Vahel me areneme teadmistes, aga miks meie usuline areng jääb kinni?
"Noor kristlane" ei tähenda ea poolest noort inimest. Ta võib olla pensionär, aga kui ta on usule tulnud, siis ta on noor kristlane. Tal puuduvad teadmised piiblist ja ta meeled ei ole kogenud vaimude eristamises.
Kui teile õpetetakse "loe piiblit" ja õpi seda tundma, siis see on väga õige. Kuid piibli lugemine ja tundmine ei ole veel vaimude tundmine. Samas võime olla teoloogid, suudame tunda vaime, aga meie ei tunne lihtsat tõde, mida tähendab uuestisündimine. Nii juhtus Nikodeemosega (Jh 3 ptk), ta oli rabi, Iisraeli õpetaja, kuid ta ei olnud Vaimust sündinud.
Täna on vähe teolooge, kes pole Vaimust sündinud. Nad on ka osavad filosoofid, kuid vaimude eristamise poolest väetid lapsed. Nad tunnevad piiblit, kuid ei suuda eristada head ja kurja. Kui nad ei tee vahet mis on deemonlik või mis ei ole seda, siis nad on ikka veel noored kristlased. "Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja" kirjutab Hb 5:14.
Selle tõttu juhid langevad usust ära. Nad on õppinud sõna, nad on Vaimselt sündinud, aga nad ei võta asja tõsiselt. Nad ei kasuta oma meeli vaimude eristamiseks ega tee vahet heal ja kurjal. Peetrus kirjutab, et nende viimane lugu on halvem kui esimene. 2Pt 2 ptk.
Inimene pääseb, kui ta kriisi tagajärjel hindab ümber oma väärtused. Aga kui ta arvab et "kõik tuleb heaks", siis ta ei ole veel mitte millestki aru saanud. "Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud" haarab ta asjatult õlekõrrest, mis viib ta põhja. Rm 8:28.
Sest kui meie põhjustatud kannatused on KÕIK mis tuleb heaks, siis me oleme deemonlikult isekad. Me oleme ikka veel eksituses. Kuna ei ole aru andnud, mida meie teo tagajärjed põhjustavad ühiskonnas, koguduses ja lähedastes inimestes. Seepärast me vajame uuestisündmist, piibli tundmist, aga ka vaimuande, võimet eristada vaime, et püsida usus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar