 |
| Õnnistatud advendiaega ja kirikuaasta algust! |
pühapäev, 27. november 2016
teisipäev, 22. november 2016
SINA TEAD, AGA TEMA TUNNEB SIND
TA TUNNEB SIND!
Meil kristlastena ei ole õigust otsustada selle üle kes on Tema oma või ei ole. Mõista kohut nende üle, kes meie meelest ei ole nii väga õiged kristlased kui me seda näha tahaks. Jumal tunneb omasid väga hästi.
Ta tunneb meid nimepidi ja sa oled ka armu leidnud tema silmis.
See on seetõttu nii seatud, et keegi ei jääks ilma päästest, kes ei saa piisavalt õpetatud või läheb mõne õpetuse alla, mis võib saada mingit moodi takistuseks. Jumal ei seadnud kristlast sõltuvaks sellistest asjaoludest, vaid üksnes sellest, et kristlane on tema oma! ("tema oma" s.t "Kuri ei puuduta teda," 1Jh 5:18, ehk teisisõnu Saatanal ei ole kristlase hinge osas nõudeõigust.)
Kui taevasse tee oleks antud inimeste otsustada, õpetuste otsustada, siis nähtavasti ei pääseks keegi. Seda Jeesus hoiatas, sest ta ju nägi kui raskeks tehti inimestele pääsemine. Ta rõhutas, et inimestele pannakse vaevukantavaid koormaid, millega lukustatakse taevariik inimeste eest, "Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna." (Mt 23:13) Ta vastas isegi Peetrusele: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?" (Jh 21:22)
Seetõttu Jumal nägi seda ette. Tema tunneb kõiki omasid nimepidi ning viib nad välja. Ei ole siin kellegil suuremat õigust, vaid kehtib JUMALA ÕIGUS. Sest tema päästab. Tema on Päästja!. Seetõttu loeb vaid usk. See on alati nii olnud ja on ka täna.
On veel öeldud, et õige jääb usust elama.
Vähesed.
Vene keeles on selline väljend "мне известно". Mis tähendab, et ma tean, mulle on teada. Kuid see ei tähenda, et ma tunnen. Sama on eesti keeles, ma tean teda või ma tunnen teda. On suur vahe. Vastavalt siis "знаю его" (tunnen teda). Toon teile siinkohal lihtsa näite. Me kõik teame Jumalat, kuid teda tunda on hoopis midagi muud.
Meil juhtus selline lugu.
Pojal hakkas hammas valutama ja paistetas üles. Järgmine päev teatas aga järgmist.
Tema: "Ma tunnen Jumalat!"
Mina: "Millest sa seda järeldad?"
Tema: "Ta pani oma käe minu hamba peale."
Mina: "Oled sa kindel?"
Tema: "Ma nägin teda õhtul, see oli hilja. Ta pani käe mu suu peale. Voodi juures oli kuldne valgus."
Kui sa kohtud temaga, siis sa tunned teda isiklikult.
Sama võib öelda kõigi Jeesuse jüngrite kohta, kes olid temaga kohtunud ja olid temaga koos.
Samal põhimõttel valiti äraandja Juuda asemele Mattias, kuivõrd ta pidi Jeesust isiklikult tundma! ("Niisiis peab saama Jeesuse ülestõusmise tunnistajaks koos meiega üks neist meestest, kes on meie hulgas olnud kogu selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis." Ap 1:21)
Meil vähestel on au olnud teda isiklikult tunda, niisamuti oli ka algkoguduses. Kuid palju enam tundsid kristlased Paulust, ka teisi jüngreid, kes rääkisid neile Issandast. Seetõttu ka meie, pigem teame teda kui tunneme, aga meie seas on ka neid, kes tunnevad teda ka isiklikult. Nii see on, nii see oli ka tollal. Seetõttu on Jeesus öelnud (Jh 10:16): "Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane." Ning ta lisas veel (Jh 10:27): "Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle". Jüngrid ei saanud sel hetkel veel aru, millest Jeesus räägib.
Te küll ei pruugi teda tunda isiklikult, aga järgnete talle kristuses ja rõõmusõnum on see, et tema tunneb sind! Meid kõiki nimepidi. Olgu see sulle julgustuseks. Jumal on sinuga. Sul on võimalik tema Püha vaimu läbi suhelda, temast õppida, tema abil saada juhendeid, lohutust ja jõudu sh üleloomulikku jõudu - väge. Seda teeb Tema vaim sinu sees. See on see tunnistus, mis sinu sees on, mis paneb sind teadma, et sa oled tema oma ning tema tunneb sind. Paulus kirjutas: "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." Rm 8:16. See on sinu õigus, mis tuleb üksnes Jeesuse õigusest!
