Mida tähendab "rahu Jumalaga"?

Ilmselt on vähe kristlasi, kes mitte midagi pole kuulnud Billy Grahami raamatust "Rahu Jumalaga". Aga võimalik, et kõik paljud pole seda lugenud. Kui see võimalus tekib, siis kindlasti lugege läbi "Rahu Jumalaga". Sest rahu vajavad kõik. Rahu on see mis väga kergesti kipub kaduma. Seetõttu on rahu vaja hoida silme ees kogu aeg.

David Wilkerson saatis täna postituse "Rahu Jumalaga". Sa võid sellest teha spikri oma rahakoti vahele, et see kogu aeg oleks käepärast.

Selles meeletus maailmas on vähe seda, mis pakub rahu selle tõelises tähenduses. Ma mõtlen sügavat rahu. Kuid selle asemel õpetatakse enesekindlust. Kuid kust võtta resurssi ja kuidas täita oma "aku"? "Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!" Jh 14:27 Jumal pakub väga universaalset rahu, kuid me peame teadma milline see on ja kuidas seda kasutada.

David Wilkersoni täna saadetud rahusõnum on hästi arusaadav ja lahti selgitatud, mille toon siinkohal ära täies mahus.

Rahu!

------------------------------

RAHU JUMALAGA

Jeesus suri ristil, et osta mulle rahu Jumalaga ja ta on praegu taevas, et seda rahu minu jaoks säilitada. Rahu, mis meil on Kristuse läbi Jumalaga, eraldab meid kõigist teistest religioonidest.

Kõigis teistes religioonides, välja arvatud kristluses, ei saa patu küsimus kunagi vastust. Patu valitsemist pole lithsalt kunagi murtud. Seepärast ei saa ka olla rahu. “Õelatel ei ole rahu ütleb Issand” (Jesaja 48:22). Aga meil on Jumal, kes annab rahu andestades meie patu. Just sellel põhjusel tuli Jeesus maa peale, et tuua rahu vaevatud, kartust täis inimkonnale.

Kuidas säilitab Jeesus meie joaks Jumala rahu?

Ta teeb seda kolmel viisil:

• Esiteks on Kristuse veri kõrvaldanud minu patu süü. Sama ütleb ka Paulus: “Tema on meie rahu” (Efeslastele 2:14). Jeesus lõi rahu minu jaoks läbi oma vere.

• Teiseks säilitab Kristus minu rahu ja rõõmu usus: “Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!” (Roomlastele 15:13).

• Kolmandaks annab Jeesus mulle põhjuse rõõmustada lootuse üle, et ma sisenen ausse: “Me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele” (Roomlastele 5:2).

Lihtsalt öeldes on rahu hirmu puudumine. Ja elu ilma hirmuta on elu täis rahu.

Kui Jeesus läks tagasi taevasse, siis ta ei peesitanud lihtsalt selles Jumala aus, mis tema peale paistis. Ei, ta läks Isa juurde, et säilitada seda raskelt võidetud rahu, mille ta oli Kolgatal meie jaoks saavutanud.

Meie Päästja elab aus just praegu. Ja ta on üheaegselt täiesti Jumal kui ka täiesti inimene, käte, jalgade, silmade ja juustega. Tal on ka lisaks naelte armid kätel ja jalgadel ning haav tema küljes. Ta pole kunagi oma inimlikkust hüljanud, ta on siiamaani aus olev mees. Ja praegu töötab meie mees igavikus selle nimel, et meilt ei varastata kunagi seda rahu mille ta siit maapealt lahkudes meile jättis. Ta teenib meie ülempreestrina, olles aktiivselt tegev selle nimel, et hoida oma maapealset ihu rahuga täidetuna. Ja kui ta tuleb uuesti, siis ta tahab, et meid “leitaks rahus temas” (2 Peetruse 3:14).

Kui ma teen pattu, siis saab minu rahu kahel alal häiritud. Esiteks, mu teadvus vaevab ja süüdistab mind ja seda ka asja eest. Aga teiseks panevad saatana süüdistused minusse hirmu. Ma usun, et need on kaks peamist ala, kus Kristuse eestpalved meie kohta käivad.

Esiteks, minu ülempreester ei luba mu teadvusel mind vangis hoida. Lisaks ei lase ta ka saatana süüdistustel minu vastu ilma väljakutseteta jääda. Kristus on Isa ees minu advokaat iga põrgust tuleva süüdistuse vastu. Kes on advokaat? Ta on lihtsalt “minu sõber kohtus”. Kristlaste jaoks on see kohtus olev sõber ka kohtuniku poeg. Lisaks on meie advokaat ka meie vend. Tegelikult oleme me määratud pärima kohtuniku varandust koos temaga.

David Wilkerson, Peace with God

"Ma ei tunne teid."

