The Digital Dead Sea Scrolls online

Teadlaste, arheoloogide ja ajaloolaste ühistöö tulemusel on internetist kättesaadav Surnumere lähedalt leitud vana testamendi käsikirjad. Piibli raamatute käsikirjad on üles pildistatud ja internetis on loodud interaktiivne veebilahendus vanade käsikirjade lugemiseks sellisel kujul nagu need on tegelikult kirjutatud.



Käsikirju saab väga lähedalt vaadata, sirvida, kerida ja uurida oma silmaga. Dead Sea Scrolls Online projekt käivitati Iisraeli Muuseumi ja Google tehnoloogia abil.



Internetis on saadaval käsikirjad pärinevad esimestest sajanditest, need olid peidetud Juuda kõrbes, Surnumere kaldal, et kaitsta pühakirju läheneva Rooma armee eest. Käsikirjad leiti üles 1947. aastal, mil beduiini karjane viskas kivi koopasse ja sai aru, et seal on midagi sees. Alates 1965. aastast on need käsikirjad Iisraeli Muuseumi eksponaadid.



Nüüd saab igaüks üle kogu maailma neid vaadata, lugeda digitaalselt Dead Sea Scrolls projekti raames. Fotod on kõrge resolutsiooniga, kuni 1200 megapikslit, s.o ligi 200 korda parema eraldusvõimega kui tavalise digikaamera abil tehtud pilt, et näha pärgamendil kõiki detaile. Suumimine loob mulje, et pärgament on kümnendiku millimeetri paksune.



Näiteks saate sirvida Jesaja raamatut, kerida peatükki või iga salmi. Võite klikkida otse heebrea teksti ja saate võrrelda Jesaja raamatu heebrea keele teksti inglise keelde.

Vaata lähemalt: The Digital Dead Sea Scrolls online

Palestiina nõudmisel puudub igasugune alus

Palestiina ei tunnusta ÜRO varasemaid resolutsioone seoses Iisraeli riigiga, aga nõuab häälekalt, et Iisrael tunnistaks PA taotlust.

PA taotlusel ei ole isegi rahvusvahelise õiguse miinimumkriteeriume. Kuid praegu jääb mulje, et keegi ei pööra üldse tähelepanu asjaolule, et Jordani läänekaldal pole kunagi valitsenud tunnustatud Palestiina, vaid 19ne aasta jooksul oli Jordaania Kuningriik. Järelikult võiks Jordaania esitada mingeid nõudeid, kuid mitte Palestiina omavalitus. Kuid Jordaania loobus kõigist nõudmistest 1994 aasta rahulepingu raames. Nõuded ei oleks olnud täitmiseks, sest Jordaania okupatsioon Läänekaldal oli õiguslikult ebaseaduslik ja vastuoluline ÜRO raames heaks kiita.



San Remo konverents mis toimus 24. aprillil 1920 võttis vastu otsuse: Palestiina ala sai kogu maailma juutidele koduks.

Resolutsiooni aluseks oli Suurbritannia 2.11.1917 välja antud ja valitsuse poolt vastu võetud otsus, nimega Balfouri deklaratsioon. Kaardistatud ala, mis hõlmas nii Gaza sektorit, Golani kõrgendikke, nn Läänekalda (West Bank), Jeruusalemma ja kogu praegune Jordaania, oli algselt mõeldud juutide riiklikuks koduks.

Rahvasteliit, praeguse ÜRO eelkäija otsustas õigel ajal ja otsus oli siduv ja on seda jätkuvalt. See on rahvusvahelise õiguse fakt ega muutu olematuks. Balfouri deklaratsioonis oli märge, milles määratleti territooriumil elavate põlisrahvaste õigus oma riigi ja usulise identiteedi ja selle säilitamiseks.



Kaks aastat hiljem jagasid britid omal algatusel Ida-osa Trans-Jordaania Kuningriigile ning seadsid selle juhtkonna emiir Abdullahi, kuid see ei muutnud kehtetuks juutide eelnevat rahvusvahelist õigust. Rahvasteliidu otsus "tühistati" Briti ja Prantsuse ühepoolse lepinguga, ilma vastuväideteta, kuna ei olnud iseseisvat jõudu, mis oleks võinud esitada proteste. Need põhimõttelised jooned ei ole kunagi vaidlustatud ÜRO-s või muus rahvusvahelises organisatsioonis enne 1967 aasta sõda. Sellepärast, et Iisrael oli nõrgestatud ja seisis vastamisi Araabia riikide piiramisega. ÜRO võttis vastu uue resolutsiooni 242, kus ja ka hiljem, pärast sõda resolutsiooni 338, kus rõhutati, et ainus tee turvalise saavutamiseks on osapoolte vahelised läbirääkimised.

Oslo leping kirjutati alla aastal 1993 ja mille alusel PA sain autonoomia, nii Jeerikosse, Petlemma ja Hebronisse ning Läänekalda aladele. Jasser Arafat kohustus tunnustama Iisraeli riiki (!!!) ja sai selle alusel Nobeli rahupreemia. Kaks aastat hiljem laiendati rahvusvahelist lepingut, nn Oslo II raames kokkulepitu, et mingeid muudatusi ei tehta ühepoolselt, vaid mõlema poole läbirääkimiste tulemusena. Selles viidati ÜRO 242 ja 338 resolutsioonidele ja kogu lepingu eest seisis USA tollane president Bill Clinton.

Ka Jeruusalemma staatust vaadeldakse ainult läbirääkimiste kaudu, mingit ühepoolset deklaratsiooni ei käsitleta, Iisraeli linn on igavene, jagamatu pealinn, mis vabastati Jordaania ebaseadusliku okupatsiooni alt 1967.a sõja ajal.

ÜRO Peaassamblee seisab täna vastakuti tõsise probleemiga, ja on võimatu mitte arvestada juba varem ÜRO poolt heakskiidetud resolutsioone: 80, 242 ja 338.

Palestiinlaste nõudmised seavad ohtu Iisraeli julgeoleku

Palesiinlaste üheks suurimaks nõudmiseks on see, et Iisrael peab ühepoolselt loovutama maa ja seda ulatuses, mis olid 1967 aastal. See tähendaks seda, et Iisraeli linnu ja strateegilisi sihtmärke oleks igalt poolt väga kerge rakettide ja mürskudega tabada.

Kui täna rünnatakse palestiina aladelt raketidega praktiliselt iga nädal, kuid need ei ulatu väga oluliste sihtmärkideni, siis Iisraeli maa ümberjagamisel muutuks kogu Iisrael väga kergesti rünnatavaks ja praktiliselt oleks võimalik tabada kõiki sihtmärke.

Palestiina on korduvalt rõhutanud, et nende suurim eesmärk on juudiriigi hävitamine. Seda on üritatud korduvalt teha, seni siiski ebaõnnestunult. Iisrael on suutnud kõik sõjad võita ja vaenlased maalt välja törjuda.

Lähis-Ida riigid on kogunud juba tuhandeid rakette ja valmis pannud sõjatehnikat Iisraeli ründamiseks. On vaid ajaküsimus, mil see võetakse kasutusele.

Tegelikult elavad juudid kogu aeg Palestiinas paiknevate terroristide vaenu ja rünnakute all, sisuliselt sõjaolukorras, kus juut ei tea kunagi, kas ta jõuab õhtuks elusana koju. Meil on seda raske ette kujutada. Aga nii see on.

