Kuidas kiriku kodulehte teha internetist üles leitavaks

Kirikut ehitades ja üldse ehituses on arhitekti kasutamine möödapääsmatu. Projekti kaasatakse veel mitmeid erialaspetsialistid, alates kanalisatsiooniprojektist, küttesüsteemi spetsialistid, elektri projekt on hädavajalik jpt spetsialistid peavad osalema. Ka kiriku kodulehe tegemiseks tuleb kasutada kodulehe arhitekti, kelleks kahtlemata ei ole mitte IT-spetsialist, kes teile kodulehe üles paneb või kodulehe kujunduse autor, ka mitte programmeerija ega ka mitte kodulehe majutuja, vaid SEO spetsialist - internetiturunduse konsultant, kes aitab kodulehe projekti loomisel ja teeb kõik selleks, et koduleht oleks otsingumootorite sõbralik.

Sest miks üldse tellida kirikule koduleht, kui seda internetist üles ei leia muul viisil, kui vaid NETI kataloogist?

Sellisel kodulehel puudub laiem eesmärk ja mõte, see on lihtsalt otsekui kalevi alla pandud paber. Hea on kui keegi üldse teie kodulehe üles leiab, õnn on, kui mõni seda ka külastab.

Võttes arvesse kiriku eesmärke, milleks kindlasti on hea sõnumi kuulutamine - evangeeliumi kuulutamine, on elementaarne, et kiriku koduleht on nähtav otsingumootoritele. Aga selleks tuleb kaasata internetiturunduses kogemusega spetsialist, kes tegeleb just kodulehe otsingumootoritele optimeerimisega ja projekteerib kodulehe otsingumootoriturunduse vajadust silmas pidades. Internetiturunduse spetsialist aitab teil luua optimeeritud kodulehe, mis on otsingumootoritele võimalikult hästi nähtav ja see tähendab, et on nähtav ka inimestele, kes seda laadi infot internetist otsivad.

Kui te sisestate otsingumootorisse kasvõi näiteks märksõna "kristlik", siis te saate otsingutulemuse, kust võite näha kogudusi või kirikuid, kelle koduleht arvestab internetiturunduse reeglitega.



Mõned kogudused tulevad otsingutulemusega nähtavale, kuid miks te ei leia sealt nimekirjast neid kirikuid, keda te tahaksite näha seal nimekirjas? Nende kirikute kodulehed ei ole koostatud silmas pidades otsingumootorite algoritmi ega ka arusaadavad otsingurobotitele, seetõttu ei leia neid üles ka inimesed.

Ka Google otsingumootori loojad on inimesed, kuigi otsingute järjestamisel võetakse aluseks keeruline algoritm, peavad Google loojad silmas info asjakohasust ning seetõttu võime alahinnata otsingurobotite tööd kui me ei tea, et kõik on loodud selleks, et inimestele otsingutulemused oleksid kvaliteetsed.

Kui võrrelda Google arengut, siis 5 aastat tagasi oli otsingutulemus selline, et inimene pidi läbi uurima üsna mitu-mitu otsingutulemuse lehte enne, kui ta leidis vajaliku info. Siis nüüd on otsingumootorid arenenud palju edasi, mille tulemusel ka info mitmeid kordi kvaliteetsem ja asjakohane, inimene leiab juba esimeste otsingutulemuste hulgast selle, mida ta otsib. Küsimus on selles, keda ta sealt leiab! Kas teie koduleht tuleb Google otsingutulemuse esilehele mõne olulise kristliku märksõna või võtmesõna otsimisel või mitte, on eluküsimus!

Suurem osa evangeeliumi kuulutamisest on kolinud ümber internetti, võibolla mitte Eestis, siis suured evangeelsed organisatsioonid kasutavad juba ammu kõiki internetiturunduse vahendeid sh sotsiaalmeedia võimalusi, milledest meile ehk tuntumad on Facebook ja Twitter.

Evangeelsete organisatsioonide kodulehed on nagu evengeelsed töötoad, kus käib intensiivne elu.

See pole mingi virtuaalne mäng, vaid reaalne elu. Te ei kohta enam inimesi tänaval, nad suhtlevad eelkõige arvuti abil, milleks on loodud palju häid lahendusi, nad kasutavad ostingumootoreid ja otsivad ning ostavad siis, kui nad seda vajavad. Otsingumootor tekitab turu ja viib ostja või otsija kokku pakkujaga kohe, kui ta seda vajab ehk otsib. Me võime alahinnata interneti tähtsust ja rääkida kiriku traditsioonidest, - nii on sajandeid olnud, aga me ei saa midagi teha infoühiskonna arengusuundade suhtes. Ainus, mis me teha saame, on käia ajaga kaasas ning pikas perspektiivis jäävad ellu need ja on arenguvõimelised, kes oskavad evangeeliumi viia internetti nii, et olla nähtav, kui inimene seda otsib ja vajab.

Kui küsida uuelt liikmelt: "Kuidas te tulite kirkusse?" Siis esmalt nad räägivad, et otsisid infot internetist. Nii see on! Nad ei otsi evangeeliumi kuulutajaid tänavalt, sest nad ise pole tänaval, vaid istuvad kodus arvutite taga, loevad internetist.

Kristlik kirik on läbi ajaloo olnud traditsioonide kandja ja seisnud väärtuste eest mis on omamoodi usaldusväärsuse tunnuseks või kristlik kaubamärk, mille tõttu kaasaegsel kirikul on mõneti raske isegi kohaneda kiire infoühiskonna tempo ja trendidega, aga kes seda taipab, see suudab täita Kristuse misjonikäsku: minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule.