Alavääristamine on kõige tavalisem kiusatus, mida hingevaenlane kasutab kristlasete vastu. Kui Peetrus ja Johannes olid suurkohtu ees, siis läks asi veelgi kaugemale, neid ähvardati. Suurkohus keelas jüngritel rääkida ja õpetada Jeesususe nimel. Seda tehakse veel täna, kui te õpetate, aga te pole teoloog. Aga Jumal näeb ja teab kõike.

Enne lõppu rääkis Jeesus jüngritele tähendamissõna viimsest kohtust. Tema rahvas kogutakse ja toimub eraldamine, lambad eraldatakse sikkudest. Lambad seab ta paremale käele ja ütleb tulge siia, minu Isa õnnistatud. Aga ta ütleb midagi ka vasakul käel olijatele. Need hüüavad "Issand ava meile," aga ta vastab "Tõesti, ma ei tunne teid". Kuid lambad kuulevad ta häält, neid tuntakse ära igal ajal.

Ärge ehmuge, kui inimsesed ei usu teid. Ärge kohkuge, kui teid halvustatakse, sest te pole mõne mehe arvates mitte keegi. Mis siis?! Tuletage meelde, et vaid Paulus oli teoloog, aga teised jüngrid olid lihtsad ja õppimata mehed. Nii on enamus jüngreid, ka mina - ja võibolla ka sina. Paluge, et Issand avaks teie mõistust kirjadest aru saama ja õppige Issandat veel enam tundma.

Kuidas saab kõik tulla heaks?

Vahel me areneme teadmistes, aga miks meie usuline areng jääb kinni?

"Noor kristlane" ei tähenda ea poolest noort inimest. Ta võib olla pensionär, aga kui ta on usule tulnud, siis ta on noor kristlane. Tal puuduvad teadmised piiblist ja ta meeled ei ole kogenud vaimude eristamises.

Kui teile õpetetakse "loe piiblit" ja õpi seda tundma, siis see on väga õige. Kuid piibli lugemine ja tundmine ei ole veel vaimude tundmine. Samas võime olla teoloogid, suudame tunda vaime, aga meie ei tunne lihtsat tõde, mida tähendab uuestisündimine. Nii juhtus Nikodeemosega (Jh 3 ptk), ta oli rabi, Iisraeli õpetaja, kuid ta ei olnud Vaimust sündinud.

Täna on vähe teolooge, kes pole Vaimust sündinud. Nad on ka osavad filosoofid, kuid vaimude eristamise poolest väetid lapsed. Nad tunnevad piiblit, kuid ei suuda eristada head ja kurja. Kui nad ei tee vahet mis on deemonlik või mis ei ole seda, siis nad on ikka veel noored kristlased. "Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja" kirjutab Hb 5:14.

Selle tõttu juhid langevad usust ära. Nad on õppinud sõna, nad on Vaimselt sündinud, aga nad ei võta asja tõsiselt. Nad ei kasuta oma meeli vaimude eristamiseks ega tee vahet heal ja kurjal. Peetrus kirjutab, et nende viimane lugu on halvem kui esimene. 2Pt 2 ptk.

Inimene pääseb, kui ta kriisi tagajärjel hindab ümber oma väärtused. Aga kui ta arvab et "kõik tuleb heaks", siis ta ei ole veel mitte millestki aru saanud. "Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud" haarab ta asjatult õlekõrrest, mis viib ta põhja. Rm 8:28.

Sest kui meie põhjustatud kannatused on KÕIK mis tuleb heaks, siis me oleme deemonlikult isekad. Me oleme ikka veel eksituses. Kuna ei ole aru andnud, mida meie teo tagajärjed põhjustavad ühiskonnas, koguduses ja lähedastes inimestes. Seepärast me vajame uuestisündmist, piibli tundmist, aga ka vaimuande, võimet eristada vaime, et püsida usus.

Alandlik, tasane, malbe, tagasihoidlik ...

Kui piiblis näpuga järge ajada, siis eesti keelse piibli terminites on suur vahe ainuüksi viimaste aastate tõlgetel, kus on käibel mitmed terminid nagu näiteks alandlikkus, malbus, tasadus, vagurus, leebus jt, mille suhtes on täiesti arusaadav, et tõlkija püüab anda edasi mõtet, kuid kaasajal on paljud uued terminid peale tulnud ja võime sattuda segadusse. Seepärast võime asja näha täiesti erinevalt. Selleks, et me saaksime aru algmõttest, kasutan ma isiklikult kreeka keelset teksti, mis toob mõningase selguse terminoloogias ja aitab mõista piibli konteksti ehk paremini, kui lihtsalt otsida piibli internetiversioonist sõna "alandlik", mis viib üsna kindlalt ekslike seisukohtadeni. Vaja on minna ka ajas tagasi, mis toob selgitust.