Seetõttu oleks Palestiina nimetamine ÜRO täisliikmeks vaid samm lähemale sõja puhkemisele Lähis-Idas. Rahutused on olnud kogu aeg, sest araablased on olnud vaenulikud ja ei soovi rahus elada, külg-külje kõrval juutidega.

Üks võimalus rahus elada, oleks selline, et lähtutakse San Remo 1920 aasta konverentsist ja rahvusvahelisest õigusest. Aga sõjakad palestiinlased ei taha midagi kuulda rahu tegemisest, vaid esitavad üha uusi ühepoolseid nõudmisi juudiriigile. Palestiinlased kasutavad kõiki süüdistusi Iisraeli riigi suhtes, et kogu maailma veenda nende ainuõiguses saada juutide maa endale ning et nende hädades on süüdi juudid.

See oleks umbes sama, kui venelased hakkaksid Virumaad nõudma Eesti riigilt endale. Meie piirileping on sõlmimata ja seda puhtalt venelaste vaenuliku poliitika tõttu. Samas võttis Venemaa endale Eesti Vabariigile ja meie kodanikele kuulunud maa. Aga mis teha! Kõik eestlased nõustuksid sellega, et mingist Virumaa või Eesti maade loovitamisest ei saa juttugi olla, aga millegi pärast levib eestlaste seas seisukoht, et Iisrael peaks ühepoolselt loovutama maad! Kas ikka peab?


Allikas: Wikipedia

Nüüd, et asjadest veel enam selgust saada, millist reaalset ohtu juutidele kujutab endast palestiinlaste nõudmine, lisan siinkohal interkatiivse lahenduse, millelt te saate näha, kui ohtlik oleks Iisraeli jaoks see, kui palestiinlaste nõudmisel loovutatakse näiteks West Bank (Läänepank). See tähendaks seda, et terroristlik palestiina saaks pommitada rakettidega ja selleks ei ole vaja neil omada kaugele ulatuvaid rakette. Kõik sihtmärgid oleksid nagu peopesa peal, anna ainult tuld Iisraeli suunas!



Kui te liigute veebilehele MyIsrael, siis liikuge hiirega keskel servast serva ulatuva kitsa pildi peale - panoraamile, selle suurendamiseks kerige hiire nuppu. Alumises ääres saate valida erinevaid objekte ja nendel on märgitud vahemaad Läänepangalt.

Vaata interkatiivset kaarti: My Israel Panorama Project

Kaarnad tõid temale leiba ja liha

"Jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita."

Võibolla mõned pole kuulnudki, ja peavad sellist lugu muinasjutuks. Kuid Jumal, kes on kõige looja, juhib seda ja kasutab kõiki võimalusi, pealtnäha naiivseid ja ebareaalseid, kuid selles väljendubki Jumala loomus, tema erinevus meist, looduist. Jumal kasutab vahel olukordasid, kui sa usud ja teed seda, mida Jumal sinu südamele paneb.

Sellest kirjkohast saab teada, et Eelia sai korrralduse kuulutada põuaaegadest ja otseloomulikult ei olnud see väga popullaarne sõnum, kuivõrd elanike ellujäämine sõltus ilmastukust, vihmast sõltus viljasaak. Mõni võiks öelda, et Jumala käest oleks saanud paluda vihma, kuna ta kontrollib kõike loodut, siis miski ei takistanud seda teha. Edasi lugedes saamegi teada, et see juhtus, Eelia palve peale tuli vihm. Kuid enne pidi tulema põud. Jumal siiski ei taha meid jätta teadmatusee ja hoiatab ette. Kuid kuskil ei ole kirjas, et kogu maailmas oli põud. Ega me täna ei saagi öelda, kui suure piirkonna põud kattis ja võime tinglikult öelda, et kogu maa, millest käib jutt, oli endine Palestiina ala. Piirkond kus elas Jumala valitud rahvas. See sõnum oli tema rahvale. Jumal ei öelnud Eeliale, et mine kuuluta kogu maailmale või nagu ta saatis Joona maailma, täpsemalt Niineveesse, et see kuulutaks sellele rahvale ja hoiataks neid, kui nad ei paranda meelt, siis... Jumal kasutab rahva korrale kutsumiseks loodust, näiteks tegi ta seda Egiptuse vaaraod trotsides, kuna aga vaarao oli tollal jumalikuse asemik Egiptuses, siis ei saanud ta jätta muljet, et on veel keegi kõrgem, kes teda käsib ja nii ta eiras kõike, kuni tulid üksteise järel nuhtlused, millest võite lugeda Moosese raamatust. Aga tagasi Eelia juurde.

Miks see kirjakoht on nii eriline ja kõnetab meid milles? Esiteks selles, et me mõistakisme ja näeksime Jumalat kõige andide taga, loodus on tema kätetöö. Kuid me saame näha veel seda, et kui Jumal annab käsu, siis jumalamees järgib seda. Täna me võime öelda ehk nii, et kui Püha Vaim meid juhib, siis kristlane saab järgida seda nõuannet. Eelia igatahes tegi täpselt seda, mida Jumal talle ütles. Niisiis. Jumal ütleb Eeliale, et juua saad sa jõest, aga toidu lasen ma kohale tuua. No milles küsimus. Üks asi veel, sa pead minema teise kohta, milleks seekord oli Kriti jõgi, mis paikneb ida pool Jordanit. Jordan on tuntud jõgi, kuid arvatakse, et Kriti (The Cherith. כרית) oli väike haru, tegelikult nire Al Pacha lähedal, kuid see võib olla ekslik. Kuna on selgelt öeldud, et see jõgi paiknes ida pool Jordanit. Seega mõned uurijad arvavad pigem seda, et see jõeke oli Eelia "oja" (Wady Alias). Lisaks loe siit: Palestiina ala jõed

"Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest" kirjutab 1Kn 17:6.

Jumal toitis Eeliat kaks korda päevas. Menüü oli leib ja liha. Kaarnad tõid leiba ja liha.

Esiteks ei saanud see olla mingi juhuslik juustuviil noka vahel, mille kaval rebane välja meelitab, me kõik teame neid nalju. Kindlasti ei saanud see olla ka tükike leiba, millest hakkab vaid suu vett jooksma. Me võime lugeda, et kaarnad toitsid. See tähendab, et Eelia sai kõhu täis. Eelia teenistusse oli rakendatud linnuparv, vahest mitte koloonia, aga kindlasti ei olnud üks lind ja juhuslik leib. Jumal pani linnud tegama seda, mida me ei kujutaks kuidagi ette et linnud võiksid teha. Ime pole selles, et lind lendab leib noka vahel, vaid ime on selles, et linnud lendasid "käsu" peale ja ühte kohta ja tõid leiba ja liha. Huvitav oleks muidugi teada, kelle laualt nad selle leiva pihta panid, aga see selleks. Küll aga tegid linnud seda kaks korda päevas ja küllap pidi selleks puhuks olema mitu sihtmärki, kust leiba ja liha sisse vehkida. Aga võib-olla oli ka üks ladu, kuhu lindudel oli ligipääs. Kui me täna külastame ostukeskusi, siis lakke vaadetes võime näha seal varblasi lendamas, need lausa elavad supermarketites ja iga päev kantakse maha toiduaineid, mille pakendid on katki rebitud ja ained põrandal. Täna ehk võtaks Jumal varblased ja laseks mõnest Prismast tuua leiba ja kala. Küllap ehk midagi muudki. Just selleni tahtsingi jõuda.