Ka internet on loodu, tõsi küll - inimeste looming. Olen kuulnud, et interneti algusaastatel levis arusaam, et internet on saatanast. Aga kui kirik teeb internetis kodulehe, siis on eriti kummaline kuulda selle kiriku juhtide seisukohta: "Internet pole oluline." Aga miks te siis kodulehe tegite?

Eestis kasutab internetti üle 70% elanikkonnast on tagasihoidlikult öeldud. Kui seda turundusvahendit ignoreerida, siis me lihtsalt tammume viljapõllul, selle asemel et seda harida, et vili saaks kasvada ja aita korjatud.

Tänase sõnumi mõte pole - minge kõik internetti ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule, vaid minge kõik otsingumootorisse ja googeldage märksõnu! Keda te sealt leiate? Nüüd aga minge oma kiriku kodulehele ja võrrelge Google otsingutulemust.

Internetiturunduse ekspert aitab teil töötada välja kodulehe projekti ja kiriku otsingumootoriturunduse tegevuskava ja turundustaktika, mis muide, ei pea üldsegi olema tasuline, vaid palju saab ka tasuta ära teha. Otsingumootoriteturundus ja strateegiline optimeerimine ei ole üksnes tasuline, vaid otsingumootoritele optimeerimine on paljuski tasuta turundus, kuna te saate väga palju selleks ise ära teha, kuid te peate teadma, kuidas seda teha. Kui kedagi huvitab mida saab kogudus ära teha, siis võtke ühendust kontaktil.

Milline reklaam müüb?

Internetiturunduses ja turunduses üldse on kadunud selged piirid reklaamidest, kuna reklaam imbub sotsaiaalmeediasse ja enamasti ei saagi päris hästi aru kuna tegemist on reklaamiga ja millal mitte ei ole taotletud internetiturunduse eesmärki. Sõnumid on justkui varjatud.

Minu puhul alistuva stiili reklaamid ei tööta, sest ma ei saa aru kui keegi ajab ümbernurgajuttu. Teinekord ma otsan pigem agresiivse reklaami tõttu, kuid enamasti jätan ostmata, kui reklaam on pehme probleemi suhtes. See ei tööta. Probleemi suhtes tuleb olla jäik, sest kuidas sa tood välja konkurentsieelist, kui sa seda selgelt välja ei ütle. Miks peaks siis ostma!

Milline on reklaam mis müüb?

1. Reklaam ütleb millist tulemust võib ostja oodata.
2. Reklaami edu sõltub esimesest lausest.
3. Reklaami tekst ei tekita vastuväiteid.
4. Reklaam ütleb, miks toode või teenus on parem kui konkurentidel.
5. Reklaam toob välja selgelt tagatise.
6. Reklaam ütleb ühemõtteliselt, mida on vaja teha, et saada lubatud kasu.
7. Reklaam kutsub tegutsema, siis on võimalik selle reklaami tulemust mõõta.
8. Reklaami mõju tuleb iga kord proovida ehk testida.
9. Reklaam laseb ostjal proovida tasuta.
10. Reklaam on ainulaadne ja silmapaistev.

Reklaam ei pea kirjeldama toodet, vaid ütlema, mida see ostjale annab. Esimese lause eesmärk on alati panna vaataja lugema ka ülejäänud reklaami, kus esimeste sekundite jooksul peab lugeja mõistma mis kasu ta saab. Seejärel peab olema selge, mis on konkurentsieelis, sest miks peaks ostma just sinu käest ja miks mitte konkurendi käest! Reklaam ei pea seejuures olema võrdlev. Konkurendile ei pea tegema tasuta reklaami. Testimine on edu võti, kuid testida tuleb ühte asja korraga. Näiteks testida tuleks erinevaid avalauseid, millest sõltub kõige enam, kas teie reklaamile pööratakse tähelepanu või mitte. Kui teie reklaam "kaotab" tähelepanu esimese 3 sekundiga, siis te olete kaotanud kliendi. Siis on parim viis vaid oodata. Öeldakse, aeg parandab haavad. Antireklaam ei ole reklaam. Sest antireklaam ei kutsu ostma. Kui teil pole sõnumit, siis ärge reklaamige. Mitte reklaamida on parem, kui igav reklaam. Hoidke see raha parem alles. Kui mingi lause töötab, siis proovige seda uuesti, kuid tehke reklaamile uus ja värkse kujundus. Kui te konkurentsieelist välja ei too, siis ei ole mõtet üldse reklaami tegema hakata.

Internetiturunduse kogemused

Seda on hea meeles pidada

Seda on aeg-ajalt hea meelde tuletada ja teada, et Jumal ei ole veel lõpetanud oma tööd ...



See tõde teeb rõõmsaks!

Kuidas maa neelab inimesed

Vahel leian ennast mõtlemast mõne piibli erakordse sündmuse üle, näiteks mis juhtus Korahi jõuguga (4Ms 16 ptk); selles kirjeldatakse, kuidas maa neelas inimesed. Huvitav, mida tähendab "maa neelas" ja kuidas see juhtus; seda on isegi raske ette kujutada, kuna see tundus üleloomulik, aga hetkeni kui juhtusin nägema ühte videod.

Võibolla kõik lugejad ei teagi millest on jutt, siis, paari sõnaga ka Korahi üleastumisest, mille tulemusel hukkus tema pere ja ka teiste mässajate perekonnad. See sündmuste ahel vallandas ka nuhtluse, mille tulemusel hukkus veel 14 700 juuti (loe 17 ptk)!

