago Ülikooli uurimus leidis, et taimed poleks üle elanud kõike seda hapniku ja hapniku ei saanud mujalt tulla! Kuid kõik maailma taimed tekiksid NÜÜD ühe päevaga, siis ikkagi kuluks neil 5000 aastat, et toota sama palju hapnikku nagu meil praegu on! Siiski, taimed ei olnud siis kohal sel ajal ning mis iganes taimed võisid olla seal, kõik oleksid mingi aeg surnud, kuna nad ise vajavad hapniku oma enda rakuliseks hingamiseks. Et vältida probleemi merevees tekkinud aminohapete massitoimetuse degradatsiooni, keegi teine soovitas, et aminohapped tehti kuivas savis ja kivimites. Kuid sellises keskkonnas hapnik või ultraviolettvalgus hävitaks kohe need aminohapped. Uurimistööd osutavad, et meie Päike on järkjärgult kahanemas ühtlase kiirusega kaarsekundeid sajandis. Sellise kahanemiskiirusega umbes 50000 aastat tagasi Päike oleks olnud nii suur, et meie ookeanid oleks keenud. Kuid vähem kui 50000 aastat tagasi elu oleks kadunud. Hiljutised uurimused on paljastanud, et ei Päikese suurus ega meie kaugus sellest ei saanud olla palju suurem ega väikse, et elu oleks saanud püsida meie planeedil. „Analüüsides Greenwich'i Observatooriumi andmeid aastatest 1836-1953, John A. Eddy ja Aram A. Boornazian leidsid tõendeid, et Päike on tõmbumas kokku umbes 0,1% sajandi kohta sel ajal, mis vastab kiirusele 5 jalga tunnis. Ning kaevudes sügavatesse ajaloolistesse andmetesse, Eddy oli leidnud 400. aastase päikesevarjutuse jälgimised, mis klapivad sellise kahanemiskiirusega“ („Sun is Shrinking,“ Physics Today, september 1979). Minnes ajas tagasi 100000 aastat, Päike oleks olnud praegusest kaks korda suurem, tehes elu siin kaitsmatuks. Päike paiskab välja vaevu mõne neutriino. See tõestus osutab otseselt väga noorele Päikesele. Neid neutriinosid peaks olema kiiranud Päikesest välja väga suures koguses, kuid seda ei toimu. See fakt, olles paaris avastusega, et Päikes on suuruselt kahanemas, osutab hiljuti loodud Päikesele. Meie Päike rakendab päikese tõmmet väikestele kividele ja suurematele osakestele (mikrometeoriidid) meie Päikesesüsteemis. See paneb need osakesed pööreldes liikuma alla Päikesesse ja need hävivad. Päike, käitudes kui hiiglaslik tolmuimeja, pühib ära umbes 100000 tonni mikrometeoriite iga päev. Tegelikku protsess, mille järgi see asi toimub, on analüüsitud. Iga osake imab energiat Päikesest ja siis kiirgab seda kõigis suunas. See põhjustab osakese aeglustumist oma orbiidil ja see põhjustab kukkumist Päikesesse. Praeguse kiiruse ja koguse juures, meie Päike oleks ära pühkinud enamus osakesi vähem kui 10000 aastaga ja kõik osakesed 50000 aastaga. Kuid siiski on neid osakesi külluslikult ning pole teada ka täiendava varu allikat. See on nii, kuna iga päikesesüsteem lukustub oma enda mikrometeoriitidele, seega need ei saa põgeneda teise ning iga planeedi ja kuu gravitatsioon keelab neil lennata avakosmosesse.
Kolmandal loomise päeval sai maa merepiirid ja taimestiku (1Ms 9-13), mis alustasid iseseisvalt kasvamist (5Ms 33:14).
Alles neljandal päeval seati maa kõrvale päike, kuu ja tähed, ming määrati täpne süsteem (1Ms 1:14-19). Seda ei saanud teha samuti pikema perioodiga kui 1 päev, kuna selline viivitus oleks hukutanud maa peale juba loodud elu. Näiteks kuu on asetatud maast väga täpsel kaugusel, mille muutmine muudaks maa peal elu võimatuks.
Kuu ei saanud luua maa juurde pikema perioodi jooksul kui 1 päev. Dr. Lyttleton'i faktid oli õiged; päikesekiirgus tõesti purustab Kuu kivimid tolmuks. Kuna Kuul on mõned sentimeetrid tolmu, siis Kuu ei saa olla vanem kui mõned tuhanded aastad. On oluline, et Kuu uurimised on näidanud, et ainult 1/60 paari tollisest Kuu tolmukihist pärineb avakosmosest. Seda on kinnitanud palju hiljutisemate mõõtmistega, mis samuti ei toeta vana Kuud. Kuu muld ei paljasta pinnase kogust, mida eeldatakse olevat väga vana. Kuu kivimi avastust mainitakse harva: Lühikese aega elanud uraan-236 ja toorium-230 leiti neist kividest! Lühiajalised radioaktiivsed isotoobid ei kesta kaua; need muutuvad ruttu oma lõpptooteks, milleks on plii. Kui Kuu oleks isegi 50000 aastat vana, need lühiajalised radioisotoobid oleksid pidanud ammu pliiks lagunema. Kuid selle asemel neid oli üsna külluslikult Kuu kivimites! Selle tähtsust ei tohi alahinnata. Kuu ei saa olla vanem kui mõned tuhanded aastad. Matemaatilised arvutused ütlevad, et tänase solaartuule kangusega, Kuu vanus saab olla 1000 kuni 10000 aastat, mitte kauem. Nende arvutuste aluseks on argoon-36 ja krüpton-84 kontsentratsioon. Isegi 20000 aastat tagasi oleks liiga pikk aeg. Seega Kuu ei saa olla vanem kui 6000-10000 aastat.