Mis puudutab alandlikkust, siis esiteks selle mõiste puhul leiab tõepoolest üsna suure koguse infot otsingu päringule, kuid eesti sõna taga peitub mitu kreeka keelset sõna, mille tähendus ei ole alandlik.

Peaksime selgeks tegema, milleks see termin, mis oli sõna sügavam tähendus ja milleks see sobib täna. Sõna "alandlik" või "alandlikkus" tuleb sõnast "alandaja". Alandaja on keegi isik, kes alandab või põhjustab alandust.

Alandaja, alandama, alandamine, alandlikult, alanduma, alandus. Sellel sõnal on tegelikult negatiivne alatoon, alandamist ei saa aktsepteerida.

Küll aga püüavad mõned piibli õpetajad ikka veel õpetada "alandusest" kui millestki väga väärtuslikust ja on andnud sellele sõnale hoopis uue tähenduse.

Alandlikkus on valeõpetus, ainuüksi selle tõttu, et see kutsub üles "alandamise õpetamist".

Siinkohal ütlen kohe ära, et "alandlik" ja "tagasihoidlik" ei ole sünonüümid! Kui nüüd keegi kutsub teid üles tagasihoidlikkusele, siis olgu peale, see on etikett, igati normaalne. Tagasihoidlikkus on vaieldamatult voorus, mida inimestevahelises suhetes üha vähem esineb. Kuid see ei ole vältimatu voorus, ilma milleta justkui oleks inimeses midagi puudu. Kaugel sellest. Ühiskonnas on käibel ka arusaam: tagasihoidlikkus pole voorus. Suhteline. Oleneb olukorrast, oleneb inimesest jt. Sisuliselt on ka mõiste puhul tegu õpetusega: "teeskle" või "õppige teesklema".

Vaidlusalused terminid

Kõigepealt ütleks seda, et piiblis ei ole "alandlikkuse" õpetust. Küll aga leiate sealt õpetuse, mis paljastab seda, kuna kogudusse imbusid sisse nö hundid lambanahas ja hakkasid kalduma kõrvale Kristuse aluselt. Paulus on see, kes sellest hoiatab. Ka Jeesus hoiatas, rääkis huntidest lambanahas. Paulus oli see, kes selle paljastas.

Tegemist oli eksiõpetajatega, kes kasutasid alandlikkust kogudusse sisse imbumiseks. Häda oli selles, et inimesed võisid jääda ilma päästest. Paulus kirjutab, et nad röövivad teie võiduanni alandlikkuse abil. Ta kirjutab sellest oma kirjas koloslastele. Kuid seal ei olnud üksnes valeõpetuse probleem, vaid esines allumatust, rivaalitsemist, nii nagu ikka inimeste vahel ja seetõttu leiab koloslastele üleskutsed tasadusele ja alistumisele. Seda leiab ka Filipi kirjast, kus ta ütleb: pidage üksteist ülemaks kui iseennast. Selge võimuvõitlus ja rivaalitsemine, kuid mille lahenduseks ei olnud mitte alandlikkus inimeste suhtes, mis võimaldaks huntidel teha koguduses laastav töö, vaid mille vastu aitab "tasaduse taotlemine" ehk alistumine Jumalale, et tasadusega kasvatada vastupanijaid selleks, et ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks. Väga lihtne ja selge meede. Kuid huntide vastu see meetod ei tööta.

Mõisted

Kreeka keeles "tapeinophrosyne" esineb 7 korda, mida meie piibel märgistab kui "alandlikkus". Termin on leidnud kasutust Ap 20:19, Ef 4:2, Fl 2:3; Kl 2:18, 2:23, 3:12 ja 1Pe 5:5.

Kreeka keeles on ka mitmeid teisi nagu näiteks "praotes", mida siis meie piibel tähistab kui "tasadus".

Eesti keeles tuleb sõna tasadus sõnast "tasane" mis on tegelikult geograafiline termin ja pole ime, kui inimesed sellest aru ei saa, mida sellega ikka mõeldud on. Selles mõttes on tõepoolest probleem, mis sõna seda võiks täna asendada nii, et see tähistab just seda konteksti, mida Paulus ja Peetrus oma kirjadega tahavad öelda. Lihtinimesele arusaadavam sõna on tagasihoidlik, kuid kas see ikka sobib? See on keeleteadlaste töö. Keel on juba selline arenev nähtus ja siin peaksid usklikud enam mõtlema, mis võiks täna nende piiblit maailma inimestele arusaadavamaks teha.

Nüüd see nn "tasadus" ehk kreeka keelne termin "praotes" tähendab üldjuhul tasast vaimu ja Paulus mainib seda ka vaimuandide nimekirjas Gl 5:23. Kuid see esineb siis 9 korda: 1Kr 4:21, 2Kr 10:1, Gl 5:23 ja 6:1; Ef 4:2, Kl 3:12 ja 1Tm 6:11 ja 2Tm 2:25 ning Tt 3:2.