Kes oli Korah? Korah oli Leevi poja Kehati poeg, pärines preestrite - Leevi suguharust. Mis sai Korahile saatuslikuks? Korah hakkas vastu Moosesele ja nõudis preestriametit, nurises Aaroni (kes oli preester) vastu. Aga karistusest?

Piibel kirjutab, et "maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse" 4Ms 16:32. Enne seda sündmust Issand rääkis Moosesega ja ütles kogudusele, et mingu eemale nende elukohast.

Siinkohal erakordne videoklipp sellest, kuidas maa neelab inimesed ja matab nad elusalt.





NB! Loe lisaks: maa neelas maja Kanadas, mille tagajärjel hukkus perekond, loe siit

---

Ps. Mis selle postitusega seoses on eriti kummaline!!!

Umbes mõne päeva eest tundsin südames, et ma pean sellest kirjutama, aga ma täpselt enam ei mäleta, mis päev see oli. Kuid reedel, laupäeval oli see eriti tugevalt südames, mistõttu otsustasin selle postituse ära teha. Kuid hetk tagasi panin Googlesse ostisõna "maa neelas" ning see tõi välja Kanada postituse. Lisasin selle juba ära (umbes tund tagasi), kuid ei vaadanud millal mainitud artikkel kirjutati. Alles käesoleva lõigu lisamisega panin tähele, et Kanada sündmusest avaldati artikkel 12. mail 2010!!! Sellest sündmusest on möödunud 4 päeva! Kummaline, kas pole? Kas see on kokkusattumus? Mis seos on sellel minuga? Miks mu südames oli teha sellest postitus, seda küsige Jumala käest. Mulle ei ole ta seda avaldanud.

Kristlik sport: walking on water

Kes ei teaks imetegu sellest, kuidas Jeesus kõnnib vee peal. Siinkohal ei hakka lugu ümber jutustama, kes soovib, leiab selle ise üles Matteuse evangeeliumist: 14. peatükk 22 salm.

Kuid tahaksin teile tutvustada uut spordiala, mis nõuab omamoodi osavust, kiirust ja ka usku, mis minu meelest kõik kokku on vägagi atraktiivne - kristlik sport!

Tegijad nimetavad uut spordiala - walking on water, kuigi tegemist on siiski vee peal jooksmisega. Lisan siinkohal walking on water video, kust saate näha kuidas tuleb vee peal kõndida - ja oh üllatust, tuleb välja, et seda on võimalik teha väga pikalt. Võtab sõnatuks!!!






Hetkel ei ole mul vettpidavaid tosse, ega ka kummiülikonda, aga ära tahaks proovida küll! Nagu öeldakse - terves kehas, terve vaim! Mina leidsin enda jaoks spordiala. Kes tunneb, et talle pakub huvi sama ala, siis võtke ühendust, teeme koos. Koos on lõbusam!

Vennaarmastus

Kuni siiani rääkisin sellest, missugust vennaarmastust me omavahel peaksime omama. Nüüd on aeg minna selle juurde: milles seisneb armastus vendade vastu?

Milles see seisneb siis? Seda ei ole kerge mõista. Aga Jeesus ei jätnud jüngreid teadmatusse, ta teeb puust ette ja värvib punaseks kui nii võib öelda. Jumal peseb jüngrite jalgu, ta armastab neid lõpuni.

Kui me loeme seda lugu piiblist (Jh 13:1-20), siis me saame teada, et kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti südamesse, et ta tema reedaks, siis Jeesus juba teadis oma vaimus seda. Jeesus tõusis õhtusöömaajalt üles, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle (Selline oli orja riietus. Sümbol!) ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga. Siis kirjeldab tekst, et jüngrid ei mõistnud seda. Näiteks Peetrus ütles: "Mitte mingil juhul ei pese sina minu jalgu!" Arusaadav ju. Jeesus on Jumal ja kuidas võikski Jumal teha midagi niisugust, nii alandavat, mid tegid orjad. Aga Jeesus vastas: "Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru." Peetrus puikles vastu, aga lõpuks nõustus (Jh 13:8). "Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga" ütles Jeesus. Jumal pesi kõigi jüngrite jalad, ka reeturi jalad. Armastas neid lõpuni.

Milline Jumal peseb inimeste jalgu? Milline Jumal peseb reeturi jalgu?!

"Siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, sest ma olen andnud teile eeskuju" salm 15. Kuid sellisest teadmisest on üksi vähe, teod määravad (Jh 13:17) armastuse. Ning lõpuks ta avaldab saladuse, kuidas see võimalik on, loe salm 20.

Kes tahab pesta inimese jalgu? Mitte keegi. Kes tahab pesta vaenlase jalgu? Mitte iial. Kuid uuestisündinud kristlased teevad vaimu jõul seda hea meelega. Määrab see, mida sa tunned selle juures, sest inimest saab ka sundida. Aga vabatahtlikult ja meeleldi? Seda suudab vaid see, kes võtab vastu Püha Vaimu. Kellel pole osa Jumalaga, see ei suuda armastada lõpuni. Kuid vennaarmastus ei tähenda üksnes jalgade pesemist.

Pigem või kõige sagedamini - vennaarmastus - kui see on olemas, väljendub vastastikkuses andeksandmises, kaastundes, leebuses ja mõistmises. "Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses," kirjutab apostel Paulus efeslastele 4 ptk 32 salm.