Kuu ei saanud luua maa juurde pikema perioodi jooksul kui 1 päev. Dr. Lyttleton'i faktid oli õiged; päikesekiirgus tõesti purustab Kuu kivimid tolmuks. Kuna Kuul on mõned sentimeetrid tolmu, siis Kuu ei saa olla vanem kui mõned tuhanded aastad. On oluline, et Kuu uurimised on näidanud, et ainult 1/60 paari tollisest Kuu tolmukihist pärineb avakosmosest. Seda on kinnitanud palju hiljutisemate mõõtmistega, mis samuti ei toeta vana Kuud. Kuu muld ei paljasta pinnase kogust, mida eeldatakse olevat väga vana. Kuu kivimi avastust mainitakse harva: Lühikese aega elanud uraan-236 ja toorium-230 leiti neist kividest! Lühiajalised radioaktiivsed isotoobid ei kesta kaua; need muutuvad ruttu oma lõpptooteks, milleks on plii. Kui Kuu oleks isegi 50000 aastat vana, need lühiajalised radioisotoobid oleksid pidanud ammu pliiks lagunema. Kuid selle asemel neid oli üsna külluslikult Kuu kivimites! Selle tähtsust ei tohi alahinnata. Kuu ei saa olla vanem kui mõned tuhanded aastad. Matemaatilised arvutused ütlevad, et tänase solaartuule kangusega, Kuu vanus saab olla 1000 kuni 10000 aastat, mitte kauem. Nende arvutuste aluseks on argoon-36 ja krüpton-84 kontsentratsioon. Isegi 20000 aastat tagasi oleks liiga pikk aeg. Seega Kuu ei saa olla vanem kui 6000-10000 aastat.
Viies päev loodi kalad, linnud ja mereloomad (1Ms 20-23). Liikide probleem on saanud evolutsionistidele suureks lahendamata probleemiks, kuna nad ei suuda välja mõelda, kust need pärinevad.
Kuuendal päeval loodi maismaa loomad ja inimene (1Ms 1:24-27). Eks siis kõik eelnev oli valmistatud elu püsimiseks. (Ps. Piiblis kirjeldatud järgmised kirjakohad vaid selgitavad või täiendavad konkreetse paiga (nt Eedeni aias) või mõnda loomise asjaolu, seetõttu ei ole vastuolus loomisega, mida kirjeldab 1Ms ptk.).
Mida iganes me võime proovida ja teha antud liigi siseselt, me peagi saavutame piirid, millest me ei suuda läbi suruda. Müür seisab ees iga liigi igas küljes. Selleks müüriks on DNA kood, mis lubab hulga variatsioone müüride sees, kuid mitte teiselpool müüri. Üldine pilt ei ole areng ülespoole, tugevnemine, parendamine või muutumine uueks ja teistsuguseks liigiks. Kui me tõesti oleksime ahvides pärinenud, siis meil oleks palju vähem geneetilist potentsiaali kui ahvidel! Meie anatoomia, füsioloogia, aju, hormoonid jne. oleksid vähem kompetentsed kui eellasel ahvil. Ahv omakorda on põlvnenud millestki muust ja ahv omaks omakorda vähem geneetilist võimekust kui tema eelkäija. Kusagil seal kaua aega tagasi esimene järglane tuli ainuraksele. Kõik, mis järgneb mööda evolutsioonilist redelit, peab omama arvestatavalt vähem geneetilist potentsiaali kui ainurakne! See punkt ise hävitab bioloogilise evolutsiooni! Kui üks liik ei saa muutuda teiseks, siis ei saa evolutsiooni olla. Näiteks, fossiilsed andmed paljastavad, et nahkhiir ei ole muutunud ajast, mil see ilmus fossiilsena. On tehtud püüdlusi, et määrata meteoriidi kraatrite asukohta kivikihtides, kuid edutult. Need asuvad alati pinnale lähedal või pinna peal. See ja erosiooniline tõend osutab sellele, et kõik meteoriidikraatrid, mis on tabanud Maad, on ainult mõnituhat aastat vanad. Ükski suurem meteoriit pole Maa tabanud sellest varem, kuna ühtki meteoriidikraatrit pole leida kusagil sügavates kivimites. Kuid muud tramaatilised muutused toimusid alles pärast veeuputust, sh setted, fosiilid, ladestunud kihid jms. Evolutsionistid ütlevad, et Lebzelteri printsiip on järjekordne tõestus evolutsioonist, kuid see ei ole üldse mingi tõestus. Lebzelteri printsiip ainult arutab ristumist üksikute liikide vahel. Siiski Lebzelteri printsiip omab rakendust tingimustele, mis olid kohe pärast Loomist ja uuesti Veeuputuse lõpus. Aadama ja Eeva ajal ning uuesti siis, kui Noa perekonna kaheksa liiget lahkusid laevalt, oli ainult väike grupp. Siis pidi olema kalduvus toota variatsioonides rasse. Kui inimesed pillutati pärast Paabeli torni hävitamist laiali, nad pidid asuma uutele aladele (Hiina, Aafrika, India jne.). Sellega toodeti palju piiratuid gruppe ja need said kindlateks rassideks ja seda määrani, et nad jäid eraldi grupiks. Selle käigus ei toodetud ühtegi UUT liiki! Evolutsiooni ei ole toimunud, ainult alamliigid (inimeste hulgas „rassid“). Veeuputuse ajal suri tohutu suures koguses taimi ja loomi, nagu kirjas 1.Moosese peatükid 6-9. Tavaliselt (evolutsionistid spekuleerivad) eksisteerivad liigid muutuvad väljasurnuks umbes sama kiirusega nagu tekivad uued liigid. Kui praegused trendid jätkuvad, umbes 20% Maa liikidest saab olema aastaks 2000 väljasurnud. Praegused trendid arvatavasti jätkuvad. Kui mõni fundamentaalne planetaarne protsess peaks olema usaldusväärne indikaator Maa vanusest, siis selleks peaks olema Maa magnetväli. Ning see viitab sellele, et Maa ei ole vanem kui 10000 aastat. Enamus kirjeldatud faktoritest rakenduksid Maa vanuse suhtes, mis osutub olema vähem kui 10000 aastat. Evolutsionistid tahavad Maa ajalugu venitada pikkadeks ajastuteks lootusega, et see teeb elu tekke ja evolutsiooni tõenäolisemaks, aga piibel ja teaduslikud avastused teevad selle võimatuks. Evolutsioon saab toimuda ainult järjepideva mateeria tootmise käigus eimillestki, elavate organismide tekkest mitteelusast mateeriast ja elusate organismide evolutsioon palju arenenumasse eluvormi loodusliku valiku või mutatsioonide kaudu. Ning pakkudes isegi triljoneid aastaid selle tegemiseks, evolutsioon ei suuda midagi sellist teha. Kas aeg suudab muuta kive pesukarudeks, merevesi kalkuniteks ja liiv kaladeks? Kas aeg suudab leiutada inimese hormoonid, kotka teleskoopilise silma või panna Kuu ümber Maa tiirlema? Kas aeg suudab suurendada organismide keerukust ja leiutamist? Tõde on see, et mida pikem aeg, seda suurem on lagunemine ja väiksem võimalus evolutsiooni toimumiseks. Iroonia on see, et kui Maa olekski triljoneid aastaid vana, evolutsioon ikkagi ei saanud toimuda. Evolutsionistid üritavad seletad kõiki asju meie maailmas ja universumis hunniku juhuslike õnnetustega. Evolutsioonil oleks võimatu luua nii delikaatseid tasakaale loodusjõududes. DNA, proteiinid, mutatsioonid ja loodusseadused selgelt näitavad, et elu teke ja liikide evolutsioon ei saanud toimuda miljardite ja triljonite aastate jooksul! Esiteks, pikad ajastud ei suuda evolutsiooni TÕESTADA. Teiseks, pikad ajad ei suuda TOOTA evolutsiooni. Evolutsioonilised protsessid, üle kogu peamiste eluvormi tüüpide, on võimatud nii lühikese kui ka pika ajaga. Kuid on selged tõendid, et meie planeet ei ole vanem kui 6000 kuni 10000 aastat. Ning kui kõiki neid fakte uuritakse, Maa vanus kaldub rohkem 6000 aasta poole, mitte 10000 aasta. Maailma rahvastiku kasvu kiirus on varieerunud suuresti läbi ajaloo, mille põhjuseks on olnud haigused, näljahädad, sõjad ja katastroofid (ujutused, vulkaanid, maavärinad, tulekahjud). Kuid seda kõike arvestades, arvutused eeldavad, et Kristuse eluajal oli maailma rahvastiku suurus 300 miljonit inimest. Lähtudes väikese suurusega perekondadest alates Veeuputusest (ca. 2300 a. e.Kr.) Kristuse eluajani, rahvaarv selleks ajaks oleks olnud umbes 300 miljonit inimest. Kontrastiks, kui inimrass oleks olnud siin Maal miljon aastat, nagu evolutsionistid kuulutavad, siis isegi väga madala kasvukiirusega (0,01% iga aasta), tulemus Kristuse eluajaks oleks rahvaarv suurusega 2 x 10 astmes 43 inimest. Tuhat päikesesüsteemi, kus üheksa planeeti nagu meil, vaevu suudaksid mahutada nii palju inimesi, tihedalt kokku surutuna!
Mida iganes me võime proovida ja teha antud liigi siseselt, me peagi saavutame piirid, millest me ei suuda läbi suruda. Müür seisab ees iga liigi igas küljes. Selleks müüriks on DNA kood, mis lubab hulga variatsioone müüride sees, kuid mitte teiselpool müüri. Üldine pilt ei ole areng ülespoole, tugevnemine, parendamine või muutumine uueks ja teistsuguseks liigiks. Kui me tõesti oleksime ahvides pärinenud, siis meil oleks palju vähem geneetilist potentsiaali kui ahvidel! Meie anatoomia, füsioloogia, aju, hormoonid jne. oleksid vähem kompetentsed kui eellasel ahvil. Ahv omakorda on põlvnenud millestki muust ja ahv omaks omakorda vähem geneetilist võimekust kui tema eelkäija. Kusagil seal kaua aega tagasi esimene järglane tuli ainuraksele. Kõik, mis järgneb mööda evolutsioonilist redelit, peab omama arvestatavalt vähem geneetilist potentsiaali kui ainurakne! See punkt ise hävitab bioloogilise evolutsiooni! Kui üks liik ei saa muutuda teiseks, siis ei saa evolutsiooni olla. Näiteks, fossiilsed andmed paljastavad, et nahkhiir ei ole muutunud ajast, mil see ilmus fossiilsena. On tehtud püüdlusi, et määrata meteoriidi kraatrite asukohta kivikihtides, kuid edutult. Need asuvad alati pinnale lähedal või pinna peal. See ja erosiooniline tõend osutab sellele, et kõik meteoriidikraatrid, mis on tabanud Maad, on ainult mõnituhat aastat vanad. Ükski suurem meteoriit pole Maa tabanud sellest varem, kuna ühtki meteoriidikraatrit pole leida kusagil sügavates kivimites. Kuid muud tramaatilised muutused toimusid alles pärast veeuputust, sh setted, fosiilid, ladestunud kihid jms. Evolutsionistid ütlevad, et Lebzelteri printsiip on järjekordne tõestus evolutsioonist, kuid see ei ole üldse mingi tõestus. Lebzelteri printsiip ainult arutab ristumist üksikute liikide vahel. Siiski Lebzelteri printsiip omab rakendust tingimustele, mis olid kohe pärast Loomist ja uuesti Veeuputuse lõpus. Aadama ja Eeva ajal ning uuesti siis, kui Noa perekonna kaheksa liiget lahkusid laevalt, oli ainult väike grupp. Siis pidi olema kalduvus toota variatsioonides rasse. Kui inimesed pillutati pärast Paabeli torni hävitamist laiali, nad pidid asuma uutele aladele (Hiina, Aafrika, India jne.). Sellega toodeti palju piiratuid gruppe ja need said kindlateks rassideks ja seda määrani, et nad jäid eraldi grupiks. Selle käigus ei toodetud ühtegi UUT liiki! Evolutsiooni ei ole toimunud, ainult alamliigid (inimeste hulgas „rassid“). Veeuputuse ajal suri tohutu suures koguses taimi ja loomi, nagu kirjas 1.Moosese peatükid 6-9. Tavaliselt (evolutsionistid spekuleerivad) eksisteerivad liigid muutuvad väljasurnuks umbes sama kiirusega nagu tekivad uued liigid. Kui praegused trendid jätkuvad, umbes 20% Maa liikidest saab olema aastaks 2000 väljasurnud. Praegused trendid arvatavasti jätkuvad. Kui mõni fundamentaalne planetaarne protsess peaks olema usaldusväärne indikaator Maa vanusest, siis selleks peaks olema Maa magnetväli. Ning see viitab sellele, et Maa ei ole vanem kui 10000 aastat. Enamus kirjeldatud faktoritest rakenduksid Maa vanuse