Ime kinnitab ka see, et kaarnad tõid just leiba ja liha. Toit oli tellitud menüü nagu restoranis. Kas liha ja leib just restoranimenüüks saab nimetada, see on iseasi, võibolla siis oli see ühe külalistemaja tavaline toit, mida rännumeestele pakuti. Huvitav on just see, et see kestis üsna pikka aega, sest sündmust kirjeldades on räägitud, et mõne aja pärast jõed kuivasid, kuna vihma ei sadanud ja on selge, et jõed ei kuiva ühe päevaga. Kaarnad tõid toitu üsna pikka aega . Kui meil on täna menüü: leib ja liha, siis me tõenäoliselt hakkame nurisema juba teisel või mõni ehk kolmandal päeval. Küll aga oleme me nii harjunud, et me külastame supermarketeid just selletõttu, et seal on lai valik. Mida suurem valik, seda enam meile meeldib seal käia ostmas. Selles ei ole midagi halba, ja inimene vajab mitmekesist toitu. Kui nüüd aga vaadata Eelia lugu, siis Eelia toitus sel korral väga üheülbalise menüü alusel. Moosese raamatust saame veel lugeda, et rahvas hakkas kõrbes üsna ruttu nurisema, kui iga päev olid vutid ja manna. Jälle vutid ja manna! Aga Jumal toitis. Kuid Eelia ei nurisenud. Küll aga avaldas ta meelt teistes küsimustes. Eelia oli jumalamees. Meie oleme jumala lapsed. Eelia ei nurisenud menüü üle. Eelia oleks võinud "tellida" õhtuks leiba ja kala või juustu ja puuvilju. Ta oleks võinud öelda ka, et vabandage väga, aga toitu on juba pruugitud. Liha ei ole kuum. Ketšupit ei ole... jne-jne.

Kui selle üle mõelda, siis nii mõnigi kord peame endale rusikaga rinnale tagumise asemel tuhka pähe raputama. Jumal ei too meile toitu varblaste abil, aga ta on lubanud meie eest hoolitseda. Ometi ta ei ütle meile milline võiks olla meie menüü hommikul ja õhtul, aga ta annab meile valikuvõimaluse ja me võime selle eest ja hoole eest olla väga tänulikud. Võibolla sa mõtled, mis Jumal siia puutub? Ma käin tööl ja teenin endale ise raha ja ostan mida tahan! Jah, nii see on. Kuid Jumal on see, kes lubab sellel sündida ja õnnistab meid selleks. Jumal hoolib meist, varustab meid ja kaitseb meid. Ja Jumal käseb meid toita omal moel.

Iisraeli teekond ÜRO liikmeks

I Maailmasõjaga sai Inglismaa haldusõiguse Palestiina üle ja 2. nov. 1917.a. anti A.J.Balfouri deklaratsiooniga juutidele sinna asutamisluba, mille Rahvasteliit (51 riiki) kinnitas 1922.a. Alguses võeti juudid Palestiinas üsna sõbralikult vastu, kuid nende rohkearvulisel saabumisel tekkisid intriigid. Seoses Transjordaania eraldamisega Palestiinast (1922.a), muutus olukord veelgi pingelisemaks. Kui Niville Chamberlini valitus 1939.a juutide arvu Palestiinas piiras ühele kolmandikule kohalikust rahvastikust, sai sisseränne faktiliselt suletud.

Venemaal ja Saksamaal võimutses antisemitism. Venemaa pidev juudivaenulikkus hoidis juudid eraldatuna, kuid Saksamaal toimus kõige suurem assimileerumine, mistõttu neil oli suuri lootusi ja kaotusi. Juutide esiletõus riigitüüril, kultuuris ja majanduses äratas saksa rahvas võimsa antisemitismi.

Peale suurtöösturist välisministri juut Walter Rathenau mõrvamist (24.06.1922) pääses valla üldine juutide vaenamine, mis sai seadusliku õiguse Adolf Hitleri võimuletulekuga (30.01.1933), kes pärines juudi soost (tema ise Alois Scickelgruber (Hitler) oli juut Frankenbergi poja sohilaps).

Nürnbergi riipipäeval 15. september 1935.a võeti juutidelt kodaniku õigused, millele järgnes nn "kristallöö" 9-10. november 1938.a, mil tapeti teadmata hulgal juute, 30 000 pandi koonduslaagritesse ja 7 miljoni marga väärtuses konfiskeeriti nende vara. Rohkem kui 200 000 juudil õnnestus põgeneda välismaale.

Kui Poola allutati Saksamaale (sept. 1939), siis sealsed 3 miljonit juuti langesid sama vaenu alla. Poolas märgiti juudid kuueharulise juuditähega ja valdavas enamuses paigutati sunnitöölaagritesse, kus neid lihtsalt hävitati. Sama saatus tabas kõiki idaalalt vallutatud maade juute.

Juutide üldise surmaotsuse määramise järel 20.01.1942.a tegid surmavabrikud, gaasikambrid ja krematooriumid oma kohutava töö ja ligi 6 miljonit juuti kaotas oma elu lihtsalt seepärast, et nad olid sündinud juutidena.

II Maailmasõda lõppes (30.04.1945), Hitler kadus, juudid vabanesid, kuid sealsetel aladel oli neid alles 87 000, kogu maailmas kokku 11 miljonit. Saksa natsid hävitasid 12ne aasta jooksul enam juute kui kõigil eelmistel sajanditel kokku. Maailm oli vabanenud küll fašismist, kuid mitte antisemitismist.

Traagiliste sündmuste tõttu Saksamaal ja vallutatud aladel suurenes juutide sissevool Palestiinasse mis puudutas araablaste rahvustunnet ja nad asusid ründama nii juute kui inglasi. Araablased varitsesid ja tapsid juute, süütasid nende maju, varastasid loomi ja põlluvilja. Hoolimata inglaste keelust juudid organiseerisid oma salajased kodukaitse salgad "Hagana", mis sai Iisraeli armee algrakuks. Peale ÜRO (57 riiki) otsust 29. november 1947.a jagada Palestiina araablaste ja juutide vahel, otsustasid araablased juudid maalt välja kihutada, kuid kõigil rinnetel löödi nad tagasi; ainuüksi Jaffast põgenes 60 000 araablast, jättes linna juutidele.

Inglismaa kuulutas oma mandaadi lõpetatuks 15. maist 1948.a. Reedel, 14. mai hommikul lahkus Jeruusalemmast Inglise peakomissar sir Allan Gunnisingham ja samal päeval kuulutas David ben Gurion, Iisraeli rahavalaulu "Hatikva" (lootus) saatel, Tel Avivis Iisraeli sõltumatuks riigiks ja luges ette ajutise valituse manifesti, millele kirjutasid alla 37 rahvanõukogu liiget.



Jerussalemma rabi Maimon ülistas Issandat tänupalvega, mida rahvas kinnitas võimsa aameniga (Iiari kuu 5. päeval 5707. aastal juutide ajaarvamise järgi).

Teisel päeval pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist, laupäeval 15. mail 1948.a oli Egiptus esimene Araabia liidu seitsmest riigist (Egiptus, Saudi-Araabis, Transjordaanis, Iraak, Jeemen, Liibanon ja Süüria), kes juba kell 6 hommikul tegi õhurünnakku Tel Avivile ja Egiptuse väed ületasid Palestiina piiri. Üks võimas kolonn liikus Jeruusalemma ja teine Tel Avivi poole. Süüria ja Liibanoni armeed ründasid Iisraeli põhjast. Emiir Abdullahi tugevaim araabia leegion iraaklastega ähvardas kitsukest Saaroni tasandikku. Palestiinas asus sellajal 1 327 000 araablast ja ainult 608 000 juuti, Araabia Ühendatud Vabariik ühendas eam kui 88 miljonit vastast.