Ilma vastastikkuse andeksandmiseta, venna süü kinnikatmiseta, on kristlus mõeldamatu. Selle fakti ette on meid pannud üksikisikud, grupid ja kogudused aegade jooksul, andes kristlusele kõige inetumaid vorme. Armastus vendade vastu võib väljendada usinas ja pidevas palves üksteise eest, heategemises üksteisele, "nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu," kirjutab Filipi 2:4. "Vaadake, et keegi teisele kurja ei tasuks kurjaga, vaid taotlege alati head üksteisele ja kõikidele!" (1Ts 5:15)

Milles siis väljendub meie armastus vendade vastu?

Sõbralikkuses, teenistusvalmiduses, pidevas tasaduses, alandlikkuses, vastutulelikkuses ja ettevaatlikus suhtumises venna vastu, oma usinuses mitte solvata venda. Mitte riivata ja mitte ahistada tema tundeid. "Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu," Fi 2:3,4. "Austage kõiki, armastage vendi," kirjutab Peetrus 1 kirja 2 ptk 17 salm. "Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!" (Rm 12:10). Selle lõigu võiks kokku võtta sõnadega: hoidke rahu iga hinna eest.

Lõpuks armastus vendade vastu ilmneb veel materiaalses abis puudustkannatava venna vastu. "Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidust ning keegi teist ütleks neile: "Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!", aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?" kirjutab Jakoobus 2:15,16. Ning venna abita jätmist võrdleb surnud usuga. Kuidas saakski teisiti! Johannes tunnistab, et selle vältimatust: "Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?"

Algkoguduse kristlased otsustasid, et kui Jeesus armastas neid rohkem kui iseennast, siis nemadki peavad armastama vendi rohkem kui nad ennast armastavad. "Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest," 1Jh 3:16. Kui kristlased kandsid hoolt oma üksteise eest pidid inimesed tunnistama, et nad tõesti armastavad, mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudes. Selles peitub kristluse tuum.

Niisugune armastus tekitab nõudlust. Niisugust armastust soovitakse ka ise. Selline armastus on võimeline muutma järgijate südameid ja mõtteviisi ning muutma kristlasi üheks armastavaks perekonnaks, Kristuse ihuks. Niisugune vennaarmastus on võimeline kõigile mõju avaldama. Sest miks peaksid inimesed tahtma Kristust, kui kristlased ei armasta üksteist. Siit koorub välja ka saladus! Suur vahe eKr ja pKr. Moosese seaduse ajal inimesed teadsid, et Jumalat on vaja armastada (vaja!) ja ligimest on vaja armastada, AGA neil polnud nõuet ega jõudu armastada nii nagu Kristus armastas ja ette näitas, sest üksnes uuestisünd annab vaimuliku võime selleks. Kus inimese loomus armastab innukalt! Omal soovil ja vabal tahtel oma õde ja venda Kristuses. Uuestisünd toob inimesele vaimulikku väge, et seda käsku järgida, mitte üksnes täita kohustusest, ta otsib võimalust teha head oma vendadele. Teda ei pea enam käskima, kuigi vahel peab seda "käsku" meelde tuletama, on ikkagi Püha Vaim see, kes innustab meid vennaarmastusele. "Ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse," kuulutas ette prohvet Jeremija 31:33 ja nii ka hiljem tuli "Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi," Rm 5:5. See uuendus jõudis inimesteni koos Kristusega. "Teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav" 2Kr 3:2. See on kõigile arusaadav ja mõistetav (Ap 6:3,5) ning pole mingi ime, et selle ilmnemisel kõik seda sama soovivad.

Vennaarmastus peaks kogudustes olema sama mõistetav kui algkoguduses kristlaste keskel oli ja elementaarne asi, kuid mida mitte kunagi pole ülearu palju. Ma tahaksin näha kuidas inimesed kirjutavad interneti portaalides: "Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist," nagu omal ajal apostel Paulus kirjutas (1Ts 4:9) tessalooniklastele ja seda mitmel korral, "Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb," 2Ts 1:3. Võimas! Kes ei tahaks kuuluda sellise iseloomuga kogudusse?

Ma pigem arvan, et Paulus oli kaugel mõttest kirjutada seda enda või teiste inimeste arvele, kui ta jälgis usklike keskel niisuguse armastuse esinemist. Sest Paulus selgitab: sest Kristuse armastus sunnib meid (2Kr 5:14). Selline on piibli tõlge. Kuid "sunnib" tähendus pole mitte käsu täitmine kellegi survel, vaid vabatahtlik sisemine sund teha head. See on kui suurvesi kevadel, mis ujutab üle kõik madalamad alad ning ei peatu mitte ühegi tammi ees. See on võimas vaimulik jõud! Mis "sunnib" kaasa minema pühale elule, ennastohverdavale armastusele vendade vastu, hukkuvate ennastsalgavale päästmisele.

Kristuse armastus paneb kristlasi tegutsema ja see räägib enese eest mitte üksnes meelitavatest omadustest, vaid seda tunneb ka imettegevast, jõuduandvast ja liitvast omadusest. See ühendab kristlast Kristusega ja liidab kristlasi üksteisega. "Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!" (Rm 12:10)