Meil kristlastena ei ole õigust otsustada selle üle kes on Tema oma või ei ole. Mõista kohut nende üle, kes meie meelest ei ole nii väga õiged kristlased kui me seda näha tahaks. Jumal tunneb omasid väga hästi.
Ta tunneb meid nimepidi ja sa oled ka armu leidnud tema silmis.
See on seetõttu nii seatud, et keegi ei jääks ilma päästest, kes ei saa piisavalt õpetatud või läheb mõne õpetuse alla, mis võib saada mingit moodi takistuseks. Jumal ei seadnud kristlast sõltuvaks sellistest asjaoludest, vaid üksnes sellest, et kristlane on tema oma! ("tema oma" s.t "Kuri ei puuduta teda," 1Jh 5:18, ehk teisisõnu Saatanal ei ole kristlase hinge osas nõudeõigust.)
Kui taevasse tee oleks antud inimeste otsustada, õpetuste otsustada, siis nähtavasti ei pääseks keegi. Seda Jeesus hoiatas, sest ta ju nägi kui raskeks tehti inimestele pääsemine. Ta rõhutas, et inimestele pannakse vaevukantavaid koormaid, millega lukustatakse taevariik inimeste eest, "Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna." (Mt 23:13) Ta vastas isegi Peetrusele: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?" (Jh 21:22)
Seetõttu Jumal nägi seda ette. Tema tunneb kõiki omasid nimepidi ning viib nad välja. Ei ole siin kellegil suuremat õigust, vaid kehtib JUMALA ÕIGUS. Sest tema päästab. Tema on Päästja!. Seetõttu loeb vaid usk. See on alati nii olnud ja on ka täna.
On veel öeldud, et õige jääb usust elama.
See on ka täna tõeline rõõmusõnum, - sinule, kes sa võibolla pärist täpselt ei tea, mis sinust saab, aga kui sa oma südames usud, siis Jumal on sinuga ja ta tunneb sind. Seetõttu Jumal kutsub sind olema ka julge, kes sa oled kristlane.Palju on meid, kes me üldse teda tunneme?
Vähesed.
Vene keeles on selline väljend "мне известно". Mis tähendab, et ma tean, mulle on teada. Kuid see ei tähenda, et ma tunnen. Sama on eesti keeles, ma tean teda või ma tunnen teda. On suur vahe. Vastavalt siis "знаю его" (tunnen teda). Toon teile siinkohal lihtsa näite. Me kõik teame Jumalat, kuid teda tunda on hoopis midagi muud.
Meil juhtus selline lugu.
Pojal hakkas hammas valutama ja paistetas üles. Järgmine päev teatas aga järgmist.
Tema: "Ma tunnen Jumalat!"
Mina: "Millest sa seda järeldad?"
Tema: "Ta pani oma käe minu hamba peale."
Mina: "Oled sa kindel?"
Tema: "Ma nägin teda õhtul, see oli hilja. Ta pani käe mu suu peale. Voodi juures oli kuldne valgus."
Kui sa kohtud temaga, siis sa tunned teda isiklikult.
Sama võib öelda kõigi Jeesuse jüngrite kohta, kes olid temaga kohtunud ja olid temaga koos.
Samal põhimõttel valiti äraandja Juuda asemele Mattias, kuivõrd ta pidi Jeesust isiklikult tundma! ("Niisiis peab saama Jeesuse ülestõusmise tunnistajaks koos meiega üks neist meestest, kes on meie hulgas olnud kogu selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis." Ap 1:21)
Meil vähestel on au olnud teda isiklikult tunda, niisamuti oli ka algkoguduses. Kuid palju enam tundsid kristlased Paulust, ka teisi jüngreid, kes rääkisid neile Issandast. Seetõttu ka meie, pigem teame teda kui tunneme, aga meie seas on ka neid, kes tunnevad teda ka isiklikult. Nii see on, nii see oli ka tollal. Seetõttu on Jeesus öelnud (Jh 10:16): "Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane." Ning ta lisas veel (Jh 10:27): "Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle". Jüngrid ei saanud sel hetkel veel aru, millest Jeesus räägib.
Te küll ei pruugi teda tunda isiklikult, aga järgnete talle kristuses ja rõõmusõnum on see, et tema tunneb sind! Meid kõiki nimepidi. Olgu see sulle julgustuseks. Jumal on sinuga. Sul on võimalik tema Püha vaimu läbi suhelda, temast õppida, tema abil saada juhendeid, lohutust ja jõudu sh üleloomulikku jõudu - väge. Seda teeb Tema vaim sinu sees. See on see tunnistus, mis sinu sees on, mis paneb sind teadma, et sa oled tema oma ning tema tunneb sind. Paulus kirjutas: "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." Rm 8:16. See on sinu õigus, mis tuleb üksnes Jeesuse õigusest!
pühapäev, 20. november 2016
Miks kristlased hääletasid Trumpi poolt
Ilmselt paljud demokraadid ei taha seda tunnistada (seda ka Eestis), aga fakt on see, et kristlaste tagakiusamine USAs oli piisav põhjus miks demokraadid lüüa said, mis poliitikat Obama valituses järjekindlalt ellu viidi igal tasandil juba 8 aastat. See sai otsustavaks miks kristlased hääletasid Trumpi poolt. See aga tuli nähtavasti suure üllatusena (šokina) paljudele demokraatidele.