Egiptuse väed peatati Negba kibbutsi (ühismajand) juures. ÜRO vahendusel sõlmiti vaherahu 11. juunil 1948, kuid 9. juulil algas sõda uuesti ja aasta lõpuks oli Iisrael kõigil rinnetel saavutanud võidu.


David Ben-Gurion and Ariel Sharon rindejoonel.

Iiraelist põgenes ligi miljon araablast. Riigile allutati Irgun ZWAI Leumi ja Sterni terroristide organisatsiooni jõud. Iisraeli riigi esimesel aastapäeval 14. mail 1949.a sai Iisrael ÜRO liikmeks.

Iisraeli lähiajalugu

Kas sa oled hea ori?

Delfi avaldas 22. septembril endise mereväelase Georg Kirsbergi artikli "Eestlane on vaimselt ja sisemiselt okupeeritud."

Sageli ma loen artikleid üsna põgusalt, teema alguse ja seisukoha, kui see huvi ei paku. Kui pakub, loen läbi. Kuid Kirsbergi artiklit lugesin mitu korda ja selles olid mitmed seisukohad, millest eestlane häbeneb rääkida või siis kõik teavad, aga ei kirjuta.

Tsiteerin seekord ühe lõigu: "Sulastest peremehi ei saa. Sulane ei taha ega ole võimeline millegi eest vastutama. See on põhjus, miks me oleme kõik ära andnud ning võõraid huve teenima hakanud — kaabitakse kintsu ning lepitakse kontidega, mis laua alla visatakse. Peale selle eelistab eestlane olla valitsetav, tallatav, alluv ning sõltuv objekt, sest mugav on ise mitte mõelda. Tulemus on see, et käiakse rusikas taskus ja kirutakse, võimalusel lüüakse naabrile nuga selga, et sellega oma alaväärsuskompleksi maandada, kuid peremehe ees lipitsetakse kui näljane koer. Autoriteetsete isikute kirjeldusi eestlaste loomusest leiab ka varasemast ajast. 19. sajandil tegutsenud tuntud teadlane Karl Ernst Von Baer on öelnud, et eestlased on justkui endeemiliselt haiged, nad on väga alandlikud oma ülemuse ees, kuid väga üleolevad oma alluvate suhtes. 700 aasta pikkune kollektiivne orjapõlve pärand kammitseb rahva meeli ning on nende mõttemaailma skisofreenilisse hullusärki kammitsenud, mis ei luba minevikust välja tulla."

Kas pole tuttav tunne? Eestlane lipitseb ülemuse ees, aga alluvatega käitub nagu vaenlastega?

See tuletas meelde tähendamissõna sulasest. "Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!" ütleb piibel sama mõtte välja Jeesuse sõnadega Mt 18:33. Jutt on südametust sulasest. Kuid pange tähele kuidas see teema üles kerkib.


Pildil: Suvelavastus Ugala tiigi kaldal "Härra Punttila ja tema sulane Matti".

Peetrus tuli Jeesuse juurde ja küsis: "Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb andeks anda?" Jeesus nägi küsimuse taga tegelikult suhtumist, sulase mõtteviisi ja lisas vastusele veel tähendamissõna ülbest sulasest, kes lunis armu oma isandalt, kuid oma alluvad pidas mitte miskiks. Selline orja mõtteviis on omane eestlastelegi, vaatamata sellele, et me oleme vabad, oleme me paljuski sisemiselt orjad. Oma väikluses. Seda kirjeldab üsna tabavalt oma artiklis Kirsberg.

"Eks sinagi pidanud halastama" on meile täiesti võõras mõtteviis.

Eestlane peab ennast täiuslikuks. Sisemiselt aga põleb kompleksides, mis kõige igapäevasemas elus väljendub selles, et eestlasel puudub oma arvamus. Eestlane naerab kaasa naljadele kui ta neist aru ei saa. Eestlane peab ennast paremaks kui naaber. Eestlane ei pea lugu oma alluvatest, need on talle orjad.

Olles ise inimestena kaugel täiuslikkusest, me seda enam ootame ja isegi nõuame täiuslikust kõigilt inimestelt. Nägemata mitte midagi head meie kaaslastes, meie ühiskonnas, kirume kõike ja materdame kõike. Eestlaste lemmikajaviide on ärapanemine, võsapetsistumine; kõik need, kuis saab kedagi paika panna, alavääristada, mõnistada. Staabiülema esimene reaktsioon oli milline: Kirsberg, sa oled hulluks läinud! Kõigepealt on vaja inimene paika panna ja naeruvääristada.

Selle juures me manitseme oma lähedasi kuulekusele, ära seda välja ütle, ära sellist muljet jäta. Me oleme mõtlemise poolest orjad ja me soovime oma kaaslasi näha orjadena, kes meile kuulekalt kaasa noogutaksid. Sellega tunnistame, et me oleme nii tümaks tehtud, et pole ime, kui vähegi positiivse mõtteviisiga inimesed ei taha Eestis elada.

Mul on üks sugulane, kes elas pikka aega Austraalias. Ta ei väsi rääkimast, kui rõõmsad ja positiivsed on inimesed Austraalias, kui sõbralikud on, eranditult kõik, need on võõrad! Kui ta kodumaal käib, on ta ühtelugu hämmingus, kui kurjad ja tigedad eestlased on. See on tõsi. Sest eestlane põeb alaväärsuskompleksides ja ei näe mitte midagi head meid ümbritsevas ja sellega tunnistab alateadlikult, et temas ei leidu midagi head. "Oh, mis nüüd mina" on tavaline viisakusväljend eestlaste moodi, mis tegelikult ütleb täpselt ära, kes eestlane on.

Pascal ütles midagi sellist, et mida targem ja parem on inimene, seda rohkem head märkab ta teistes inimestes.

Kuid kibestatuna, kroonilises andeks andmatuses elades, ei suuda eestlane andestada ka teistele, aga kas me ise väärime andeksandi. Jumal ütleb, et kõik väärivad. Eestlane ütleb, ma olen nii halb, et ma ei kõlba isegi Jumalale. Te näete vahet? Eestlase südametes peitub orja mõtteviis. Varjatud uhkus ja põlgus oma ülemuste vastu, aga halastamatus oma alluvate suhtes. Ori ei oska oma alluvat kohelda kui inimest, vaid kui orja, üht endi seast, keda alandatakse.

Ma aeg-ajalt palun inimestel öelda iseendale järgmist: "Ma meeldin endale." Põhjus miks ma seda teen, on lihtne. See peegeldab ära meie vaimuliku olukorra. Kas me oleme kuninga lapsed või oleme deemonliku mõju all aheldatud orjad. Kui sa suudad öelda endale, "ma meeldin endale," ja seda kõhklemata, siis sa oled OK. Kui sa ei suuda seda teiste kuuldes välja öelda, siis uuri järgi, mis seda põhjustab. Mis põhjustab alaväärsust? Võib olla oled sa haiget saanud ja vajad eelkõige ise andestust. Siis anna endale andeks ja Jumal saab sind tervendada. Mõistes aga ennast hukka, tõstad ennast Jumala armastusest kõrgemale.