Armastus polnud Kristuse jaoks lihtne sõna. Me kordame sageli "Kristus armastab," aga kui vähe me selle üle mõtleme. Armastus tähendas Kristuse jaoks ju higi, verd, risti, kannatusi, ohverdusi, agooniat ja surma. Armastus ei tulnud läbi mürina Siinai mäel, vaid tehti teatavaks pühal söömaajal, surmamineva Kristuse suu kaudu, kas pole nii? "Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!" Jh 13:34. See pole mingi sentimentaalne fraas ega sentimentalism, kes räägib palju, kuid tegusid napib. Kes räägib rahvaste vendlusest, humanismist, võrdõiguslikkusest või homode armastamisest ning see pole ka filantroopia, kes teevad head au pärast et saada tiitlit "heategija"; seda vaatamata asjaolule, et Paulus kasutab näiteks Rm 12:10 just kreeka terminit philadelphia. EI! Kaugel sellest! Siin ei räägita ka kristlaste ühtsusest, sest Kristus pole ju siinkohal ühegi koguduse liige. Me räägime agape armastusest, mis on valatud Püha Vaimu läbi kristlase südamesse nagu kirjeldab kiri roomlastele ning mille tulemusel ilmneb armastus kristlike vendade ja õdede heaks. Sest filantroobid jätavad küll raha, aga nad ei anna elu teie eest. Jeesus ei olnud filantroop, vaid ta andis oma elu meie eest (Jh 10:11) ning ütles, "ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest" Jh 15:13. Ka ei ole siinkohal tegemist kangelase või võitlusvennaga, kes annab oma elu, et kaasvõitleja jääks ellu (kristlasel ei tule võidelda inimestega Ef 6:12).

Apostliteaegsed kristlased oli eelkõige Jumala poolt tehtud võimeliseks ja üksteist armastama õpetatud. Selle õpetaja juurde ta juhtis kõik usklikud ja vähemaga ei lepitud. See ongi põhjus, miks algkogudus plahvatuslikult arenes ja tekitas maailma suurima - meile teadaoleva meeldiva pöörde. Selle taga on varjus ka üks põhjus, miks me ei näe ärkamist! Sest inimesed ei näe vennaarmastust (Ap 2:47). Miks nad peaksid siis tahtma võtta vastu kristlaste pakkumist.

Vennaarmastus pani aluse kristlikule kultuurile ja ideaalidele ning 20ne sajandi jooksul on olnud selleks tõeks, mis rahvaid muutis.

Kristlik vennaarmastus eristab läbi sajandite tõelist kristlust vale kristlusest ja eraldab terad sõkaldest ning eksimatult määrab kindlaks kristluse kvaliteedi. Mis vendlus see on, kui seal puudub armastus? Jeesuse sõnadega: hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!

"Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga suureks; ka suur hulk preestreid võttis usu omaks."

Vennaarmastus jäägu kindlaks!

Kunagi pole liiga hilja

80-aastane Janey Cutler astus üles briti talendijahi saates ja sai züriilt "3003 korda JAH" ja publikult tormilise vastuvõtu. Suurepärane laulja ja vapustav talent!

Kuidas ehitada kirikut tasuta

Kiriku ehitamine on suur ettevõtmine, nõuab tohutult aega ja närvikulu ning vaja läheb väga palju raha, kuid mitte alati! Siinkohal lisan pildid kirikust, mis ehitati kuludeta.

See välikirik ehitati ilma kuludeta, kui välja arvata inimeste tööaeg.

Ehitamiseks võeti kasutatud ümarpalk, puupakud, servamata lauad lõigati istepinkideks. Silikaadist ja looduslikust kivist mosaiik põrand kulmineerub alatari ees imekauni kristliku sümbolikaga. Arhitektuurilt väga lihtne ja kunstiliselt maitsekas. Kõige krooniks ehib kirikut nägus gooti stiilis elav võlvkaar, mille kuju disainib "Suur aednik" oma äranägemisel.

Kahel pool kesklöövi paiknevad kirikupingid.


Looduslikust kivist mosaiik põranda kujunduses kasutati risti, kompositsiooni tippu ehib kristlik sümbol - kaks kala.


Vaade kirikusaalile altari suunast. Tundub ruumikas, kas pole?



Samas üsna väike. Kirikut ehib maitsekas kiviktaimla, mida übritsevad õunapuud.

Head ehitamist!

Kristlast tuntakse ära armastusest

Testamendivahelisel ajal arenes juutluses mitmeid religioosseid gruppe: kirjatundjad, saduserid, variserid, esseenid, seloodid. Termin kirjatundja ei tähista mingite eriliste tõekspidamiste või määratletud poliitilise programmiga või identiteediga gruppi, vaid pigem õpetatud mehi, kes olid Seaduse küsimustes hoolikad. Näteks mõned kirjatundjatest olid variserid, mõnad aga saduserid.

Töö käis sünagoogides kuhu rahvas kogunes regulaarselt palveks ja uurimiseks. Kerkisid esile ilmikõpetajad, keda kutsuti rabideks. Lapsed õppisid oma rahva keelt, kombeid ja seadusi ja rituaale. Peeti hingamispäevateenistusi, mis koosnesid palvest ja pühakirja lugemisest õpetuse ja aruteluga. Sünagoog pakkus puruvaestele juutidele abi. See oli juudi kogukonna poliitilise ja sotsiaalse elu keskus. Kuid sünagoog pakkus külalislahkust ka reisivatele juutidele. Sünagoogist sai muistne vöörastemaja.

Jeesuse päevil oli igal religioossel voolul oma eripära ja silmnähtavad identiteedi tunnused, mille järgi järgi määrati kindlaks nende kuulumine ühte või teise voolu. Neid eristati: kuju, riietuse, juuste pikkuse, peakatete tegumoe järgi. Aga ka palvetamisviiside ja almuste andmise järgi.


Kuid Jeesus ei kehtestanud mingit välist tunnust, mille järgi tema jüngreid võiks ära tunda. Tema nõue välistas võimaluse kanda pauna, saua või kahte särki või midagi silmapaistvat (Mt 10:10). Jeesus viitas vaimulikule tõsiasjale, et Jumal kannab hoolt oma töötegijate eest. Teisalt, nende vaimulikule tunnusele, ta ütles: "sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate." (Jh 13:35).