Siinkohal toome ära artikli, milles neid teemasid tutvustatakse mis said saatuslikuks. USAs demokraadid tegid paljugi valesti, pole kahtlustki! Seda on hea teada ka meil, sest sama ideoloogia jõudis Reformierakonna valitsemise ajal ka meile. On selge, et sellest sai kõrini ühel talupoja mõistusega eestlasel ning oli viimane piisk karikasse, mistõttu valitsus kukkus.
Siinkohal kogu tekst täies mahus (muutmata kujul):
---
The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)
Nov. 14, 2016 (LifeSiteNews) - Since the election of Donald Trump, the level of meltdown on the Left has now reached proportions rivalling Chernobyl. University students at Cornell hosted a cry-in, meeting together to weep at the fall of Hillary Clinton. As per usual, more hate crimes were faked, and every bit of potentially racist graffiti was pounced on as evidence that Trump’s election would result in vicious race wars. Actual violence and rioting done by angry progressives has been almost completely ignored. And then, the one theme that keeps recurring on talks shows across the nation: fear. As the result of Donald Trump’s election, many people, apparently, feel as if the leadership of the country is now fundamentally opposed to them in some way, and they are scared.
Which is exactly how Christians have felt under Barack Obama for the past eight years.
Many of my non-Christian and liberal friends find it bewildering that both evangelicals and Catholics voted overwhelmingly for Donald Trump, a thrice-married casino operator infamous for his vulgar trash talk. I want to take a moment to explain to them directly why most Christians voted for him anyway. It’s simple, really: Christians voted for Donald Trump because they felt that the threat a de facto third Obama term posed to Christian communities was an existential one.
The attacks on Christians from the highest levels of government have been relentless now for nearly a decade. Obama wants to force Christian churches and schools to accept the most radical and most recent version of gender ideology, and he is willing to issue executive decrees on the issue to force the less enlightened to get in line. Christian concerns are dismissed out of hand as “transphobia.”
Meanwhile, Hillary Clinton informed one audience that Christians would have to change their beliefs on some issues. And now Christians are having conversations around the dinner table about what do if the government forces curricula on them that they cannot accept, because their own government is increasingly indicating that Christian parents are too homophobic and too hateful to teach their own children. Can you understand how terrified mothers and fathers are at the prospect that those in power want to actively prevent them from passing their beliefs on to their own children?
I can understand why those from some immigrant communities might be worried about how a Trump presidency could affect them personally—but as for the largely white liberal university students throwing a temper tantrum—what do you have to freak out about? No one is saying that you can’t pass your values on to your children. No one is saying you’re a bigoted, fascistic hater of minorities simply because you happen to have a different belief system. But they are saying that about Christians—and you were, too. And they mean it. The students weeping in fear at a Trump administration have nothing to worry about. No one’s going to cancel their Women’s Studies program or shut down their LBGTQ2etc Collective. Get over it.
And then there was the rapid rise of rainbow fascism. Christian bakers are under attack. Christian photographers. Christian pastors. Real people are losing real businesses that they had labored for years to build. Their way of life is being destroyed. In some cases, Christian business owners saw the wages they needed to feed their families dry up because they were targeted by gay activists and labeled hateful, homophobic bigots simply for declining to assist in celebrating a gay union. That’s all. They just wanted to live their lives in accordance with their own beliefs, and because of that, activists came gunning for them. It wasn’t good enough to go down the street to any number of photographers or bakers who would be more than happy to help celebrate a gay wedding. They needed to see those little family businesses destroyed, even if it meant that the baker and his family ended up on the street. Dissenters must be crushed.
These things happened, and are happening, and many of you shrugged your shoulders and thought to yourselves that the homophobes got what they deserved. You didn’t care about these people, and you didn’t respect their right to live out their beliefs because you thought there was something fundamentally wrong with those beliefs.
And then there was the fact that Barack Obama and Hillary Clinton wanted to force Christians to fund the abortion industry, something many of you support because everyone babbles on about “reproductive rights” without ever talking about what abortion actually is. Abortion. Google it. I’m challenging you in all seriousness. That’s how I ended up involved in the pro-life movement: by Googling it and realizing what abortion was. Take a second, and actually look at pictures of the dead babies, and then remember that Barack Obama even voted against protecting those children who survived abortion, and that Hillary Clinton defended abortion even in the latest stages of pregnancy.
Is it really so hard for you to understand that those who fight tirelessly to protect these babies might be willing to gamble on the support of a brash billionaire rather than cast their vote for someone who thinks the youngest members of the human family are nothing more than soulless trash? I’ve seen an aborted baby before. I’ve held a butchered little boy in my hands. Maybe if you did, too, you could understand why we don’t think Hillary Clinton is a good person. We think her political positions directly result in dead children, because that’s the truth.
This is not even to get into the fact that the Democratic war on religious liberty was so malicious it had them going to court to force nuns—a group called “Little Sisters of the Poor”—to fund birth control. Dissenters must be crushed, after all.
The simple fact is that Christians voted in self-defence. They voted to put the brakes on the relentless, eight-year-long assault not just on their values, but on their ability to live their lives unmolested without having radical progressives attempt to force some newly invented ideology down their throat or hang some new “phobia” label around their necks or garnish their wages to pay for medical exterminators to suction tiny human beings into bloody slurry. Most of these Christians are not activists. Most of them simply want to be left alone. But for eight long years, they weren’t left alone. And so this time around, they voted to give Obama and his progressive minions the hugest shove they could.
Donald Trump may well prove to be destructive force. Time will tell. But for many people, he is currently destroying all the right things. Michael Moore wasn’t wrong to refer to Trump as a “legal Molotov cocktail” that the voters threw right through the front window of the elites. Secular progressives have been using political correctness to strangle the life out of Christians, calling them every name in the book and treating them like seething, hateful gay-bashers. Now, the media saddled a man with every label they could possibly come up with—and he won anyway. Progressives created a system that would convict Christians every single time, replete with ever-shifting speech codes that informed any number of bewildered men and women that the hate they didn’t feel towards anyone was obviously there, anyway. And then a sledgehammer named Donald Trump showed up, and the harried and henpecked voters decided to use it to smash a system created specifically to marginalize and label them.
What you have to understand is that Christians hear the media much differently than the rest of you. They hear themselves being mocked and ridiculed by men like John Oliver, who believes that a man with a penis can simultaneously be a woman. They hear themselves being cursed as awful people by Samantha Bee, who thinks that it’s perfectly okay to stab a baby in the skull in the third trimester of pregnancy. They hear themselves being called hateful bigots by Bill Maher, who claims to value diversity. And they may chuckle painfully, but they also know that they are loathed by those who are now demanding to know how they could possibly have voted for Donald Trump over Hillary Clinton, a woman who would have taken her own sledgehammer to religious liberty at the very earliest opportunity.
We’ll have to see how a Trump presidency progresses. With men like Mike Pence around him, he may prove to be an ally to the Christians who cast their ballots for him last Tuesday. But even if he isn’t, Christians are simply relieved that he isn’t Hillary Clinton. As I pointed out prior to Election Day, most of us are quite aware that Donald Trump doesn’t care about abortion or religious liberty. But on the other hand, Hillary Clinton is passionate about abortion, and she is passionate about furthering her party’s radical social agenda. Even if Donald Trump does nothing for Christians, at least he’ll leave them alone. After eight years of Barack Obama, that would be a tremendous relief.
That’s why so many Christians voted for Donald J. Trump.
Allikas: The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)
Siinkohal toome ära artikli, milles neid teemasid tutvustatakse mis said saatuslikuks. USAs demokraadid tegid paljugi valesti, pole kahtlustki! Seda on hea teada ka meil, sest sama ideoloogia jõudis Reformierakonna valitsemise ajal ka meile. On selge, et sellest sai kõrini ühel talupoja mõistusega eestlasel ning oli viimane piisk karikasse, mistõttu valitsus kukkus.
Siinkohal kogu tekst täies mahus (muutmata kujul):
---
The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)
Nov. 14, 2016 (LifeSiteNews) - Since the election of Donald Trump, the level of meltdown on the Left has now reached proportions rivalling Chernobyl. University students at Cornell hosted a cry-in, meeting together to weep at the fall of Hillary Clinton. As per usual, more hate crimes were faked, and every bit of potentially racist graffiti was pounced on as evidence that Trump’s election would result in vicious race wars. Actual violence and rioting done by angry progressives has been almost completely ignored. And then, the one theme that keeps recurring on talks shows across the nation: fear. As the result of Donald Trump’s election, many people, apparently, feel as if the leadership of the country is now fundamentally opposed to them in some way, and they are scared.
Which is exactly how Christians have felt under Barack Obama for the past eight years.
Many of my non-Christian and liberal friends find it bewildering that both evangelicals and Catholics voted overwhelmingly for Donald Trump, a thrice-married casino operator infamous for his vulgar trash talk. I want to take a moment to explain to them directly why most Christians voted for him anyway. It’s simple, really: Christians voted for Donald Trump because they felt that the threat a de facto third Obama term posed to Christian communities was an existential one.
The attacks on Christians from the highest levels of government have been relentless now for nearly a decade. Obama wants to force Christian churches and schools to accept the most radical and most recent version of gender ideology, and he is willing to issue executive decrees on the issue to force the less enlightened to get in line. Christian concerns are dismissed out of hand as “transphobia.”
Meanwhile, Hillary Clinton informed one audience that Christians would have to change their beliefs on some issues. And now Christians are having conversations around the dinner table about what do if the government forces curricula on them that they cannot accept, because their own government is increasingly indicating that Christian parents are too homophobic and too hateful to teach their own children. Can you understand how terrified mothers and fathers are at the prospect that those in power want to actively prevent them from passing their beliefs on to their own children?
I can understand why those from some immigrant communities might be worried about how a Trump presidency could affect them personally—but as for the largely white liberal university students throwing a temper tantrum—what do you have to freak out about? No one is saying that you can’t pass your values on to your children. No one is saying you’re a bigoted, fascistic hater of minorities simply because you happen to have a different belief system. But they are saying that about Christians—and you were, too. And they mean it. The students weeping in fear at a Trump administration have nothing to worry about. No one’s going to cancel their Women’s Studies program or shut down their LBGTQ2etc Collective. Get over it.
And then there was the rapid rise of rainbow fascism. Christian bakers are under attack. Christian photographers. Christian pastors. Real people are losing real businesses that they had labored for years to build. Their way of life is being destroyed. In some cases, Christian business owners saw the wages they needed to feed their families dry up because they were targeted by gay activists and labeled hateful, homophobic bigots simply for declining to assist in celebrating a gay union. That’s all. They just wanted to live their lives in accordance with their own beliefs, and because of that, activists came gunning for them. It wasn’t good enough to go down the street to any number of photographers or bakers who would be more than happy to help celebrate a gay wedding. They needed to see those little family businesses destroyed, even if it meant that the baker and his family ended up on the street. Dissenters must be crushed.
These things happened, and are happening, and many of you shrugged your shoulders and thought to yourselves that the homophobes got what they deserved. You didn’t care about these people, and you didn’t respect their right to live out their beliefs because you thought there was something fundamentally wrong with those beliefs.
And then there was the fact that Barack Obama and Hillary Clinton wanted to force Christians to fund the abortion industry, something many of you support because everyone babbles on about “reproductive rights” without ever talking about what abortion actually is. Abortion. Google it. I’m challenging you in all seriousness. That’s how I ended up involved in the pro-life movement: by Googling it and realizing what abortion was. Take a second, and actually look at pictures of the dead babies, and then remember that Barack Obama even voted against protecting those children who survived abortion, and that Hillary Clinton defended abortion even in the latest stages of pregnancy.
Is it really so hard for you to understand that those who fight tirelessly to protect these babies might be willing to gamble on the support of a brash billionaire rather than cast their vote for someone who thinks the youngest members of the human family are nothing more than soulless trash? I’ve seen an aborted baby before. I’ve held a butchered little boy in my hands. Maybe if you did, too, you could understand why we don’t think Hillary Clinton is a good person. We think her political positions directly result in dead children, because that’s the truth.
This is not even to get into the fact that the Democratic war on religious liberty was so malicious it had them going to court to force nuns—a group called “Little Sisters of the Poor”—to fund birth control. Dissenters must be crushed, after all.
The simple fact is that Christians voted in self-defence. They voted to put the brakes on the relentless, eight-year-long assault not just on their values, but on their ability to live their lives unmolested without having radical progressives attempt to force some newly invented ideology down their throat or hang some new “phobia” label around their necks or garnish their wages to pay for medical exterminators to suction tiny human beings into bloody slurry. Most of these Christians are not activists. Most of them simply want to be left alone. But for eight long years, they weren’t left alone. And so this time around, they voted to give Obama and his progressive minions the hugest shove they could.
Donald Trump may well prove to be destructive force. Time will tell. But for many people, he is currently destroying all the right things. Michael Moore wasn’t wrong to refer to Trump as a “legal Molotov cocktail” that the voters threw right through the front window of the elites. Secular progressives have been using political correctness to strangle the life out of Christians, calling them every name in the book and treating them like seething, hateful gay-bashers. Now, the media saddled a man with every label they could possibly come up with—and he won anyway. Progressives created a system that would convict Christians every single time, replete with ever-shifting speech codes that informed any number of bewildered men and women that the hate they didn’t feel towards anyone was obviously there, anyway. And then a sledgehammer named Donald Trump showed up, and the harried and henpecked voters decided to use it to smash a system created specifically to marginalize and label them.