Vahel on nii, et eestlane suudab andestada teistele, aga ei anna andeks iseendale. Mitte kunagi. Kuidas saab ta siis aru saada Jumala andestusest, tema armastusest, tema halastusest? Ei saagi. See on eestlasele võõras. Sest ta usub, kõiki tuleb kõige eest karmilt karistada ja hukka mõista. Sel põhjusel käivad paljud inimsed kirikutest mööda, kuna nad arvavad, et nad väärivad kohtuotsust. Jumala kohtuotsus läks Jeesuse peale. Jeesus suri meie eest, et me võiksime olla vabad. Kas sa tead seda, et Jeesuse ajal oli palju raskem mõista, mida tähendab olla vaba kui kehtis orjapidamine. Paulus õpetas, ori olgu oma isandale kuulekas. Õige kah. Aga täna kõnnivad tänavatel mornis nägudega eestlased, kes peaksid olema peremehed omal maal, aga käituvad ikka nagu orjad.

Armastav inimene on võimeline teisi mõistma, teab kuidas inimestega läbi saada ja kuidas kõigega rahus elada. Igal inimesel on oma südames väike "taevariik" ja me ei pea kunagi selle vaba ja sõltumatu impeeriumi suveräänsust rikkuma. Maapeal ei leidu kaht ühesugust inimest ja ainult Jumala armastus saab meid õpetada, kuidas me igaühesse neist peame suhtuma. Ilma armastuseta me kunagi ei mõista ja ei tea midagi ka iseenda kohta. Meie arusaamine inimestest ja meie suhtumine neisse sõltub peamiselt sellest, mida me isiklikult inimestest otsime ja ootame, kas head või halba, kas positiivset või negatiivset. Mesilane korjab mett, tarantel korjab mürki, samalt õielt. Õis on Jumala looming. Sina oled Jumala looming. Ainulaadne, erakordne! Mida sa teed, kas sa kogud või annad välja mett või mürki, sõltub sinu valikutest ja suhtumistest. Armastus korjab vaid seda, mis on hea. Kui armastus puutub kokku inimese mürgiga, on ta võimeline talle andestama ja katma kinni armastusega. Seda õpetab piibel. Vanemad inimesed räägivad seda, et see, kes rohkem armastab, see kõigist kergemini mõistab ja kes on võimeline mõistma, see on võimeline kõike andestama.

Kas sa andestad talle ja loodad, et unustad kõik tema kurjuse niisama kiiresti kui kiiresti tema unustab sinu andestuse, mille ta sai? Ära loobu armastamast. Jeesus armastas lõpuni. Kristlane ei ole ori, vaid on Jumala laps.

Armastuse mõjuvõim

Armastuse jõu ja väe kolmas tegur on autoriteet, mõjuvõim. Jeesuse kohta kirjutatakse, et ta õpetas kui see, kellel on meelevald, kuid see mõjuvõim ei olnud arrogantne kõrkus, vaid palav armastus ja empaatia inimeste vastu.

Armastuse mõjuvõim suudab tuua muutust inimese mõtteviisi, anda mõistust kui selle motiivid on allutatud Jumala vaimule. Siis vallutab see meie südame ja suunab inimest tema elus ja ettevõtmistes.

Armastuse mõjuvõim saab nähtavaks ka meie palvetes. Me võime paluda kui almust, kerjused; aga me võime paluda kui kuninga pojad, seda mis kuulub meile. Kui me saame aru, et me palume meie endi oma, siis meil on julgus Isa ees. Kui me kahtleme oma staatuses, kes me oleme, siis meie palved on pigem kerjamised.

Kuid armastuse mõjuvõim ei seisne üksnes palvetamises, vaid teenimises, kangelaslikkuses, ohvrimeelsuses, katsumustes, aga ka kannatustes ja surmas. Suurim eluline probleem, millega me puutume või ei taha puutuda kokku peitub andestamise võimes, võimekuses unustada ja anda andeks teiste vead. Mõnikord on kõige raskem andestada iseendale, aga peab. Kes ei suuda endale andestada, selle armastus on sinepiivakese sarnane, väikseim. Pikk viha võtab ära meelevalla. Kui te suudate seista kurjuse vastu armastuse väes, ei saa kurjus teile seni midagi teha. Kohe kui te vastate kurjusele kurjusega, pole teis enam armastuse mõjuvõimu. Seda on väga lihtne kaotada.

Milline piin on elada kibedate mälestustega kogu elu. Heietada kättemaksumõtteid, lämbuda selles samas kurjuses, kui armastuse mõjujõud vahetada välja deemonliku kättemaksuvihaga. Kui Jumal annab inimesele andeks, siis tema pahategu mitte üksnes ei anta andeks, vaid kustutatakse. See fail või toimik lendab prügikasti ja hävitatakse. Seda ei ole enam. Jumal ei tuleta meelde paha ja seetõttu tema armastus on inimestele järgimiseks.

Tegelikult on armastus religioon, rõõmus religioon ja andestav religioon. Armastuse mõjuvõim avaldub kõigis neis aspektides. Kõik inimesed teavad, et on vaja armastada ja vahel tuleb armastusega kinni katta seda, mis ei austa Kristust. Küll aga ei eelda armastus, et asju kinni mätsitakse. Me peame olema valmis rääkima asjadest nii nagu need tegelikult on. Kui inimesed tulid Jeesuse juurde oma probleemidega, siis nad rääkisid paljudest asjadest, kuid Jeesus rääkis sellest mida nad mõtlesid. Armastusel on võime näha asju sügavuti. Solvujatel ja kibestujatel on ees jumalakartuse nägu, aga nad on ära salanud Jumala väe (2Tm 3:5).

Jumal suhtub inimesse armastusega ja näitas ette, kuidas kristlane peab oma elus suhtuma. Kes tahab järgida mind, see salaku ära oma mina. Teisisõnu, kes tahab mind järgida, see pidagu armastust kõige kõrgemaks. (ma ei räägi ristist) Ilma armastuseta me ei suuda midagi tõsist korda saata, oleme vaid üks kamp lambaid kurjuse mõjusfääris. Armastuse mõjuvõim muudab meie sisemust nii, et selle allaheitliku tallekese südames on varjul väeline Juuda lõvi. Kartmatu. Kindlameelne. Täis tarkuse ja väe vaimu. Armastuse mõjuvõim avaldub siis, kui me oleme muutnud oma suhtumist. Kas sa oled valmis selleks?

Humanistlik homopropaganda

Eesti meedias käib pikemat aega laiaulatuslik homopropaganda, mille juures ei põlata ära kasutada mistahes argumente ja meetodeid, et lagundada ühiskonna moraal ja maa sool, milleks Jeesus nimetas oma jüngreid.




Nüüdseks on tuldud välja uue lauslollusega, humanismi sildi all. Humanism oli moraaliteooria suund, mis hakkas levima USA-s 20. sajandi 20. aastatest. Humanismi peamised esindajad - W. Fight, Y. Babbit, C. Garnet ja I. Lewin andsid oma teooriale niisuguse nimetuse sellepärast, et nad enda arvates tuletavad kõlbluse spetsiifilistest inimlikest nähtustest. Tegelikult aga tuletavad nad oma printsiibid psühholoogia nähtustest. Niisugune moraali aluste piiramine tõi humaniste, eriti aga selle pooldaiad äärmiselt individualistlikele ja subjektiivsetele arusaamadele kõlblusest. Moraali kriteeriumid olid sõltuvad eesmärgist ning lõppkokkuvõtteks puhtformaalsed, kuna olid suvaliselt välja kistud indiviidi ja ühiskonna kõlbeliste suhete süsteemist.