Selle sama eelduse võtab kenasti kokku Johannes oma esimeses kirjas, milles ta ütleb: "Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud, armastab ka seda, kes temast on sündinud." (1Jh 5:1). See oli tõesti nii. Näiteks Apostlite teod: "Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased." Mitte lihtsalt keegi Peetrus või Johannes, vaid Jeesuse kaaslased.

See on ainus tundemärk, mida deemon ei ole võimeline imiteerima. Saatan on kõigeks võimeline k.a imeteod et inimesi petta ja eksitada, aga ta pole võimeline armastama. Tõeline armastus vendade vastu omab kristlases ja koguduses keskse koha ning on kristliku usu sertifikaat. Armastuse seadus olgu ainus seadus, mille järgi juhitakse kogudust. Ülemlaulus kirjutatakse: selle lipp mu kohal on armastus. (Ül 2:4). Heisake lipud!

Kes ei armasta venda, on mõrvar

Miks on vaja armastada oma venda või õde kristuses?

Sest selle alusel määratakse ära, kas sa armastad Kristust või ei armasta.

Kristus on andnud meile niisuguse käsu. Sest ta arvestab meie armastust enda vastu ja tingimusteta sõnakuulmist. Meie vennaarmastuse läbi ta määrab kindlaks ka meie armastuse aste enda vastu: "Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse" ja toob võrdluseks asjaolu, et tema peab oma Isa käske ja seega jääb tema armastusse (Jh 15:10). Väga selge printsiip. Jeesus armastab meid ja ootab meilt seda sama, et me oma armastuses vendade vastu täielikult jäljendaksime või kopeeriksime teda nii, nagu tema armastas oma isa. Mida ta ise tegi?

Jeesus täitis vabatahtlikult Isa tahet, täitis seda armastusega, ilma nurisemata, hirmuta ja kahtluseta (vt Jh 10:17,18 või Js 50:5,6). Seepärast, käies Ketsemani, Gabbata (Jh 19:13) ja Kolgata teed, Jeesus võis öelda: ma olen isa käsusõna täitnud ja püsin tema armastuses.
Armastus vendade vastu on üks peamisi tunnistajaid meie uuestisünni kohta (1Jh 3:14). "Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma." Väga selgelt öeldud ja lisalause selgitab ära mis juhtub siis, kui me ei armasta venda. Veelgi enam.


"Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks" (1Jh 3:15). Aga järgmine salm selgitab ära, mida siis teha tuleb, kusjuures see ei ole soovitus, vaid on kohustus! "Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest." Ning salmis 17 on ära toodud ka näide. "Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?" Jumala armastus ei väljendu üksnes sõnades, vaid ikka tegudes.

Ma loodan et mitte keegi ei pidanud siinkohal kurvastama selle mõtte tõttu, paraku on nii et mina pole seda öelnud, vaid tsiteerin kõigest piiblit. Nii on kirjutatud. Kes ei armasta venda, on mõrvar, kes sulgeb oma maised võimalused häda kannatava venna eest, see pole tapnud inimest, kuid ta jääb võlgu ning mis teha? Vend on hädas ja ta palub abi ja see kas sa aitad teda või ei aita määrabki ära sinu vennaarmastuse. Muuhulgas määrab ära ka selle, kas sa armastad Kristust.

See ei kehti üksnes siis, kui vend abi palub, vaid tähelepanelik lugeja märkas et on kirjutatud "kui ta näeb". Inimesele võib olla parem see, kui ta ei saagi teada abivajajatest, kui see, et ta teab ja saaks midagi teha nende heaks, kuid ta ei aita. Siit kerkib teema: rikas mees ja igavene elu. Ma julgeks öleda veel, et läbi ajaloo on see olnud igivana dilemma. Mis siis piibel kirjutab sellest?

Jeesus ütles väga selgelt: "üks asi on sul veel vajaka". Seega sul on kõik, aga süda on ikka veel vara küljes kinni, seepärast on vajaka. Et see ei loodaks varale, mis on kaduv, vaid toetuks Jumalale, kes on igavene. Ja siis ta kohe lisab et "müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare teavas, ning tule, järgne mulle!" Sündmuse käik ei anna vastust, kas see mees siis tõesti müüski ära oma vara või mitte, kuid me saame teada, et seda kuuldes jäi noormees päris kurvaks. "Vaena mees" mõtlen ma, kes tahaks tema nahas olla?! Omast arust lähed Jeesuse juurde heade kavatsustega, aga ta ütleb sulle: sul on üks asi vajaka. Muidu oled okey! Kui sa seda ka veel teeksid, alles siis sa oled saanud aru mida tähendab armastus.

Jeesus ei öelnud et müü ära üks kümnendik oma varast või müü pool mis sul on, või üheksandik kümnendikust, vaid ta ütles, müü ära KÕIK. On ilmselge, et selle mehe süda toetus oma varandusele.

Teisalt kui nüüd mõelda, et see mees oli väga rikas, siis miks ta ei oleks võinud kogu oma vara ka ära müüa? Sest kui pea on omal kohal, siis oleks ta võinud uue varanduse kokku ajada. Oli ta ju noor mees ning kindlasti omas teadmisi, kuidas sellist varandust teenida. Aga sellisel juhul on vaid aja küsimus, millal ta soetab uue varanduse.