suhtes, mis osutub olema vähem kui 10000 aastat. Evolutsionistid tahavad Maa ajalugu venitada pikkadeks ajastuteks lootusega, et see teeb elu tekke ja evolutsiooni tõenäolisemaks, aga piibel ja teaduslikud avastused teevad selle võimatuks. Evolutsioon saab toimuda ainult järjepideva mateeria tootmise käigus eimillestki, elavate organismide tekkest mitteelusast mateeriast ja elusate organismide evolutsioon palju arenenumasse eluvormi loodusliku valiku või mutatsioonide kaudu. Ning pakkudes isegi triljoneid aastaid selle tegemiseks, evolutsioon ei suuda midagi sellist teha. Kas aeg suudab muuta kive pesukarudeks, merevesi kalkuniteks ja liiv kaladeks? Kas aeg suudab leiutada inimese hormoonid, kotka teleskoopilise silma või panna Kuu ümber Maa tiirlema? Kas aeg suudab suurendada organismide keerukust ja leiutamist? Tõde on see, et mida pikem aeg, seda suurem on lagunemine ja väiksem võimalus evolutsiooni toimumiseks. Iroonia on see, et kui Maa olekski triljoneid aastaid vana, evolutsioon ikkagi ei saanud toimuda. Evolutsionistid üritavad seletad kõiki asju meie maailmas ja universumis hunniku juhuslike õnnetustega. Evolutsioonil oleks võimatu luua nii delikaatseid tasakaale loodusjõududes. DNA, proteiinid, mutatsioonid ja loodusseadused selgelt näitavad, et elu teke ja liikide evolutsioon ei saanud toimuda miljardite ja triljonite aastate jooksul! Esiteks, pikad ajastud ei suuda evolutsiooni TÕESTADA. Teiseks, pikad ajad ei suuda TOOTA evolutsiooni. Evolutsioonilised protsessid, üle kogu peamiste eluvormi tüüpide, on võimatud nii lühikese kui ka pika ajaga. Kuid on selged tõendid, et meie planeet ei ole vanem kui 6000 kuni 10000 aastat. Ning kui kõiki neid fakte uuritakse, Maa vanus kaldub rohkem 6000 aasta poole, mitte 10000 aasta. Maailma rahvastiku kasvu kiirus on varieerunud suuresti läbi ajaloo, mille põhjuseks on olnud haigused, näljahädad, sõjad ja katastroofid (ujutused, vulkaanid, maavärinad, tulekahjud). Kuid seda kõike arvestades, arvutused eeldavad, et Kristuse eluajal oli maailma rahvastiku suurus 300 miljonit inimest. Lähtudes väikese suurusega perekondadest alates Veeuputusest (ca. 2300 a. e.Kr.) Kristuse eluajani, rahvaarv selleks ajaks oleks olnud umbes 300 miljonit inimest. Kontrastiks, kui inimrass oleks olnud siin Maal miljon aastat, nagu evolutsionistid kuulutavad, siis isegi väga madala kasvukiirusega (0,01% iga aasta), tulemus Kristuse eluajaks oleks rahvaarv suurusega 2 x 10 astmes 43 inimest. Tuhat päikesesüsteemi, kus üheksa planeeti nagu meil, vaevu suudaksid mahutada nii palju inimesi, tihedalt kokku surutuna!
Lähtudes evolutsiooniteooriast, elu sai alguse nõnda:
(1) Oli lihtsalt õige atmosfäär ja see oli täielikult erinev praegusest.
(2) Maapind, vesi või ookean, kust elu algas, omas õiget kemikaalide kombinatsiooni, mida praegu ei ole.
(3) Kasutades teadmata allikat seda õiget energia hulka, tekkisid aminohapped piisavates kogustes, et...
(4) ...need saaksid moodustada paljudeks proteiinideks ja nukleotiidideks (keerulisteks keemilisteks ühenditeks).
(5) Siis need moodustasid ennast ise erinevateks organiteks peamiste organismide sees.
(6) Need tegid hoolikat mõtlemist (nagu kõik teised punktid, mis on kaugel meie parimate teadlaste psüühilistest võimetest) ja arendasid välja geneetilise koodi, et katta tuhandeid erinevaid faktoreid.
(7) Sel hetkel need olid valmis alustama noorte tootmist.
Muidugi see viimane punkt paljastab, et kõik eelmised kuus pidid toimuma ühe bakteri eluaja jooksul. Kuna mikroobid ja bakterid ei ela väga kaua, siis see esimene pidi mõtlema ja tegutsema kiiresti.
Teadlased ei suuda toota elu; siis miks nad peaksid ootama, et kivid ja merevesi omasid seda võimet?
Valem elu evolutsiooniliseks põlvnemiseks ja arenguks on umbes selline:
EIMIDAGI + AEG + JUHUS = „LIHTNE“ RAKK
ÜKS RAKK + AEG + JUHUS = INIMENE
Kas see on tänapäeva teadus või muinasjutt? See on hämmastav mõte, et kogu kaasaegne bioloogiline, geneetiline ja geoloogiline teadus on kiilunud sellise müütilise valemi külge.
Siiani nägime üllatavalt palju kindlaid tõendeid, et Maa on noor. Need kõik osutavad sellele, et meie planeet sai alguse umbes 6000 kuni 10000 aastat tagasi. Tõendid noorest Maast on jõulised. Lühikese pooleluga radioaktiivseid isotoope on leitud Kuu kivimitest; Kuu on eemaldumas Maast kiirusega, mis nõuab väga noort Maad ning edasi ja edasi kindlad tõendid... Tõendid loomisteadusest on selged ja kindlad. Aga ka paljud teised tõendid, mida kõike ei jõua siinkohal kirjeldada. Ühe sõnaga, see on teaduslik.
Piibel kirjutab: „Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö.“ (1Ms 2:1,2).
pühapäev, 5. veebruar 2012
Kas maa oli sulamass või ei olnud?
1Ms 1:2 ütleb meile, et "...Jumala vaim hõljus vete kohal."
Kas maa oli kunagi kuum sulamass?
Koolid õpetavad, et mil Maa tekkis, siis Maa pind oli Kuule sarnane. Olid suured kraatrid ja suured vulkaanilised bassalti lagendikud. Kuid Maa pind oli kuum ja sellel olid suured pulbitsevad laavajärved. Seda õpetavad õpikud meie lastele koolis. Kas see vastab tõele?
Piibel kirjeldab, et kui Jumal lõi maailma, siis see oli vee all. See ei olnud kuum sulamass. Kas piibel eksib?
Küsimus on selles, kas Maa oli kuum või ei olnud kuum? Vaadakem teaduslikke tõendeid.