Täna me võime taas näha, kuidas homopropaganda ette rakendades sellist ütlesks mitte filosoofiat, vaid ideoloogiat püütakse ära kasutada inimeste mõjutamiseks ja kiriku seisukohtade mõjutamiseks. On näha, et humanismil ei ole ka täna midagi ühist tõelise moraali ja eetikaga, aga homode avalik individualism on läinud siin üle häbiväärseks "kristlikuks" õigustamiseks. Paraku kristlusel ei ole midagi ühist humanismiga ja otse vastupidi, humanismi sildi all tegutsev Jaan Lahe on sedapuhku kaldunud ära õigelt kristlikult aluselt.

Kristlik Mõttevõra seisukoht: sellisele amoraalsele survele tuleb juhtida kogu ühiskonnas tähelepanu ja otsustavalt vastu seista ühel meelel. Palvetage!

Samal teemal:
Soome uus peapiiskop Kari Mäkinen toob lahkmeelt

Alistuda Jumala armastusele = alistuda Jumala tahtele

Inimene vajab vaimuliku valgust ja tahtele alistumist. Inimesed talitavad kolmel viisil, on isemeelsed ja teevad endi meele järgi, paljud tahavad olla oma kaaslastele meele järgi, kuid vaid mõned tahavad olla Jumalale meelepärased. Kuid siin on üks probleem, „kes elavad oma loomuse järgi, need ei suuda meeldida Jumalale“ kirjutab Rm 8:8.

Pole olemas niisugust jõudu, võimu ega väge kogu maailmas, mis kujundaks meie tahet Jumalale meelepäraseks kui vaid Jumala armastus, ja see antakse ka Jumala poolt. Ainult Jumala armastus suudab muuta meie südame ja suudab muuta inimese tahet, kui inimene otsustab teda järgida. Siis võtab Jumala Püha Vaim vangi iga meie sõna ja mõtte mis ei ole Jumalale meelepärane, et me suudaksime olla sõnakuulelikud. See pole raske, sest ka selles tuleb Jumal meile ise appi oma võime abil. Kui varem võis inimene iga mõtte järel sajatada sarvilist, siis uue inimese sees toimib Jumala vaim, kes võtab kõigil neil sõnadel sabast kinni ning lõpuks puhastab nii, et inimene ei vajagi krõbedat. Vaata, uus on sündinud! Meie tahe areneb ja meie usk kasvab (2Kr 10:15)

Meie kiindumused, tunded, mõtted, maailmavaade ja kujutlusvõime on kui psühholoogid, tekitavad hinges sõltumatult meie teadvusest ja tahtest, mõnikord isegi vastu meie mõistusele, mis tahab vastu hakata, aga Jumala Vaim tuletab meis meelde „Ei ole vaja. Ei ole hea.“

Meil tekib igatsus meeldida Kristusele, teha ainult seda, mis on temale meelepärane ja muutub armastuseks, lõpuks domineerib iga kristlase kõigis kristliku ja maise elu toimingutes ning ilmingutes. Kristlik elu. Selle faktori ilmnemise tulemused omistame Jumala Püha vaimu abile ja mõjule kristlase elus kui Jumala armastuse tegevuse tulemusele.

Kusjuures selline oma tahte alistumine Jumala tahtele loob geeniused, kangelased, märtrid ja pühad. Ma ei kirjuta siin erilistest inimestest, vaid piibel ütleb, kui sa oled kristlane, siis sa oled püha. Sa oledki see, kellest siin postituses kirjutatakse. See on sulle, kallis Jumala laps.

Isegi romantiline kiindumus ja ohvrimeelsus on üks võimalik väljund tahte alistumisest Jumala Vaimu juhtimisele. Üks Belgia käsitööline, Quentin Matsys (1466-1530), töötas nooruses sepana, kuid armastusest tütarlapse vastu, sai käsitöölisest kunstnik. Tema abieluettepanekule vastas kallim: „Ma väga armastan sind Quentin, kuid kellele meeldiks olla sepa naine? Aga kui sa oleksid kunstnik, joonistaksid pilte, siis küll võiks rääkida abiellumisest.“



Ühtki sõna lausumata andus Quentin kunsti õppimisele. Kuue kuu pärast ta maalis pildi „Ihnurid“, mida inimesed saavad veel täna vaadata muuseumis. Sepp osutus erakordselt andekaks kunstnikuks. Oma autoportreele viseeris ta sõnumi: „Armastus tegi minust kunstniku.“ Niisugune on armastuse jõud.

Kuid Jumala armastuse jõud ületab kõik inimlikud püüdlused ja ettekujutlused. Täna me võime lugeda piiblist, milliseid imelisi asju inimesed saatsid korda täidetud Püha Vaimust ja motiveeritud armastusest. Aga ma usun, et see armastus ja Püha Vaim ei jäänud ainult piibli kaante vahele, vaid seda me võime kogeda täna, kui me tahame. Kui me tahame alistuda Jumala juhtimisele, alles siis saab Jumal väljendada armastuse jõudu ja väge. Jumala armastuse võimet, millest aru saamine vajab mõistust, kuid ületab kogu mõistuse.

Kui sa tunned ära, et sinu elus on piinlikke asju, mida sa enam ei saa teha, siis see on Jumala armastus, võime, mis tuli sinu ellu siis, kui sa said päästetud ja see motiveerib sind loobuma asjadest, mis ei austa Jumala nime. Mõnikord teed sa seda alateadlikult, kuid ometi. Aga astu sammuke edasi, proovi teha koostööd Püha Vaimuga. Proovi olla juhitud. Sest sa oled Kristuse sõdur, kellel on Jumala sõjavarustus. Üks asi on enesekaitse, kuid järgmine samm on rünnak. Piibel kirjutab vaimurelvadest Ef 6:14-18. Uuri lähemalt, kuidas neid tuleb kasutada. Püha Vaim tuleb selleks appi. Palu teda, et ta juhendaks sind ja õpetaks, milleks sa saaksid kasulik olla ja kuidas sa saaksid veel enam alistuda Jumala tahtele ja armastusele. Sest alistuda Jumala armastusele võrdub alistuda Jumala tahtele.

Vaimulik valgus

Jumala sõna kirjutab, et loomu poolest on me mõistus pimenenud, Jumalast võõrdunud meie võhiklikkuse ja südame paadumise tõttu. Me vajame vaimulikku valgust, kuna tõeline valgus ei paista. Kes ei armasta, see on pimeduses. Kes ei armasta, see ei ole Jumalat ära tundnud, käib pimeduses, ega tea kuhu ta läheb. Kes ütleb enese olevat valguses, kuid vihkab, on tegelikult pimeduses. Pimedus on sõgestanud silmad. 1Jh ptk 2.

Meie selline vaimulik olukord on väljendatud prohvet Jesaja sõnadega: me ootame valgust, aga vaata, on pimedus, me ootame valguskuma, aga käime pilkases pimeduses. Js 59:9.

Patu läbi pimenenud mõtteviisi, intelligentsust, hoiakuid, mõistust saab valgeks teha vaid Püha Vaimu väe (võime) läbi, uuestisündimise läbi, kui Püha Vaim avab inimese mõistuse kirjadest ja Jumala sõnast aru saama, mille läbi inimene saab praktiliselt armastuse mõtteviisi, armastavad hoiakud, mõistuse, mis on võimeline suhtlema Jumalaga. Ükski muu võime ei ole suuteline seda korda saatma.