Eesti keele puhul üks vahva unustatud, kuid väga hea termin on "kasin", mis tähendab napp, vähene, puhas ja karske. Selle mõte on rikkumata ja tasub mõelda, kas seda saab piibli tõlkimisel enam kasutusse võtta. Sama võiks öelda sõna "malbe" või "malbus" kohta. Küll aga võib üsna veendunult öelda, et "vagur" või "vagurus" (ingl. k meekness) ei kanna alati positiivset mõtet. Termin "pikk meel" või "pika meelega" (kr. k makrothymia) võib üsna rahulikult asendada sõnaga "kannatlik" millel on eesti keeles positiivne tähendus ja sellisel kujul on see inimestele üheselt mõistetav.

Jeesusest

Kui keegi ütleb, et Kristus käskis olla alandlik, siis ma küsiksin nii, kuidas te suhtute järgmisesse teksti:

"Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid MÕÕKA, sest ma olen tulnud LAHUTAMA meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast." Mt 10:34-35.

Kas selle inimese puhul me saame ikka rääkida tagasihoidlikust hoiakust ja lugupidavast suhtumisest? Jeesus räägib siin ilma teeskluseta välja tõe ja hoiakud ja avaldab oma platvormi.

Ta on öelnud "Võtke minust eeskuju" ja kui me võtame seda sõna sõnalt, siis me võime minna kirikusse ja piitsaga ajada laiali seal vohava kaubanduse, eks ole? Kas tegu on tagasihoidlikkusega?

Või küsime, kes oli see mees, kes tegi tööd hingamispäeval? Ta eiras korda ja reegleid. Tema kõne variseride ees, kes olid siiski tollal usujuhid ja olid mis nad olid, ikkagi teenisid nad Jumalat, kas polnud nii? Kuid Jeesuse dialoogid usujuhtidega ei hiilga tagasihoidlikuse poolest, pigem peegeldavad väljakutset ja teatud viisi üleolekut (Mt 23:13,17). Kas ta tõstis ennast seadusest välja? Ta väitis vastupidist, ma ei ole tulnud seadust tühistama. Ometi ta naeruvääristas usujuhte.

Mida arvata täna, kui ma lähen kirikusse ja ütlen pastorile: "Te rumalad ja sõgedad!" Ma arvan, et see ei lõpeks hästi. Kuid Jeesus tegi nii (Mt 23:16, 17, 19) ja ta ütles "õppige minult". Kas selline käitumine on õigustatud, võiks küsida, kui me hakkame õigust taga nõudma. Tegu ei ole kasinusega. Miks siis ikkagi Jeesus käitus nii väljakutsuvalt ja mida sellest arvata võiks?

Kui ta ütles "õppige minult" (Mt 11:29), siis ta lisas "mina olen südamelt alandlik". Kuidas palun?! Mis mõttes - Jeesus? Kui sa inimesed paika paned, mis mõttes sa oled alandlik? Nii meie sellest aru saame. Kui me vaatame asja inimlikust perspektiivist. Tegelikult ta tõesti oli seda, mida ta ütles, kuid ta oli ALANDLIK JUMALA VASTU ja ees. Sedasi tulebki mõista tema käitumist. Seda saab võtta eeskujuks. Seda saab ka õppida. Tõepoolest!

Kui "alandlikkus" oleks Jumala vaimu poolt ühendav joon, siis te ei saaks ähvardavaid kommentaare juhul, kui te kirjutate "Alandlikkus on valeõpetus". Tegelikult see tagasiside oli oodatud. See ei saaksi olla testsugune. Kuid pange tähele, see on aastate pikkuse valeõpetuse tagajärg. Kas ma süüdistan kedagi? Ei. Ma ei saa hukka mõista. Sest see on hingevaenlase töö. Alandlikkus on vaid hingevaenlasele kasulik, mitte inimestele. Ometi inimestele ikka veel õpetatakse teesklemist või nn alandamise õpetust. Viljadest te tunnete ära.

Alandlikkus on tegelikult alandus ja alandamine, mitte voorus või tagasihoidlikkus või selle teesklemine. Alandlikkus on liha tegu. Vaimu vili on ta vaid juhul, kui see kannab tasase vaimu vilja või tulemust. Jeesus ei oota inimestelt enese alandamist kui vaid juhul, kui tuleb patud andeks paluda. Kõigil teistel juhtudel räägitakse tasadusest, kasinusest, ikkagi seoses Jumala teenistuse korraldamise ja ohjamisega, mitte inimestevahelise tavapärase suhtlemise või eluga väljaspool teenistust. Mõni ütleb nüüd, kas leskede abistamine on jumalateenistus? On. Kui keegi on kutsutud, siis tehku seda otsekui Issandale, mitte inimestele. Mitte inimestele!