What you have to understand is that Christians hear the media much differently than the rest of you. They hear themselves being mocked and ridiculed by men like John Oliver, who believes that a man with a penis can simultaneously be a woman. They hear themselves being cursed as awful people by Samantha Bee, who thinks that it’s perfectly okay to stab a baby in the skull in the third trimester of pregnancy. They hear themselves being called hateful bigots by Bill Maher, who claims to value diversity. And they may chuckle painfully, but they also know that they are loathed by those who are now demanding to know how they could possibly have voted for Donald Trump over Hillary Clinton, a woman who would have taken her own sledgehammer to religious liberty at the very earliest opportunity.
We’ll have to see how a Trump presidency progresses. With men like Mike Pence around him, he may prove to be an ally to the Christians who cast their ballots for him last Tuesday. But even if he isn’t, Christians are simply relieved that he isn’t Hillary Clinton. As I pointed out prior to Election Day, most of us are quite aware that Donald Trump doesn’t care about abortion or religious liberty. But on the other hand, Hillary Clinton is passionate about abortion, and she is passionate about furthering her party’s radical social agenda. Even if Donald Trump does nothing for Christians, at least he’ll leave them alone. After eight years of Barack Obama, that would be a tremendous relief.
That’s why so many Christians voted for Donald J. Trump.
Allikas: The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)
reede, 18. november 2016
IDENTIFITSEERI ENNAST
MIKS KRISTLANE EI IDENTIFITSEERI ENNAST KRISTLASENA
Kui te liigute maailmas ringi, siis te kohtate inimesi, kes ennast esimese asjana ning suure rõõmuga kuulutavad, et nad on kristlased (!) ja alles siis räägivad kõigest muust, millega nad tegelevad ning kuidas elavad. Kuid kõigepealt nad ütevad oma usutunnistuse: ma olen kristlane! Tehes seda nad on siirad ja ei hooli põrmugi sellest, mida teised sellest arvavad.
Kui te liigute ringi Eestis, siis te kuulete viimase asjana inimese usust kui te üldse kuulete, võibolla saate alles aastate pärast teada, kellegi teise kaudu et ta käib mõnes koguduses. Sellel on oma mõju. Kahjuks olematu. Seetõttu Eestis arvatakse, et eestlased on usuvõõrad. Kuid tegelikult ei ole. Nad lihtsalt varjavad oma usku, sest see on kaua aega olnud naeruvääristatud ja ühiskonna poolt pilgatud riiklikul tasandil. Kahjuks tänaseni.
Me näeme seda väga kõrgel tasemel: ERMi Maarja kuju kaasus, meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi suhtumine, riigikogu liikmete hoiakud, EL esindustes, ERR ja telekanalites. Koolides ja hariduses, töökohtadel. Näiteid leidub igal riigitasandil. Usu ja usklike naeruvääristamist peetakse riiklikul tasemel normaalseks. Kahju! Seetõttu ei hakka inimesed usust üldse rääkima, sest sellega seab ta ennast tagakiusamise alla.
Kui kristlased tuleksid avalikkuse ette, siis me leiame neid igal pool, inimesed oleksid üllatunud kui palju neid tegelikult on. Ei saaks enam keegi öelda, et eestlased on ateisitid, sest see väide ei vasta tõele.
Eesti rahvuskultuur võlgneb tänu eelkõige kristlusele, isegi piibel oli lõunaeestikeelsena enne olemas kui arenes välja eesti keel.
"Eelmise aastatuhande teises pooles oli Euroopas (riigi)keelte kujunemisel määrava tähtsusega piibli tõlkimine ja trükkimine. Piiblist sõltus jumalateenistustel kasutatav keel ning kirjaoskuse õpetamine. Eestlaste jaoks trükiti 1686. aastal esimene terviklik uus testament (vastne testament) lõunaeestikeelsena. Põhjaeestikeelne uus testament ilmus alles terve inimpõlvkond hiljem, 1715. aastal." kirjutab Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.
Alles "1806. aasta märtsis, pool sajandit enne papa Jannseni Perno Postimeest, hakkasid kolm meest VanaVõromaalt (G. A. Oldekop Põlvast, J. P. von Roth Kanepist ja K. A. von Roth Võrust) välja andma Eesti esimest ajalehte Tarto maa rahva NäddaliLeht."
See et eesti keel üldse sellisel kujul välja arenes, selles peame tänama vaid Jumalat, kes pani pastor J. Gutslaff südamele tõlkida Vanast Testamendist umbes kolmandiku lõunaeestikeelde, kuid põgenes 1656. aastal Vene Rootsi sõja eest Tallinnasse. 1686. aastal trükiti esimene terviklik Vastne Testament lõunaeestikeelsena! Eesti keelt polnud veel ollagi ja oma riigini veel pikk tee ees. Inimestele avanes võimalus midagi lugeda oma keeles ja selleks oli jumalasõna!