Ajaloost on teada paljud õpetused, mis räägivad sellest ja õpetavad, kuidas inimene peaks pingutama ja püüdlema nö valgustatuse suunas, aga seal ei räägita mitte kunagi, et ainult Jumal saab inimest muuta. Seal õpetatakse, et pinguta, pinguta veel ja siis sa oled piisavalt OK. Kuid Jumal ei ütle seda. Piibel õpetab, et tule Jumal juurde ja võta vastu Püha Vaim või nagu efesoses olid inimesed imestunud, nad ei teadnud midagi Püha Vaimust. "Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?" küsis ap Paulus. Nemad aga vastasid "Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on." (Ef 19:2). Ka Jeesus ütles oma jünritele "Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:22). Täiesti muidu! Seda antakse kõigile, et inimene saaks suhelda Jumalaga ja suudaks seda, mida inimlik võimekus mitte kunagi ei taga. See ei saagi seda teha. Jumala Püha Vaim tuleb inimesele appi ja muudab armastuse reaalsuseks meie eludes. Nii et me oleme võimelised korda saatma seda, mida vaja. Paulus ütles, et kõike mida ma tahan, seda ma ei tee ja kõike mida ma teen, seda ma ei taha. Kuid Paulus leidis tee. Tema ja paljude teiste jüngrite mõistus avati Jumala abiga. See on Jumala and, kingitus, et mitte keegi ei saaks hoobelda, vaat mina tegin!

Inimene vajab vaimulikku valgust. Jumal pakub seda meile kingituseks. Kui sina tahad uuestisündida ja näha Jumalat, siis võta vastu Püha Vaim, kes annab sulle võime neid asju näha ja teha. Armastusel on jõud. Tasub uurida, mida tähendab armastuse jõud või nagu kristlased ütlevad: vägi.

Kes on temale kuulekad

Jumala juures ei või olla alistamatut orja ega isemeelset kristlast. Kristlastele, kes ei ole temale kuulekad, kuid kes end kuulekaks peavad, te esitab otsekohese küsimuse, mis te ütlete mulle Issand, aga te ei tee seda, mida ma olen teid käskinud. Tõeline Jumala järgija kuuletub ja teeb selle järgi täpselt. Ilma sõnakuulmiseta, samuti ilma usuta, ei ole võimalik olla Jumalale meelepärane. Kui meie usk ei ole juhtinud kuulekusele, siis meie usk on surnud. Jumal, kes kristlase on vaimust uuestisünnitanud, ei jäta teda ilma vaimse juhendamiseta. Jumal kasvatab kristlast. Tema kasvatusmeetod on äärmiselt lihtne ja praktiline, aga mõjuv. See ei erine vanemlikest meetoditsest laste kasvatamisel. Oma vaimulikke beebisid kasvatab Jumal samamoodi kui lapsevanem oma maiseid väetieid - näitab ette, räägib, kui vaja siis manitseb, nuhtleb, karistab ja lohutab ning andestab.

Piibel kirjutab: "Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta ka karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab. Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata? Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, te olete sohilapsed ja mitte pojad. Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?" He 12:5-9.

Jumal avab meile Tema karistuse ja vaimuliku distsiplineerimise eesmärgi: "Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. Üksi kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust, aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud."

Lihased vanemad, karistades lapsi oma äranägemisel, mitte alati ei juhindu õigetest motiividest, lubades viha ja mitmesuguseid kapriise laste kasvatusel. Milles on siis kasu? Et kristlased saaksid aru ja osa Jumala pühadusest ja nende elu võiks korda minna, areneda pühaduses ja olla püha. Teades, et kõik ühtlasi tuleb heaks, kes Jumalat armastavad, kes Jumala kavatsuse kohaselt on kutsutud olema pojad ja tütred ja juhitud. Jumal karistab meid meie kasu pärast. On väga kurb, kui me karistame oma maiseid lapsi, aga need teevad ikka kurja. Veel kurvem, kui Jumala lapsed pole talle kuulekad ja Jumala manitsused ja juhtimine ei lähe inimesele korda ega juhi meid lähemale Jumala armastusele ja pühadusele, mis on Jumala iseloomujooned. Jumala armastus ja distsipliin on kool, kuhu uuestisündides vastu võetakse ja see kestab maise elu lõpuni. Jumala tahe on püha, õnnistav, täiuslik ja seetõttu võib sellisele tahtele kuuletuda, seda täielikult usaldada.

Seepärast ükskõik, mis sinuga ka ei juhtuks, kui sa järgid Jumala tahet, oled kuulekas jumalalaps, pane tähele! "Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks," kirjutab Jesaja 7:4. Ta võib öelda vahel ka "ära palu selle rahva eest tema heaks!" Aga ta ütleb veel "Kas te olete ilmaasjata nii palju kogenud?" Gl 3:4.

Kes on jumalamees?

Keegi on ära lugenud, et fraas "Ja Jumal ütles Moosesele: tee" kordub Moosese raamatutes vähemalt 50 korda. Jumal andis Moosesele käsu tee seda või tee teist ja need olid erinevad käsud. Mitte nii nagu lapsevanememad ütlevad lastele viis korda enne, kui laps üldse tähele paneb, et vanem räägib temaga rääkimata korralduse täitmisest. Sama palju kordi kordub ka fraas „Ja Mooses tegi...“ Ja Mooses tegi nagu Jumal oli käskinud.

Me oleme kaugel sellest. Pigem on nii, et kui Jumal ütleb midagi meile, siis sama palju kordi me vaidleme vastu ning leiame põhjused, miks mitte teha seda, mida Jumal ütleb.

Jumal otsib sellisel viisil ühe või teise töö jaoks sobivat inimest ja kuuletumine on otsustava tähtsusega, mille alusel Jumal valib välja kellega koostööd teha. Kellega ta saab arvestada. Kes ei vaidle vastu. Kes kuuletub ja usaldab. Kelle kohta võib Jumal öelda nagu Mooses raamatutes: „Ja Jumal ütles tee“ ja „Ta tegi nii nagu Jumal ütles.“

Filipi 2 salm 21 kirjutab: Kõik taotlevad ju enda oma, mitte Kristuse Jeesuse oma. Mida tähendab laitmatu elu? Kui me teeme kõik nurisemata ja vaidlemata, et me oleksime laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed, keset põikpäist rikutud sugupõlve, kelle seas me paistame nagu tähed taevas (Fl 2:14-16).

Suuri Jumalamehi mõõdetakse nende Jumala tahtele alistumise järgi. Pane kirja, mida Jumal ütleb just sulle, aga jäta lahter ka selleks, kuhu pane kirja tehtud teod. Kas sa kuuletusid Jumalale ja tegid seda mida ta ütles? Kui sa seda teed, saab Jumal valida sind ja teha sinu läbi imelisi asju, sest Jumal otsib neid, kes on kuulekad.

Mis on kõige olulisem?

Tervitused kõigile sõpradele!

Meil on teile paar küsimust selle hooaja alguses. Nimelt:

• Millest te soovite lugeda kõige enam? Mis on teile kõige olulisem?

• Mida te peate veel oluliseks?

Te saate kirjutada oma ettepanekud selle postituse kommentaariks või kui te ei soovi avaldada oma kommenteeri, siis saate saata oma arvamuse otse e-maili peale :)

Ps. E-posti aadress on spämmi tõttu varjus, aga te leiate selle profiililt, kui te klikite lingil "Email". Vaata siit

Kõik ettepanekud on teretulnud!

Mõtle positiivselt!