Ülbus

Ülbus ei ole alandlikkuse vastand, vaid käib kaasas alandajaga. Seetõttu ei saa kristlane alandlikust praktiseerida, kuna ta muutub vaimulikult ülespuhutuks, uhkeks.

Alandlikkus ei ole aktsepteeritav, kuna selle vili on surm. Näiteks kui usklik palub andeks patu pärast, siis ta sureb iseenesele ja ärkab vaimselt, ehk tema vaim saab uue elu.

Ka nn "ristikandmise" õpetus on surmaõpetus, mis viib Jumalast eemale. Me ei saa jäljendada ega mõista lõpuni seda, mida tegi Jeesus meie jaoks. Inimene ei saa minna Jumala teed, inimesel on inimlik tee. See on elu. Jeesus tegi kõik ära. Ta ütles: see on lõpetatud! Aga ülbus on kahtlemata rumalus. Ülbe on alp. Nõnda peame väga täpselt aru andma igast õpetusest, ja õpetatada tuleb, aga õpetada tuleb terminites ja asjakohaselt.

Meelevald

Kui te teate, mida tähendab kurjade vaimude välja ajamine (eskortism), siis teatavasti ei lahku deemonid juhul, kui te ütlete: "Ole hea, palun mine nüüd ära." Sest see pole käsk. Kristus käskis lahkuda vaimudel. Mõnikord läksid need välja paastu ja palvega, kuid fakt on see, et "palumise" üle deemonid naeravad meid välja. Kui me aga võtame meelevalla, siis nad on sunnitud lahkuma. See ei puuduta üksnes eskortismi, vaid tervenemisi ja üldse inimeste teenimist. Jeesus käskis jüngritel ajada välja kurje vaime. Pane tähele AJADA välja, mitte paludes, vaid ajades! (Mt 10:8). Siis see tähendab ägedat vastaseisu ja kurjuse jõudude ründamist Jumala väe abil. Sellest kirjutab veel Jaakobus.

Mina olen tasane

Rabid kasutasid Seadusele viidates terminit "ike". Mida mõtles Jeesus, öeldes "Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja SÜDAMELT alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele." Südames on vaim. Jeesus kutsus radikaalsele järgimisele. Variserid aga püüdsid iga hinna eest pidada suulist pärimust ja rituaalseid kombeid (kõiksugused teeskluse võltsvormid), mis tungivad peale nii tsiviil- kui usuellu. Jeesus ei olnud vagur ja alandlik nagu meile sellest teinekord õpetusi jagatakse, ta oli erakordselt radikaalne ja ootas radikaalset järgimist oma jüngritelt.

Kogudus

Kogudused kus õpetatakse alandlikkust kui rituaale, ei ole fookus Jumala vaimul ja Jeesusel, tema väel, tema jüngritel, nende tegudel, vaid koguduseliikmetel.

Ka algkoguduses oli suured pinged sünagoogiga, olid tugevad vastuseisud, nii nagu seda olid pinged usujuhtide ja Jeesuse vahel. Jeesus muretses selle pärast, kas mingi tegu oli õige või õiglane, mitte sellepärast, kas seadust rikuti või mitte. Jeesus toimis teades et see oli Jumala tahe. Rõhk oli väärtushinnangute konfliktidel, usulistel vaidlustel ja poliitilistel konfliktidel. Tema jüngrid peaksid hülgama pettuse ja teskluse, muutes haavatavaks ning hakkama teenima selleks ja selle nimel, mis oli misjonikäsk. Kuid ei maksa arvata, et jüngrid teda kohe mõistsid. Kaugel sellest. "Ärge kartke neid" ütles Jeesus jüngritele (Mt 10:26). Ehk ta kutsus üles. Hakake vastu! Seega tuleb midagi ette võtta.

Kummaline on see, et meie keskel on nn väga alandlikke juhte, aga ärge imestage, kui te ühel päeval avastate, et see oli teesklus. Paljud on näinud seda oma silmaga. Ühel hetkel tuli välja tegelik pale. Selgus et nad olid osavad teesklejad - alandlikud, nagu nad ise õpetavad. Vahel põhjustab seda faktide või eesmärgi varjamine.

Huvitav on see, et kui inimene midagi piisavalt kaua harjutab, siis see saabki temale. Ühel hetkel ta ise hakkab uskuma oma "alandlikkusesse". Ja ta siiralt usubki, et ta on õige mees.

Aga alandlikkus ei ole kasinus, ega tasadus. Armastus ei ole alandlikkus, isik, kes alandab kedagi.

Kui me oleme Vaimus, siis käigem Vaimus (Gl 5:22,25). Kui me räägime kodukorrast ja kuskil esineb korratust, siis mõelgem, kas on vaja alistumist või tuleks hoopis rõivatuda Kristuse rõivastega. Kuid ärgem võtkem enestele inimeste rõivaid, vaid olgem rõivastatud uude inimesse. Kas sa üldse tead, mida tähendab rõivas? See on staatuse sümbol. Kui sa kannad politseiniku riideid, siis sinusse suhtutakse kui riigi esindajasse. Kui sa saad Jumala riided, siis tuleb kanda neid väärikalt, mitte teeskluse või alandlikkusega, vaid armastuse ja väega.