Kuidas vara taevas? Seetõttu, et vaestel pole tõesti võimalik sulle tasuda ja selle tasu eest hoolitseb Jumal. Jumal ei jää võlgu mitte kunagi. On siis abi saaja vend või mitte, siin ei tehta vahet. Kui aga keegi usklik aitab uskmatut, kuid jätab uskliku abita, siis see on tõsine probleem. Kui sul on anda, aga vend kannatab puudust. Kui inimene ütleb et tal on kristlik elu või et ta on kristlane, aga ei tee välja kristlasest kes on samuti Jumala laps, siis ei ole ka minul midagi muud soovitada kui vaid seda: müü ära kõik.

Läbirääkimistel levinud kavaldamise taktikad

Läbirääkimiste pidamine on töötaja koostöö kliendiga, osapoolte huvide välja selgitamine, kaardistamine, analüüsimine, valikute leiutamine ja lahenduste leidmine. Hetkest, millal töötaja hakkab läbirääkimisele mõtlema, kuni selle hetkeni, mil on saavutatud kokkulepe või otsustatud mitte jätkata.

Läbirääkimiste juures pole töötajal soovitav kasutada kavaldamise taktikat ja ebaeetilisi võtteid, vaid töötajal tuleks keskenduda huvidele, mitte kauplemisele seisukohtade üle.

Levinud kavaldamise taktikad on tahtlik petmine, psühholoogiline sõda ja positsiooniline surve. Siinkohal 19. olukorra kirjeldused ja nende all ka juhend käitumiseks, kui töötaja tunneb ära kavaldamise taktika.

1. Tahtlik pettus.

Kontrollige fakte.

2. Esitatakse valed avaldused.

Eraldage klient probleemist. Ärge usaldage enne, kui selleks on küllaldaselt põhjust. Usaldamatus ei tähenda, et te klienti valelikuks peate. Pigem seda, et töötaja teeb läbirääkimise käigu sõltumatuks usaldusest. Ärge laske kliendil käsitleda teie kahtlusi kui isiklikku rünnakut. Alati kontrollige fakte ja teise poole väiteid. Faktiväidete tõestamise praktika vähendab kliendi soovi petta ja töötaja riski saada petetud.

3. Volitused esitatakse ebaselgelt, ootamatult puuduvad volitused möönduste tegemiseks.

See tehnika on mõeldud selleks, et klient saaks n-ö kaks korda õunast hammustada ja töötaja vaid ühe. Kui kliendil on voli mööndusi teha, siis ta seda ka teeb. Ei saa eeldada, et kliendil on täisvolitused ainuüksi selle järgi, et ta töötajaga läbirääkimisi peab. Kui töötaja pidas kokkuleppe sõlmituks ja klient vaid seda edasiseks platvormiks läbirääkimistel, siis on ka töötajal õigus muudatusi teha. Enne kui alustate võtmise-andmise arutelu, selgitage välja kliendi volitused, kui suured on kliendi volitused selles konkreetses läbirääkimises. Kui vastus on segane, väljendage soovi rääkida isikuga, kellel on täielikud volitused või kui seda pole võimalik, siis teatage, et jätate endale sama palju vabadust mistahes punkti ümber vaadata. Nõudke kahepoolsust. Kui vaja, andke kliendile aega, et ta võiks oma ülemusega selle teema lõpetada enne, kui te lähete edasi.

4. Kaheldavad kavatsused ehk kavatsuse valesti tõlgendamine.

Viige nõustumise piirjooned kokkuleppesse sisse. Väljendage probleem selgesõnaliselt, kasutage kliendi kinnitust garantii saamiseks. Võite öelda, et pole kliendil midagi tingimusliku punkti vastu. Klient annab nõusoleku ja kui mingil põhjusel seda ei täideta, siis töötaja näeb ette tingimuse, mille tõenäosust te hindate nullilähedaseks, saab ka töötaja ettevõte sellest midagi. Sellisele väitele on kliendil raske vastu vaielda. Ta kas nõustub või kui ta ei nõustu, tuleks põhjalikult uurida, miks ikkagi see teemapunkt tekitab kliendile probleeme

5. Varjamine ja mittetäielik eneseavaldus (pole pettus!), ei avalda seda mida mõtleb.

„Kui palju te kõige rohkem maksaksite?” küsimusele võite kliendilt küsida, et kui ta arvab et kokkulepe pole võimalik ja te raiskate ainult aega, võiksite oma mõtted avaldada mõnele usaldusväärsele kolmandale isikule, kes võiks öelda, kas on üldse mingigi võimalus kokkuleppeks. Sel viisil on võimalik käituda täieliku avameelsusega informatsiooni suhtes, mida ei avaldata.

6. Psühholoogiline sõda ebamugavuse tekitamiseks, kus töötajal tekib tugev alateadlik soov läbirääkimised lõpetada nii kiiresti kui võimalik.

Ärge laske segadusse ajada ja jääge teadliku otsuste juurde.

7. Stressiolukorrad, kohtumine toimub meie pinnal ja klient ei kavatse lahkuda või kohtumine toimub kliendi pinnal ja seda kasutatakse ebamugavuse tekitamiseks; töötajal on küll kergem välja kõndida, kuid eesmärk on töötaja sundimine kiireks kokkuleppeks.