Dr. Robert Gentry on teinud uurimuse radioaktiivsete poloonimi halode kohta. Ta tegi hämmastavaid avastusi polooniumi halodest. Ta avastas üle kogu maailma, et graniidis on pisikesed rõngad. Ilma hea miksoskoobita neid näha ei ole. Neid rõngaid võiks võrrelda käsigranaadi plahvatusega moosis. Kõik killud lendaksid laiali ja oleksid moosis kinni. Kui sul on suur tükk moosi, siis see moodustuks halo/kiirtepärja. Kui plutoonium laguneb, see saab välja osakesi ja need liiguvad kindla kauguseni. See lõpetab sarnaselt käsigranaadile. Tekib ring väikestest osakestest. Kui see juhtub kuumas sulakivimis, see laguneb ja moodustub väikse halo ja see kaob ära, nagu ilutulestik. Kui lastakse ilutulestikku, tekib ilus ring taevas. See ei püsi seal ja langeb alla. Polooniumil on lühike poolelu. Kui see tegi polooniumi langemisel väikese halo ja kivim oleks olnud kuum, see see halo kaoks ära. Kui kivim on juba jahtunud, siis jääks rõngas sellest järgi. Neid rõngaid on leida kõikjal üle maailma.
Robert Gentry tegi palju uurimusi sellest ja ütles, et need kivimid ei olnud kunagi kuum sulamass, kuna see on poloonium, see on originaal. See ei ole millegi kõrvalprodukt ning see jättis endast rõngad maha. Kivim ei olnud kunagi kuum.
1. Graniidis on palju poloonium 218, 214 ja 210 halosid. Fakt on, et hoolikad näidiste lugemised ja ekstrapolatsioonid paljastavad, et on triljoneid ja triljoneid halosid graniidis ole kogu maailma.
2. Suurem osa neist poloonium 218, 214 ja 210 radiohalodest ei sisalda endas uraan-238 halosid. Seega, need on polooniumi halod ning ei ole tütartooted uraan-238'st.
3. Peamised poloonium 218 (Po 218) halod on täielikult iseseisvad radioaktiivsetest vanematest. Need on originaalid kõigis kivimites, kus neid on leida. Pole ühtki tõendit, et neid on põhjustanud uraan keskses terakeses või mööduva uraani vood.
4. Need iseseisvad Po-218 halod omavad poolelu ainult 3 minutit (ehk need eritavad kiirgust ainult paar minutit), seega radiohalod pidid olema neis kivimites, kui need kivimid tulid eksisteerima.
5. Kivimid, milles neid leida, pidid olema tahked sel hetkel, kui need said eksisteerima või muidu need halod ei saanud sinna sisse tekkida 3 minutiga. Siiski kõik evolutsiooniteooriad ütlevad, et Maa oli sulamass miljoneid aastaid tagasi.
6. Kuna Po-218 halosid on leida triljonite viisi üle kogu maailma graniitides, kõik see graniit pidi tekkima tahkena vähem kui 3 minutiga, mil see esmalt loodi, et Po-218 halod korralikult tekiksid.
7. Kuna graniit on aluskivim, paksu kihi moodustamine, üleval pool kontinendid ja all basalt ja magma, kogu see kontinentaalne vundament pidi tekkima tahkena vähem kui 3 minutiga. Arvestades seda fakti, siis on vähe põhjust oodata, et all olev magma ning üleval olevad kontinendid pidid tekkima miljonite aastatega, kui graniit nende vahel moodustus vähem kui 3 minutiga. Loe lisaks siit.
Nii pea kui inimsed mõistsid, et see on vastuolus "Suure paugu" teooriaga, ta kaotas oma finantseeringud.
Laadi alla pdf formaadis:
Earth Science Associates, halos.com: Published Report
Earth Science Associates: Video Streaming
Allikas: Earth Science Associates veebileht www.halos.com
Pildil: Dr Robert Gentry ja tema poeg Dr. David Gentry (The Orion Foundation)
Kas maa oli kunagi kuum sulamass?
Koolid õpetavad, et mil Maa tekkis, siis Maa pind oli Kuule sarnane. Olid suured kraatrid ja suured vulkaanilised bassalti lagendikud. Kuid Maa pind oli kuum ja sellel olid suured pulbitsevad laavajärved. Seda õpetavad õpikud meie lastele koolis. Kas see vastab tõele?
Piibel kirjeldab, et kui Jumal lõi maailma, siis see oli vee all. See ei olnud kuum sulamass. Kas piibel eksib?
Küsimus on selles, kas Maa oli kuum või ei olnud kuum? Vaadakem teaduslikke tõendeid.
Dr. Robert Gentry on teinud uurimuse radioaktiivsete poloonimi halode kohta. Ta tegi hämmastavaid avastusi polooniumi halodest. Ta avastas üle kogu maailma, et graniidis on pisikesed rõngad. Ilma hea miksoskoobita neid näha ei ole. Neid rõngaid võiks võrrelda käsigranaadi plahvatusega moosis. Kõik killud lendaksid laiali ja oleksid moosis kinni. Kui sul on suur tükk moosi, siis see moodustuks halo/kiirtepärja. Kui plutoonium laguneb, see saab välja osakesi ja need liiguvad kindla kauguseni. See lõpetab sarnaselt käsigranaadile. Tekib ring väikestest osakestest. Kui see juhtub kuumas sulakivimis, see laguneb ja moodustub väikse halo ja see kaob ära, nagu ilutulestik. Kui lastakse ilutulestikku, tekib ilus ring taevas. See ei püsi seal ja langeb alla. Polooniumil on lühike poolelu. Kui see tegi polooniumi langemisel väikese halo ja kivim oleks olnud kuum, see see halo kaoks ära. Kui kivim on juba jahtunud, siis jääks rõngas sellest järgi. Neid rõngaid on leida kõikjal üle maailma.
Robert Gentry tegi palju uurimusi sellest ja ütles, et need kivimid ei olnud kunagi kuum sulamass, kuna see on poloonium, see on originaal. See ei ole millegi kõrvalprodukt ning see jättis endast rõngad maha. Kivim ei olnud kunagi kuum.
1. Graniidis on palju poloonium 218, 214 ja 210 halosid. Fakt on, et hoolikad näidiste lugemised ja ekstrapolatsioonid paljastavad, et on triljoneid ja triljoneid halosid graniidis ole kogu maailma.
2. Suurem osa neist poloonium 218, 214 ja 210 radiohalodest ei sisalda endas uraan-238 halosid. Seega, need on polooniumi halod ning ei ole tütartooted uraan-238'st.