Copypaste kristlased ja isikukultus

Kuid see ei ole copypaste - Kristuse inimeste tootmine, vaid ühe näo ja teoga. Kristlane 1, kristalne 2, kristlane 3 ... Pühitsemine ei ole tema näo jäljendamine, vaid isiklik areng. Kristus ei nõua et sa loobuksid oma isikupärast. Ta ei soovi, et sa vahetaksid oma talendid tema iseloomu vastu, vaid teeniksid teda sulle antud talentidega.

Jumal lõi inimesele ainukordse iseloomu ja varustas teda andidega. Ta ei oota oma esindajatelt, et nad loobuksid oma eripärast või näost, muutuksid marjonettideks.

Igal inimesel on ainuomased võimed, mida tuleb kasutada. Kui sa aga valid alandlikkuse, siis sa oled halb sulane. Sa oled see, kes sai isandalt talendi ja peitis selle maa sisse. Loodan väga, et sa pole jõudnud sellise olukorrani, kus sa said isandalt 10 talenti ja peitsid need ära, selle asemel et nendega kaubelda ja teenida Jumalat.

Kristus ei eelda, et sa oleksid oma juhile ettur, keda võib igal ajal tõsta sinna kuhu juht heaks arvab ja ka ohverdada oma ürituse nimel või isikliku huvi või eesmärgi nimel. See meeldiks sektijuhile, kuid mitte Kristusele. Kaasaegses ühiskonnas ei vii see ühismõrvani, küll aga viib see ühissurma vaimulikult.

Juhid võivad nõuda mis iganes kohustusi. Mõned nõuavad andumist kümnises, mida oli õigust koguda vaid leviitpreestritel. Mõned nõuavad vankumatut kuuletumist - "alandlikkust", kust on vaid üks samm isikulutuseni. Igasuguseid nõudmisi on. Kuid iga kristlane peab võitlema oma pärja eest ja jooksma oma võidujooksu. Selle tõttu tuleb olla kaine, kasin ja sageli ka loobuda sellest, mis koormab või takistab.

Ärgu võtku keegi teie võiduandi!

Alandlikkus on valeõpetus

Täna oli võimalus käia Alliansspalvenädala raames peetud teenistusel Toompea koguduses ja mõtlesin, mis oleksid need värsked muljed, millest kirjutada ja millest mitte. Kirjutan siis asjast nii nagu on. Ilma ilustamata.

Lumme uppunud parkla, lahtilükkmata tee, need olid tõsiseks katsumuseks iga autoomanikule. Kas sellest peaks rääkima?! On ju kõikjal lumeuputus või mis. Tõsi. Aga kui te kutsuste külalisi ja nad tõesti on oodatud, siis te teete kõik selleks, et neid kenasti kohale saaksid tulla, et nad ei peaks võitlema kohalejõudmise pärast. Autod autodeks, aga jalakäiad autode vahel ohtu trotsides?

Hea oli see, et Jumal tuli kohale, aga halb oli see, et inimesi nappis. Halb oli see, et palvet peetakse ikka veel vuristamiseks, aga hea oli see, et südamega palvetajad pole veel otsa lõppenud.

Siimu (Siim Teekel) jutlus kippus käest minema, kohati tekkis mõte, mis asi see siis oli, kas sõnum või loeng või ajalootund? Aga naljatlemine ei sobi! Võibolla olen ma liiga nõudlik, aga palveteenistus ei ole klubiõhtu.

Sõnumist

Olen siiski seisukohal, et alandlikkus ei ühenda kristlasi, vaid lõhestab Kristuse ihu.

Kui me uurime Jeesust, siis ta ei olnud mitte üks teps alandlik. Ma ei tunne sellist Jeesust. Piiblist sellist Jeesust te ei leia. Sest Jeesus oli enesekindel, ja ta teadis väga täpselt mida ta tahtis ja tegi või millega ta riskis. Kui me muidugi uurime sündmuste käiku. Evangeeliumid on täis näiteid, kuidas ta läks vastuollu küll variseride, esseenide, saduseride või selootidega! Kus te näete alandlikkust? Seda pole. Tänapäeval võiks öelda etiketiõpetaja, et Jeesus oli nahaalne ja kasvatamatu, käitus väljakutsuvalt ja ei pidanud lugu eakamatest, eriti usukaaslastest, oli ta ju ikkagi juut või ei olnudki?!

Nimesid nimetamata leviv Eestis endiselt alandlikkuse väärõpetus, loosungi all "Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!" Tegemist on Jaakobuse kirjaga, pt 4 ja salm 6, mille mõte rebitakse kontekstist välja.