Lugesin täna (10.09.2011) Postimees nädalalisa Arter, kus 24. lk oli humoorikas ristsõna, mille piltidel kujutati politsei autoga hiljuti juhtunud õnnetust. Selle pildil ütleb üks politseinik teistele "See läks küll nüüd pahasti!" Teine vastab "Mõtle positiivselt - politsei pole kunagi ...!" mille vastuse saamiseks tuleb lahendada ristsõna. Esimene mõte, mis selle lause lõpetuseks tuli pähe oli: "jäänud süüdi liiklusõnnetuses". Kui me lastega lugesime kokku tähtede arvu, siis avastasime, et ristsõnast puudub just sama arv tähemärke. Kas see on kokkusattumus? Pigem mitte, arvan ma. Ilmselt on selline arvamus välja kujunenud tänu meedias kajastatud sündmustele. Aga see selleks. Keegi võiks siiski selle ristsõna ära lahendada ja selgitada lahenduse, kas selline eelpool toodud vastus või need sõnad olid oodatud ristsõna lahendus. Kuid ma ei tahtnud sellest kirjutada.

See mõte - "mõtle positiivselt," hakkas minu vastu rääkima ja mulle tundub, et Jumal tahab midagi selle läbi öelda.

Edasi ma jäin mõttele, et on ju nii, inimesed mõtlevad kahel viisil, ühed positiivselt, teised negatiivselt. Ühed on optimistid, teised pessimistid. Mis te arvate, mida Jumal tahab?

Olenemata sellest, kas inimene tunneb isiklikult Jumalat või kas ta on Jeesuse vastu võtnud, siis sellele vaatamata toimub tema peas lahing mõttetasandil. Eks ole? Sest kas sa oled usklik või ei ole, siis mõtlemisest sa ei pääse. Sa pead mõtlema oma peaga ja siis tegema järeldused, kas uskuma või mitte. Need kes usuvad, on optimistid, kes ei usu, on pessimistid.

Kui nüüd jätta piibel kõrvale, siis me võime küll öelda, et positiivne mõtlemine viib edasi. Negatiivne mõtteviis takistab inimese elukorraldamist üleüldse.

Kui me aga loeme piiblist kasvõi evangeeliumeid, siis mida me sealt leiame? On ju kirjeldused, kuidas inimesele tuletatakse ühel või teisel viisil meelde ikka seda sama mõtet - mõtle positiivselt. Kuid seda öeldakse teiste sõnadega. Selle juures öeldakse veel seda, et Jumal mõtleb inimesest positiivselt ja usu seda, mida Jumal mõtleb sinust! Kas pole hea teada, et Jumal ei mõista kohut meie üle vaid mõtleb head ja armastab, ükskõik millised me siis oleme, kas head või halvad, Jumal soovib olla meie julgustaja ja sõber. Kas sa teadsid seda? Kas sa usud seda? Kui sa usud, siis sa pead mõtlema positiivselt.

Ainult positiivne mõtteviis on usust, negatiivne mõtteviis sisestab pessimismi ja kartust. Hirm on usu vastand.

Jumal ütles, ära karda. Ma olen sind päästnud oma Poja vere läbi igavesse ellu ja sa saad õigeks mõistetud usu läbi Jeesusesse Kristusesse. Mida sa pead tegema, et saada päästetud (nii küsisid inimesed tihti Jeesuselt)? Sa pead uskuma! Usust saad sa õigeks mõistetud. Tegudest pole kasu. Meid mõistetakse õigeks usust, kirjutab Rooma kiri. Vahel tulid inimesed Jeesuse või usklike juurde ja küsisid: mida ma pean tegema, et saada õigeks. Ja neile vastati: usu ainult - ja saad sina ja su pere päästetud. No kes ei tahaks saada päästetud?! Tahate ma ütlen teile kes? Saatan.

Saatan on see, kes sisestab inimeste mõttemaailma pessimismi ja negatiivseid mõtteid. Seetõttu on äärmiselt tähtis mõelda positiivselt. Jeesus mõtles positiivselt. Tagajärjed pidid olema positiivsed, kui need seda polnud, siis oli see kas kaval eksitus või viga või tuli proovile panna. Saatan oli see, kes kiusas Jeesust kõrbes 40 päeva. Mida saatan tegi? Ta suhtles Jeesusega. Ta ütles igasuguseid mõtteid - viitas piibli kirjakohtadele. Need olid Jumala sõna mõtted, millele ta juhtis Jeesuse tähelepanu. Kuid Jeesus tegi mida? Ta mõtles positiivselt ja läbis kõik kõrbekiusatused edukalt. Saatan ei suutnud Jeesust petta, kuna Jeesus võttis saatana poolt toodud kirjakoha ja mõtles positiivselt. Saatan ei suuda mõelda positiivselt. Ta on "prokurör" - süüdistaja ja valede isand, ilma Jumala väest ning tarkuse vaimust. Ta võib tsiteerida kirjakohti ja väänata Jumala sõna oma äranägemisel, kuid need ei sobi antud konteksti, et sellest tuleks midagi head ja positiivset.

Kui sa pole usklik, aga mõtled positiivselt, siis see on suur samm usu ja kordamineku suunas, aga palju enam saab see õnnistada sind siis, kui sa käid oma elu koos Jumalaga. Jumal on hea. Kui sa mõtled positiivselt, siis sa mõtle ka selle peale, millised on selle mõtte tagajärjed, millest sa positiivselt mõtled juhul, kui neid teostada. Kas see toob head või külvab kurja?

Meie peas keerleb iga päev palju kurje mõtteid ja meie mõtteviis võib olla kurjusest täidetud, aga me võime mõelda ka häid mõtteid, kuid eksida. Mõtle positiivselt ja kustuta oma peast ära kõik mõtted, mis takistavad sinu elu korraldamist või loovad olukorrad, mille tagajärjed võivad olla halvad, seda mitte üksnes isiklikult sulle vaid ka kaasinimestele. Armasta oma ligimest.

Kui sa mõtled positiivselt, siis analüüsi oma mõtteid. Jeesus tegi sama.

Ta ei testinud läbi mitte üksnes oma mõtted, vaid aitas teha seda ka inimestel, kes teda kuulasid; vahel andis ta nõu vastu inimeste tahet, kui need arvasid tegevat head, kuid Jeesus nägi kaugemale, mis olid nende mõtete tegelikult tagajärjed ja vead.

Jumal tuleb kristlastele appi oma Püha Vaimu läbi, kes on inimese abimees, nõuandja ja juhendaja Vaim.

Maailmas on palju deemoneid ja kurje vaime, kes kõik püüavad inimesi juhtida just mõtete abil eemale Jumala tahtest ja eksitada võimalikult palju inimesi, et need ei võtaks kuulda Jumala häält ja head nõu, vaid hukuksid ja langeksid saatana kätte.

Uskuge mind, et saatan ei tee selliseid trikke mitte üksnes usklikke taga kiusates, vaid teeb seda iga päev ka nende inimestega, kes ei taha uskuda Jumalat ja mõtlevad ise omi mõtteid üksi - lahus Jumalast. Kui sina oled üks nendest, siis arvesta sellega, et vaimumaailm on meie ümber sõltumata sellest kas me seda näeme, usume või tahame või ei taha ja pole inimest, kelle peas poleks olnud mõtteid, mille avaldamine oleks piinlik. On ju nii?! Kust need mõtted tulid?

Inimene sünnib siia maailma ja õpib ümbritsevat elu tundma ja vaimne reaalsus on see, et iga päev võib meie peas olla mõtteid, mis tegelikult ei kuulu meile või ei ole meie mõtted. Mõtle selle peale - mõtle positiivselt!