3. Peamised poloonium 218 (Po 218) halod on täielikult iseseisvad radioaktiivsetest vanematest. Need on originaalid kõigis kivimites, kus neid on leida. Pole ühtki tõendit, et neid on põhjustanud uraan keskses terakeses või mööduva uraani vood.
4. Need iseseisvad Po-218 halod omavad poolelu ainult 3 minutit (ehk need eritavad kiirgust ainult paar minutit), seega radiohalod pidid olema neis kivimites, kui need kivimid tulid eksisteerima.
5. Kivimid, milles neid leida, pidid olema tahked sel hetkel, kui need said eksisteerima või muidu need halod ei saanud sinna sisse tekkida 3 minutiga. Siiski kõik evolutsiooniteooriad ütlevad, et Maa oli sulamass miljoneid aastaid tagasi.
6. Kuna Po-218 halosid on leida triljonite viisi üle kogu maailma graniitides, kõik see graniit pidi tekkima tahkena vähem kui 3 minutiga, mil see esmalt loodi, et Po-218 halod korralikult tekiksid.
7. Kuna graniit on aluskivim, paksu kihi moodustamine, üleval pool kontinendid ja all basalt ja magma, kogu see kontinentaalne vundament pidi tekkima tahkena vähem kui 3 minutiga. Arvestades seda fakti, siis on vähe põhjust oodata, et all olev magma ning üleval olevad kontinendid pidid tekkima miljonite aastatega, kui graniit nende vahel moodustus vähem kui 3 minutiga. Loe lisaks siit.
Nii pea kui inimsed mõistsid, et see on vastuolus "Suure paugu" teooriaga, ta kaotas oma finantseeringud.
Laadi alla pdf formaadis:
Earth Science Associates, halos.com: Published Report
Earth Science Associates: Video Streaming
Allikas: Earth Science Associates veebileht www.halos.com
Pildil: Dr Robert Gentry ja tema poeg Dr. David Gentry (The Orion Foundation)
laupäev, 4. veebruar 2012
reede, 3. veebruar 2012
kolmapäev, 1. veebruar 2012
Armastuse võit
"Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest?" küsib Paulus kirjas roomlastele ja vastab "Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas."
Tegusõna "lahutama" kr keeles chōrizō, tähendab algtekstis eraldama, ühendust katkestama, rikkuma, lõhkuma, lahku viima ja tühistama, abielu lahutama või abikaasa maha jätma. Seda sõna kasutas Kristus, kui ta kõneles abielu lahutamisest: "Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu" (Mk 10:9); või (Mt 19:6). Sõna chōrizō algvorm tuleb nimisõnast chōra ehk maaala, maakond, regioon, maa mis on küntud; kahe maaala vahel paiknev ruum, piiratud ala. Lahutus rikub sellist ala või ruumi.
Puudutades abielu lahutamatust, olete te kuulnud igasuguseid põhjendusi, mida mõnikord on motiveeritud pealtnäha heade motiividega, mida iseäranis kavalalt on väänanud kristlastest vaimulikud, et õigustada oma abielulahutust. Kuid Jumala sõnas ei ole lahutusele õigustust. Jeesus ütles, andestage ja otsige lepitust, olge rahu tegijad, siis te saate näha Jumalat. Väljaspool on hoorajad (Il 22.15). Abielurikkujad ei päri Jumala riiki ja kõik kes valet armastavad ja teevad. Mida Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.
Inimene on loodud mehe ja naise liiduks (1Ms 5:2) ja abielu vahekord (2Ms 22:15) ja side (1Kr 7:27) kehtivad surmani (Rm 7:2), mistõttu neid ei tohi rikkuda (Rm 7:3). Abielu on püha ja lapsed on pühad (1Kr 7:14). Abielu õnne loob see, kes püüab teist õnnelikuks teha (1Kr 10:24). Kuid lahutamiseni viib südamekangus (Mt 19:8), uskmatus (1Kr 7:12-15). Leskedel on õigus abielluda (1Ti 5:14, 1Kr 7:39), kuid mitte lahutatuil (1Kr 7:10-11), seepärast tuleb vältida elu suurimat õnnetust abielulahutust (Ml 2:16), aga ka vabameelseid suhteid (1Kr 5:11; 6:9-10).
Apostel Paulus selgitab Ef 5:32, "See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest." Need kaks on üks liha. Meid on ühendatud Kristusega, oleme teinud temaga igavese lepingu, saanud tema ihu liikmeiks, lihaks tema lihast ja luuks tema luust. Kristus on lihakssaanud armastus. Meie kristlased, lahutamatult selle armastusega seotud. Jääge tema armastusse ja võit on meile kindlustatud (Rm 8:37).
Apostel toob veel terve loetelu neid vaimulikke vaenlasi, mis püüavad meid Kristuse armastusest lahutada ja milliseid kristlane kohtab ning peab võitlema, nende purustavale survele vastu seisma. Kristlane peab ületama kõik otsustava võitluse raskused Jumala armastusega, sest võit on juba välja kuulutatud, aga võitma ennast tema abiga, kes kristlast armastab nagu oma Poega, kes on Jumal. Seetõttu armastus sallib kõike ja võidab oma lootusega. Armastus loodab kõike ja alati. Armastus võib langeda meeleheitesse, aga tuleb sellest võitlusest välja võidulootusega, sest Kristus on võitja ja ta on juba saavutanud kõik vajaliku selleks, et meiegi võiksime olla võidukad. Seepärast looda alati Jumalale ja ole võitja!
Tegusõna "lahutama" kr keeles chōrizō, tähendab algtekstis eraldama, ühendust katkestama, rikkuma, lõhkuma, lahku viima ja tühistama, abielu lahutama või abikaasa maha jätma. Seda sõna kasutas Kristus, kui ta kõneles abielu lahutamisest: "Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu" (Mk 10:9); või (Mt 19:6). Sõna chōrizō algvorm tuleb nimisõnast chōra ehk maaala, maakond, regioon, maa mis on küntud; kahe maaala vahel paiknev ruum, piiratud ala. Lahutus rikub sellist ala või ruumi.
Puudutades abielu lahutamatust, olete te kuulnud igasuguseid põhjendusi, mida mõnikord on motiveeritud pealtnäha heade motiividega, mida iseäranis kavalalt on väänanud kristlastest vaimulikud, et õigustada oma abielulahutust. Kuid Jumala sõnas ei ole lahutusele õigustust. Jeesus ütles, andestage ja otsige lepitust, olge rahu tegijad, siis te saate näha Jumalat. Väljaspool on hoorajad (Il 22.15). Abielurikkujad ei päri Jumala riiki ja kõik kes valet armastavad ja teevad. Mida Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.