See on tõsi, et alandlikud saavad andeks. Kuid õpetus, mis tänini levib on väärõpetus! Miks?

Sest inimene peab küsima eneselt, kes on armu andja? Kui sa küsid eneselt, kellelt sa vajad armu, siis inimestelt sa seda ei saa, isegi siis, kui sa palud. Ainus isik, kes armu pakub, on Jumal.

See tähendab, et Jumala ees tuleb olla alandlik (ega teisiti ei saakski). Kuid inimeste ees tuleb kristlasel olla kes? Jumala esindaja. Jumala saadik. Mis alandlikkusest me siin rääkida saame!? Kristlane on Jumalariigi esindaja ja kui ta seda on, siis tal tulebl olla kõike muud kui alandlik, kindlasti ei tähenda see alandlikkust Jaakobuse kontekstis. Sest järgmises salmis Jaakobus selgitab asja, ta lisab "alistuge Jumalale", aga "pange vastu kuradile"! Kui te jääte alandlikuks, siis kurat ei põgene. Jaakobus selgitab "siis ta põgeneb". Kui te vastu hakkate, siis ta põgeneb. Seega Jumala ees alandlikkus, inimeste juures vägi ja armastus. Kuna armastus võidab ära kurja. Ilma te ei löö läbi! See võib tunduda pisut keeruline, aga on vaimne reaalsus.

Muidugi kõlas täna ka teine kirjakoht: "Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest "Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu". See on 1Peetruse kirjast 5:5. Kuid kontekst käsitleb koguduse korda, mis erineb oluliselt tavapärastest suhetest.

Selle väärõpetuse pärast on meil palju usunõtrust.

Palju hingi läheb iga päev põrgu. Sest kiriku liige peab olema kuss ja vagur talleke ühiskonnas. Pidagu suu kinni. Kas te pole kuulnud siis, seda on õpetatud kanslitest juba aastakümneid, mis on kandunud üle üleüldiseks arusaamamaks Eestis. Mida külvad, seda lõikad. Mina olen kuulnud. Kahjuks ei haaku see kuidagi Kristuse eesmärkidega.

"Kas teie piibel mitte ei õpeta, et te peate olema vagurad talled?" küsitakse vahel. "Tõesti või? Vabandust, millist piiblit teie kasutate?"

Aga ma küsin veel ühe küsimuse. Kellele on kasulik alandlikkus? Kas inimestele. Ei. Kas kristlastele. Ei. Olgu. Vahest siis kui nad tõesti pattu teevad, ja tahavad seda kinni mätsida. Aga kas on mõtet loota, et uskmatud halastavad, ei usu. Vaadake tõele näkku. Lugege anonüümseid kommentaare portaalides. Mida seal kirjutatakse. Eriti kui kirikujuht langeb usust ära.

Aga mida kirjutavad inimesed siis, kui nad loevad lugu, kus mõni meelelahutuse staar lööb naabrinaisega üle aisa. "Tubli mees!" Vähemasti mitte mingi möku. Selline on ühiskonna suhtumine.

Kristlased on arvatud alamateks, vähimateks kellest iganes, kuid nad peavad käima teistest inimestest kõrgema moraali järgi, otsekui nööri mööda, ja hoidku oma nahk et nad ei väärataks, või muidu! Karm reaalsus. Mis mõttes alandlikkus siia puutub?

Kes siis võidab alandlikkusest?

Saatan. Ainult saatan võidab alandlikkusest, sest sel viisil paneb kristlane end ise ahelatesse ega reageeri olukordadele adekvaatselt.

Või nagu variserid ütlevad: mees, mida sa õige mõtled endast! Kes sa selline oled, et sa seda ütled ja teed. Siis võibki juhtuda nii, et tõmbad pea jalge vahele ja mõtled enesest halvemini kui Jumal.

Jumalal pole vaja meie sellist alandlikkust. Kui te otsite piiblist alandlikke jüngreid, siis te ei leia sealt selliseid. Te ei leia mitte ühtegi! Kes oleks olnud alandlik, kuid leiate mõne võltsalandliku variseri või juudi.

Jeesus ei õpetanud, et tema jüngrid peaksid olema alandlikud.

Mõnikord inimesed kasutavad ära alandlikkust selleks, et välja vabandada oma saamatust või pattu.

Alandlikkus viib haiguseni. Selline haigus on ohtlik, sest see võib muutuda teie identiteediks. Te hakkate mõtlema: mis siis saab, kui ma terveks saan? Siis ma pean ju ise hakkama saama! Aga seni aitavad mind teised, kellel minust hale on. Noh, mõned ikka toetavad. Alandlikkuse õpetus on kasulik vaid hingevaenlasele, kes seob inimese eskapismiga.