Kuid lõunaeesti hõimukeel eraldus läänemeresoome algkeelest esimesena ja seda arvatavalt umbes 2000 aastat tagasi, mis võib olla üks "algkeel" otse Paabeli ajast (ps. hõimurahvad), kui leidis aset rahvaste rändamine.
Eesti kristlastel ei ole midagi vaja karta, vaid tulgu julgelt ette. Kui ta ennast identifitseerib kristlasena, siis näeb kogu rahvas, et kristlasi ei ole üldse vähe, vastupidi, tuhanded. Näidakem kogu maailmale, et Eesti on kristlik maa! Kui see juhtub, siis te saate usklikke näha igal pool. See muudab kogu rahva hoiakut kristlusesse. Identifitseeri ennast eelkõige kristlasena!
Kui te liigute maailmas ringi, siis te kohtate inimesi, kes ennast esimese asjana ning suure rõõmuga kuulutavad, et nad on kristlased (!) ja alles siis räägivad kõigest muust, millega nad tegelevad ning kuidas elavad. Kuid kõigepealt nad ütevad oma usutunnistuse: ma olen kristlane! Tehes seda nad on siirad ja ei hooli põrmugi sellest, mida teised sellest arvavad.
Kui te liigute ringi Eestis, siis te kuulete viimase asjana inimese usust kui te üldse kuulete, võibolla saate alles aastate pärast teada, kellegi teise kaudu et ta käib mõnes koguduses. Sellel on oma mõju. Kahjuks olematu. Seetõttu Eestis arvatakse, et eestlased on usuvõõrad. Kuid tegelikult ei ole. Nad lihtsalt varjavad oma usku, sest see on kaua aega olnud naeruvääristatud ja ühiskonna poolt pilgatud riiklikul tasandil. Kahjuks tänaseni.
Me näeme seda väga kõrgel tasemel: ERMi Maarja kuju kaasus, meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi suhtumine, riigikogu liikmete hoiakud, EL esindustes, ERR ja telekanalites. Koolides ja hariduses, töökohtadel. Näiteid leidub igal riigitasandil. Usu ja usklike naeruvääristamist peetakse riiklikul tasemel normaalseks. Kahju! Seetõttu ei hakka inimesed usust üldse rääkima, sest sellega seab ta ennast tagakiusamise alla.
Kui kristlased tuleksid avalikkuse ette, siis me leiame neid igal pool, inimesed oleksid üllatunud kui palju neid tegelikult on. Ei saaks enam keegi öelda, et eestlased on ateisitid, sest see väide ei vasta tõele.
Eesti rahvuskultuur võlgneb tänu eelkõige kristlusele, isegi piibel oli lõunaeestikeelsena enne olemas kui arenes välja eesti keel.
"Eelmise aastatuhande teises pooles oli Euroopas (riigi)keelte kujunemisel määrava tähtsusega piibli tõlkimine ja trükkimine. Piiblist sõltus jumalateenistustel kasutatav keel ning kirjaoskuse õpetamine. Eestlaste jaoks trükiti 1686. aastal esimene terviklik uus testament (vastne testament) lõunaeestikeelsena. Põhjaeestikeelne uus testament ilmus alles terve inimpõlvkond hiljem, 1715. aastal." kirjutab Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.
Alles "1806. aasta märtsis, pool sajandit enne papa Jannseni Perno Postimeest, hakkasid kolm meest VanaVõromaalt (G. A. Oldekop Põlvast, J. P. von Roth Kanepist ja K. A. von Roth Võrust) välja andma Eesti esimest ajalehte Tarto maa rahva NäddaliLeht."
See et eesti keel üldse sellisel kujul välja arenes, selles peame tänama vaid Jumalat, kes pani pastor J. Gutslaff südamele tõlkida Vanast Testamendist umbes kolmandiku lõunaeestikeelde, kuid põgenes 1656. aastal Vene Rootsi sõja eest Tallinnasse. 1686. aastal trükiti esimene terviklik Vastne Testament lõunaeestikeelsena! Eesti keelt polnud veel ollagi ja oma riigini veel pikk tee ees. Inimestele avanes võimalus midagi lugeda oma keeles ja selleks oli jumalasõna!
Kuid lõunaeesti hõimukeel eraldus läänemeresoome algkeelest esimesena ja seda arvatavalt umbes 2000 aastat tagasi, mis võib olla üks "algkeel" otse Paabeli ajast (ps. hõimurahvad), kui leidis aset rahvaste rändamine.
Eesti kristlastel ei ole midagi vaja karta, vaid tulgu julgelt ette. Kui ta ennast identifitseerib kristlasena, siis näeb kogu rahvas, et kristlasi ei ole üldse vähe, vastupidi, tuhanded. Näidakem kogu maailmale, et Eesti on kristlik maa! Kui see juhtub, siis te saate usklikke näha igal pool. See muudab kogu rahva hoiakut kristlusesse. Identifitseeri ennast eelkõige kristlasena!
kolmapäev, 9. november 2016
TA EI ANNA ARMU KURJADELE
TA EI ANNA ARMU KURJADELE
Jumal annab armu halbadele, - aega meelt muuta, parandada. Aga ta ei anna armu kurjusele!