Inimene on loodud mehe ja naise liiduks (1Ms 5:2) ja abielu vahekord (2Ms 22:15) ja side (1Kr 7:27) kehtivad surmani (Rm 7:2), mistõttu neid ei tohi rikkuda (Rm 7:3). Abielu on püha ja lapsed on pühad (1Kr 7:14). Abielu õnne loob see, kes püüab teist õnnelikuks teha (1Kr 10:24). Kuid lahutamiseni viib südamekangus (Mt 19:8), uskmatus (1Kr 7:12-15). Leskedel on õigus abielluda (1Ti 5:14, 1Kr 7:39), kuid mitte lahutatuil (1Kr 7:10-11), seepärast tuleb vältida elu suurimat õnnetust abielulahutust (Ml 2:16), aga ka vabameelseid suhteid (1Kr 5:11; 6:9-10).
Apostel Paulus selgitab Ef 5:32, "See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest." Need kaks on üks liha. Meid on ühendatud Kristusega, oleme teinud temaga igavese lepingu, saanud tema ihu liikmeiks, lihaks tema lihast ja luuks tema luust. Kristus on lihakssaanud armastus. Meie kristlased, lahutamatult selle armastusega seotud. Jääge tema armastusse ja võit on meile kindlustatud (Rm 8:37).
Apostel toob veel terve loetelu neid vaimulikke vaenlasi, mis püüavad meid Kristuse armastusest lahutada ja milliseid kristlane kohtab ning peab võitlema, nende purustavale survele vastu seisma. Kristlane peab ületama kõik otsustava võitluse raskused Jumala armastusega, sest võit on juba välja kuulutatud, aga võitma ennast tema abiga, kes kristlast armastab nagu oma Poega, kes on Jumal. Seetõttu armastus sallib kõike ja võidab oma lootusega. Armastus loodab kõike ja alati. Armastus võib langeda meeleheitesse, aga tuleb sellest võitlusest välja võidulootusega, sest Kristus on võitja ja ta on juba saavutanud kõik vajaliku selleks, et meiegi võiksime olla võidukad. Seepärast looda alati Jumalale ja ole võitja!
teisipäev, 31. jaanuar 2012
Armastus võidab usuga
Armastus võidab usuga. Ta usaldab kõike, mida Jumal on öelnud. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks. (Rm 8:28) Jeesus nägi sama palju haigusi, viletsust ja kurjust kui meie; pealegi ta kannatas isiklikult kurjuse all rohkem kui ükski meist ja siiski ei kaotanud oma usku Jumala headusesse. Usk Jumala headusesse ei olene niipalju kannatuste rohkusest kui meie endi sisemisest headusest ja kurjuse vastu võitlemise jõust, mida armastus võidab usuga. Aga Jeesuse kaudu saamegi esmakordselt inimkonna ajaloos selge kujutluse Jumala armastusest ja headusest. Jeesus ei tõestanud Jumala armastust, vaid elas seda. Sellest Jeesuse usust sünnib rõõm ja kannatused võitev usk.
Kas on alust arvata, et raskusteta elu soodustab usku Jumalasse? See on põhjendamatu. Mida suurem usumees, seda suuremad kannatused ja nende usk on saanud suureks kannatustes. Pikad kannatuste perioodid on andnud suuri usuinimesi. Me sageli ei mõista Jumala käitumist meiega. Meil on usk. Kus me ei saa näha, seal me usume. Mõnikord näib, et Jumal ei halastaks üldse meie peale. Ta laseb tulla meile valu, kus me tunded on kõige hellemad ja kustutab meie silmadest säranud rõõmu. Surm võtab meilt kõik, keda me armastame. Siiski me hoiame kinni Jumalast ja usaldame oma sügavamat sisemist tunnet, et me jõuame Sinu juurde.
Ei ole vaja segamini ajada, et kannatuste hulk ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala armastust ja mööduvad sellest ükskõikselt. Vahel nad hüüavad: "Jumal, miks sa lasid sellel juhtuda?!" Aga Jumal on hea, kuid meie ei ole. Nii võime julgelt öelda, et Jumal on täiuslik headus. Jumal on hea kogu aeg. Sest tema armastus võitis usuga, et Kristus sureb, annab meie eest oma elu, et meie võiksime kohata Jumala armastust ja võita usuga.
Kas on alust arvata, et raskusteta elu soodustab usku Jumalasse? See on põhjendamatu. Mida suurem usumees, seda suuremad kannatused ja nende usk on saanud suureks kannatustes. Pikad kannatuste perioodid on andnud suuri usuinimesi. Me sageli ei mõista Jumala käitumist meiega. Meil on usk. Kus me ei saa näha, seal me usume. Mõnikord näib, et Jumal ei halastaks üldse meie peale. Ta laseb tulla meile valu, kus me tunded on kõige hellemad ja kustutab meie silmadest säranud rõõmu. Surm võtab meilt kõik, keda me armastame. Siiski me hoiame kinni Jumalast ja usaldame oma sügavamat sisemist tunnet, et me jõuame Sinu juurde.
Ei ole vaja segamini ajada, et kannatuste hulk ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala armastust ja mööduvad sellest ükskõikselt. Vahel nad hüüavad: "Jumal, miks sa lasid sellel juhtuda?!" Aga Jumal on hea, kuid meie ei ole. Nii võime julgelt öelda, et Jumal on täiuslik headus. Jumal on hea kogu aeg. Sest tema armastus võitis usuga, et Kristus sureb, annab meie eest oma elu, et meie võiksime kohata Jumala armastust ja võita usuga.
pühapäev, 29. jaanuar 2012
Kindel armastus
Piiblis on huvitav võrdlus, kus kirjeldatakse armastus piltlikult: "Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju." (Õp 18:10) Täna meil ei ole enam kaitseehitisi vaja, aga kindel on see perekond, kus on rahu ja kindel paik väliste ohtude eest. Perekond on selline kindel torn.