Alandlikkus ei olnud jüngrite üksmeele alus. Küll aga oli seda Püha Vaim ja Jumala vägi.

Mis sellega kaasnes? Võimas Püha Vaimu liikumine. Meile õpetatakse, et nad olid ühel meelel ja siis Jumal valas välja oma vaimu, kuid tegelikult Jumala vaimu väljavalemine ei sõltunud nende meelsusest. Jumala vaimu väljavalamine oli ette teada. Millest ennustasid juba prohvetid enne Jeesust. Jüngrid ei saanud olla kuidagi takistuseks Jumala vaimu väljavalamisele ja nelipühi sündmusele või Jumala tahtele. See Vaim tõi Jumala armastuse, mille paneb veel täna seesama Vaim iga uuestisündinud inimese südamesse. Mis teeb inimese väeliseks. Jumala riik on väes (1kr 4:20). Jumala riik on õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus (Rm 14:15).

Võibolla sa pole aru saanud, kes sa tegelikult oled! Sa oled kuninga laps! JUMALA LAPS.

Mis kinnitab kristlase kui Jumalariigi kodakondsust? Jumala riik on ÕIGUS ja rahu ja RÕÕM. Taevas pole mitte mingit alandlikkust. Sest alandlikkuses on kartus. Kartja pole usus ja armastuses täiuslik.

Kui sa oled Taevas, siis sa saad koos Jeesusega mõista kohut kuradi inglite üle. Sa istud Jeesusega kõrvuti kui võrdne võrdse kõrval. Mis alandlikkusest siin jutt on, kui sa oled kohtunik ja teed samu asju mida Jumal. Kui sa samastad Jumala kummardamise ja alandlikkuse, siis sa ajad asjad omavahel segi. Jumala kummardamine tähendab tänulikkust ja austust! Alandlikust vajad sa vaid pattude andeks saamiseks.

Eestis on liiga kaua peetud kenasid jutlusi alandlikkusest, nii et inimesed on võtnud selle enese ristimärgiks. Selle asemel et näidata Jumala tegelikku kaubamärki!

Alandlikkus on ebausk. Jeesus ei kutsunud ja ei kutsu ka täna kogudust alandlikkusele, ammugi inimeste vastu, vaid ta kutsub meid täitma evangeeliumi ülesannet.

Alandlikkus ei ühenda, vaid tekitab lahkmeelt. Jeesus tõi näite tölnerist ja variserist ja alandlikkus ei ühendanud neid, vaid üks pidas seda teise puhul uhkuseks. Jeesus hoiatas jüngreid!

Kätteõpitud käitumise puhul ongi alandlikkus teatud liiki uhkus. Kui te tahate testida ennast, kas te olete uhked, siis paluge inimestel teha teile midagi sellist, mis paneb teid tundma piinlikust. Kui te tunnete ebamugavust, siis te olete õppinud käitumise ohver; mitte tölner, vaid variser!

Variser pidas ennast alandlikuks. Variser oli alandlik inimeste nähes, oma maine tõttu, kuid mitte Jumala ees. Jeesus nägi seda läbi. Kes mõisteti õigeks? Tölner mõisteti õigeks. Sest ta ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline. Lk 18:10-13

Seda soovin ma kõigepealt iseendale - ja ka sulle armas lugeja! Tähtis on tähele panna, et alandlikkus ei muutuks võltsreegliks. Mille poolest ma siis erinen variserist!

Täna siiski pole kohane võrrelda end tölneriga. Ent ärgem unustagem, et Jeesus sattus vastuollu kõigi nende religioossete gruppidega. Tema arusaamad pöörasid ümber tavaarusaamad õiglusest ja sündsusest. Jeesuse rünnak pinnapealsuse vastu oli laastav, eriti usulise ülespuhutuse ja silmakirjalikkuse osas.

Otsige esiti Jumala riiki. Otsige alandust vaid sealt, kust te seda leiate! Meelt parandades, Jumala ees. Sest ainult Jumal on hea ja ainult Jumala käest tuleb arm.

Seepärast kallis lugeja, ma soovin sulle lõpetuseks, ole alandlik Jumala ees, inimeste ees ole väeline kristuse esindaja! Pea meeles, kes sa oled, millist riiki sa esindad, millised on sinu õigused ja kohustused. Ole julge ja vahva, täis tema väge!

Lisaks lugemist: Alandlik, tasane, malbe, tagasihoidlik

Hääl on Jumala and

"Minu hääl on Jumala and. Ma olen endine raadio teadustaja, kes on elanud läbi rasked ajad. Palun! Igasugune abi teretulnud. Tänan teid ja Jumal õnnistagu teid! Häid pühi," ütleb Williams.



Loe lisaks: Golden-Voiced Homeless Man Captivates Internet

Miks me tähistame uut aastat?

Ilutulestikud kogu maailmas

Head uut aastat!





Galerii: Ilutulestik Tallinna lahel