Ta on seda VT näidete varal korduvalt demonstreerinud. Ülemad, valitsejad, kuningad on vaid näited Jumala suuremeelsusest ja kannatlikkusest.
 |
| Jumal peab vahel valima ka kahe halva vahel. Seetõttu, parem halb, kui kurjus. |
Kuid Jumal ei anna armu kurjusele. Ta hävitab kurjad. Ta lükkab maha kurjad valitsejad, paljastab valitsused või meelevallad, häbistab neid avalikult, Kl 2:15.
Ta on nõus hävitama suuri linnu, nii ta hävitas Soodoma, langes Niinevee, varises Jeeriko jt veel täna, teate küll.
Ta ei lase kurjust valitsema, vaid lükkab need eemale. Jumal peab vahel valima ka kahe halva vahel. Seetõttu, parem halb, kui kurjus. "Olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi," Kl 1:16. Uskuge Jumalasse, tema tegutseb ka täna!
esmaspäev, 7. november 2016
USKLIKUNA SÕJAS - Hacksaw Ridge lahing
FILMISOOVITUS - (usklikuna sõjas) - MINGE VAATAMA!
Hacksaw Ridge lahing
Üle hulga aja oli võimalus kristlasena väärikalt kinost väljuda! Enamasti halvustatakse kristlasi ja kristlust, siis seekord hoopis vastupidises võtmes, tunnustatakse ja austatakse ja lausa selgitatakse usu küsimust. Mis oli äärmiselt ootamatu, meeldiv üllatus!
 |
| Peaosatäitja - usklik reamees Desmond Doss (Andrew Garfield) |
Mel Gibsoni (režissöörina) "käekiri" on ära tuntav ka selles teoses, kuid siiski mitte nii karm kui see oli näha filmis Kristuse kannatused; jah, pigem leebem, ometi filmi kangelastele enneolematutes olukordades.
Film iseenesest põhineb tõestisündinud lool, mille peosatäitjaks usklik reamees Desmond Doss (peaosatäitja Andrew Garfield).
Tulisemate sõjatseenide osakaal oli kompositsiooniliselt pigem ajaliselt lühem võrreldes eelnevate sündmustega, millest ei puudu romantikat, armastust ja kõike muud, mis teeb filmi atraktiivseks ka õrnema poole esindajatele. Küll aga Hacksaw Ridge lahing võiks olla kohustuslik igale kritslikule noormehele ja üldse meestele, kes usule toetuvad ja otsustavad kindlaks jääda oma veendumustele, et inimest tappa ei tohiks. Kõik me võime seista ühel päeval sellise valiku ees, mida sa siis teed, kas sa tead?
Sisu ei hakka ümber jutustama, aga filmist tulevad lõpuks välja väga selged tegelaste selgitused, mida usk tähendab ja see on lihtsasti ning mõistetavalt esitletud stseenides. Selles mõttes kui teil on sõpru, kes pole kristlased, siis kutsuge ka neid kinno ja film ise kõnetab teie eest mida te usute.
Film iseenesest põhineb tõestisündinud lool, mille peosatäitjaks usklik reamees Desmond Doss (peaosatäitja Andrew Garfield).
Tulisemate sõjatseenide osakaal oli kompositsiooniliselt pigem ajaliselt lühem võrreldes eelnevate sündmustega, millest ei puudu romantikat, armastust ja kõike muud, mis teeb filmi atraktiivseks ka õrnema poole esindajatele. Küll aga Hacksaw Ridge lahing võiks olla kohustuslik igale kritslikule noormehele ja üldse meestele, kes usule toetuvad ja otsustavad kindlaks jääda oma veendumustele, et inimest tappa ei tohiks. Kõik me võime seista ühel päeval sellise valiku ees, mida sa siis teed, kas sa tead?
Sisu ei hakka ümber jutustama, aga filmist tulevad lõpuks välja väga selged tegelaste selgitused, mida usk tähendab ja see on lihtsasti ning mõistetavalt esitletud stseenides. Selles mõttes kui teil on sõpru, kes pole kristlased, siis kutsuge ka neid kinno ja film ise kõnetab teie eest mida te usute.
Kasutage võimalust, minge vaatama, te ei kahetse!
Filmi tutvustusklipp (eesti keelsed subtiitrid)
Tõestisõndinud lugu (ajaloolised isikud, faktid):
The True Story Behind The Movie
(lahingus osalejate tunnistused, intervjuud sh Desmond Doss):
Tellimine:
Postitused (Atom)