Miks meil on vaja sellist pelgupaika? Küllap seetõttu, et armastus kohtab elus palju raskusi, pidevat vaenamist ja kurjust, sageli see kurjus esineb peidetud kujul. Me ei tea, kust lastakse mürske, aga need kukuvad meie kindlustuste suunas ja selles maailmas on inimesel palju kiusatusi. Kahtlemata on palju evangeeliumi õelaid vaenlasi, kes tõde sihilikult ja valede abil takistavad või kinni hoiavad, kes tõde valega kinni katavad, aga ka halbade kavatsustega valevendi, valekirstlasi ja kiuslikke kristlasi, igasuguseid on. Paljud neist on langenud deemonite petmise võrku ja salgavad perekonna või levitavad valeõpetusi kiusu pärast. Igasugust kurjust on, lihalike usklike mõistmatu pöörast sõgedust, auahnust ja elukõrkust ja sõda lihaga, taevaaluste kurjuste vägedega. Kuid õigetele kingib Issand igas võitluses uue armu, ta on tõotanud seda teha ja aitab tõe läbi ületada raskeid olukordi ja võimatuna näivaid olukordi. Vahel Issand ootabki seda, et inimene jõuaks nullpunkti, kust ta enam ei otsi tavalisi lahendusi, vaid pöördub 100% Jumala poole, sest alles nüüd näib, et Jumalal on võimalus. Aga Jumal aitab väe läbi kõike ületada.
Saatanal on iga inimese jaoks kahesugune taktika. Alguses ta eksitab inimest selle maailma asjadega ja püüab patust mitte lasta tulla vaimulikule arusaamisele, kahetsusele ja pöördumisele pattudest. Aga kui patune siiski pöördub ja parandab meelt, siis hingevaenlase rünnakud saavad suuna juba sellele, et kristlase vaimulikku kasvu ja pühitsust takistada ja ahvatleda pattu tegema, rikkuda tema suhet Jumalga, paralüseerida tema vaimne teenistus, jpm.
Algkoguduse kristlased, kohates palju takistusi Issanda järgimisel, hakkasid samuti kahtlema ja esitama küsimusi, kas neil jätkub jõudu ja vaimulikku väge kõige sellega toime tulemiseks? Kas nad ikka on kitsal teel või on usust ära langenud. Kas nad on võitjad või saavad lüüa?
Tundes nende muresid kirjutas ap Paulus mitmeid kordi, et Kristuse armastus on seesama eile, täna ja igavesti ning püsides selles armastuses, me oleme võitjad. Võitmatud. Samas inimlikult vaadates on igal usklikul midagi niisugust, mida ta ei talu. Ka minul on. Kõigil on, ka sinul armas lugeja. Seetõttu me kuuleme sageli: ma poleks seda suutnud ... ma ei suuda seda taluda, jt. Kuid armastus suudab kõike ja talub raskusi hea meelega.
Meie armastuse tugevusest sõltub kogu meie elu hoog ja meie võimekus armastust väljendada, sallida kõike. Me talume vaid niipalju, kui palju me armastame. Mida vähem me armastame, seda vähem me talume. Mida enam me armastame, seda enam kasvab taluvuspiir. Kes üldse ei armasta, see ei talu midagi. Kuid armastus sallib kõik ja teeb seda erilise kannatlikkusega - Kristuse meelsuses. Armastus on tugev torn. Armastus on tugev kodu, kus sa võid alati tunda ennast turvaliselt. Õige leiab varju.
Miks meil on vaja sellist pelgupaika? Küllap seetõttu, et armastus kohtab elus palju raskusi, pidevat vaenamist ja kurjust, sageli see kurjus esineb peidetud kujul. Me ei tea, kust lastakse mürske, aga need kukuvad meie kindlustuste suunas ja selles maailmas on inimesel palju kiusatusi. Kahtlemata on palju evangeeliumi õelaid vaenlasi, kes tõde sihilikult ja valede abil takistavad või kinni hoiavad, kes tõde valega kinni katavad, aga ka halbade kavatsustega valevendi, valekirstlasi ja kiuslikke kristlasi, igasuguseid on. Paljud neist on langenud deemonite petmise võrku ja salgavad perekonna või levitavad valeõpetusi kiusu pärast. Igasugust kurjust on, lihalike usklike mõistmatu pöörast sõgedust, auahnust ja elukõrkust ja sõda lihaga, taevaaluste kurjuste vägedega. Kuid õigetele kingib Issand igas võitluses uue armu, ta on tõotanud seda teha ja aitab tõe läbi ületada raskeid olukordi ja võimatuna näivaid olukordi. Vahel Issand ootabki seda, et inimene jõuaks nullpunkti, kust ta enam ei otsi tavalisi lahendusi, vaid pöördub 100% Jumala poole, sest alles nüüd näib, et Jumalal on võimalus. Aga Jumal aitab väe läbi kõike ületada.
Saatanal on iga inimese jaoks kahesugune taktika. Alguses ta eksitab inimest selle maailma asjadega ja püüab patust mitte lasta tulla vaimulikule arusaamisele, kahetsusele ja pöördumisele pattudest. Aga kui patune siiski pöördub ja parandab meelt, siis hingevaenlase rünnakud saavad suuna juba sellele, et kristlase vaimulikku kasvu ja pühitsust takistada ja ahvatleda pattu tegema, rikkuda tema suhet Jumalga, paralüseerida tema vaimne teenistus, jpm.
Algkoguduse kristlased, kohates palju takistusi Issanda järgimisel, hakkasid samuti kahtlema ja esitama küsimusi, kas neil jätkub jõudu ja vaimulikku väge kõige sellega toime tulemiseks? Kas nad ikka on kitsal teel või on usust ära langenud. Kas nad on võitjad või saavad lüüa?
Tundes nende muresid kirjutas ap Paulus mitmeid kordi, et Kristuse armastus on seesama eile, täna ja igavesti ning püsides selles armastuses, me oleme võitjad. Võitmatud. Samas inimlikult vaadates on igal usklikul midagi niisugust, mida ta ei talu. Ka minul on. Kõigil on, ka sinul armas lugeja. Seetõttu me kuuleme sageli: ma poleks seda suutnud ... ma ei suuda seda taluda, jt. Kuid armastus suudab kõike ja talub raskusi hea meelega.
Meie armastuse tugevusest sõltub kogu meie elu hoog ja meie võimekus armastust väljendada, sallida kõike. Me talume vaid niipalju, kui palju me armastame. Mida vähem me armastame, seda vähem me talume. Mida enam me armastame, seda enam kasvab taluvuspiir. Kes üldse ei armasta, see ei talu midagi. Kuid armastus sallib kõik ja teeb seda erilise kannatlikkusega - Kristuse meelsuses. Armastus on tugev torn. Armastus on tugev kodu, kus sa võid alati tunda ennast turvaliselt. Õige leiab varju.
Tellimine:
Postitused (Atom)