Teinekord on soodus kohtuda kliendi pinnal, mis muudab kliendi avatumaks ja te võite lahkuda sobival ajal, sama kehtib ka kohtumise kohta neutraalsel pinnal. Juhul kui töötaja ei saa kohta valida, siis tehke endale selgeks, mida see endast kujutab ja mis mõjud sel on. Küsige endalt, kas te tunnete end stressiseisundis ning kui jah, siis miks. Kas ruum on liiga mürarikas, palav või on toolid asetatud ebamugavalt, kui ei ole kohta privaatseks vahearuteluks, siis võtke arvesse, et see miljöö võib olla tahtlikult selline valitud. Kui füüsiline keskkond tekitab eelarvamusi, siis öelge seda kõhklemata. Te võite panna ette kohti vahetada või vaheaega teha või mõne asja arutamiseks teine koht või aeg valida. Igal juhul on töötaja asi probleemi põhjus välja selgitada, see küsimus kliendi ees tõestada ja siis objektiivselt ja põhimõttekindlalt paremate tingimuste suhtes läbi rääkida.


8. Isiklikku laadi rünnakud, eriti füüsilise keskonnaga kus kliendi käsutuses on nn mitteverbaalsed suhtlemise vormid; mille tõttu töötaja peab taluma ebamugavat miljööd (nt iste on asetatud nii et tugeva valguse tõttu te ei näe kliendi nägu) või kommenteeritakse riietust või välimust, justkui oleksite te väsinud näoga jms või võidakse teha vihjeid harimatuse kohta (küsimused: „Mis ala te olete omandanud?”) või klient võib keelduda töötaja kuulamast ja sundida töötajat ennast kordama või hoidutakse tahtlikult silma vaatamst.

Antud juhul aitab kõnesoleva taktika äratundmine taktika efekti nullida ja selge väljaütlemine aga takistab selle võtte korduskasutamist.


9. Manipuleerimised, „hea ja paha onu” maneer või lavastus, üks on ägeda loomuga ja teine klient püüab teda justkui ohjes hoida, seejuures jäta mulje, et ta saab seda teha üksnes koostöös töötajaga või lavastatakse kerge tüli.

Kui te selle taktika ära tunnete, siis esitage sama küsimus nii "halvale" kui ka "heale" kliendile, et ma hindan väga teie heatahtlikust, aga ma tahaksin teada, miks te seda ... (mida?) õigeks peate. Milline on teie põhimõte? Et te olete nõus (nt tegema, maksma jt) ka rohkem, kui klient veenab, et just see on õige (koormus, hind jt).


10. Ähvardused on kõige laiemalt levinud kuritarvitatav taktika, ähvardused on surve, näiteks lubatakse töötajale et kui head hinnakokkulepet ei tule, ostetakse teenus konkurendilt.

Surve mõjub tihti oodatule vastupidiselt, seetõttu ärge tehke vastuähvardusi. Küsimus „kas töötaja peaks selle otsuse tegema?” muutke küsimuseks „Kas ma annan järele välisele survele?”. Heal läbirääkijal pole vaja ähvardusi, sest sama info edastamiseks on teised meetodid. Kuidas me saaksime seaduslikul viisil summutada informatsiooni, mis läheb vastuollu avaliku huviga. Mõnikord on võimalik segada vahele kommunikatsiooniprotsessi ja töötaja võib ka ähvardusi ignoreerida, võib öelda, et ähvardajal pole volitust või need on tehtud kiirustades või need lihtsalt on kohatud. Mõnikord muutub kliendi ähvardus töötaja käes eeliseks. Parim reageering ähvardusele on põhimõttekindlus ja vastuabinõud. Võite öelda, et te viivitate vastuabinõude rakendamisega, et proovida siiski kokkuleppele jõuda, et ähvarduste tegemine pole konstruktiivne tegevus, millega tuleks praegu tegeleda. Töötaja reputatsioon põhineb sellel, et ta mitte kunagi ei anna järele ähvardustele.

11. Positsiooniline surve, et ainult töötaja saab järelandmisi teha, aga mitte klient.

Läbirääkimised on alati mitmepoolsed, aga positsiooniline surve on deklaratsioon, mitte läbirääkimine.


12. Läbirääkimistest keeldumine või vihjed „elame näeme” või „kohtus näeme” ja sellega ähvardamine.

Keeldumise korral tuleb aru saada, et sellisel taktikal võib olla tegu veel kord ühe läbirääkimise etapiga, eesmärgiga saavutada sisuline mööndus. Sellise käigu üheks variandiks on eeltingimuste seadmine läbirääkimistele. Teiseks tuleb keeldumist arutada kliendiga. Seda võib teha ka kolmanda poole kaasamisel ja eesmärk on välja selgitada, millised huvid (põhjused) võivad olla ja on keeldumise taga. Keeldumisele ei tohi vastata keelduimisega ega vastu rünnata. Võibolla on põhjus selles, et klient peab tunnistama töötaja staatust ja klienti kritiseeritakse „pehmuse” pärast. Võimalik et kardetakse, et läbirääkimised kõigutavad nende positsiooni või ühtsust. Või klient lihtsalt ei usu, et kokkulepe on võimalik. Siin võib pakkuda välja võimalust ka teiste isikute kaasamiseks. Alati võib nõuda põhimõttetele tuginemist. Kas keeldumise ongi käitumine, mida klient töötajal ootaks? Kas klient tahab ka töötajale eeltingimusi seada? Kas nad tahavad, et töötaja keelduks kliendiga läbirääkimisest? Millised põhimõtted peaksid kehtima sellises situatsioonis?

13. Äärmuslikud nõudmised, kus eesmärk on töötaja lootuste vähendamine, kus loodetakse ka, et äärmuslik algpositsioon annab parema lõpptulemuse, lähtudes teooriast, et lõpptulemus langeb kusagile eriarvamuste vahele.

Äärmuslike nõudmiste esitamisel mõjub kõige paremini, kui sellele kliendi tähelepanu juhtida. Nõudke nende seisukoha põhimõttelist õigustust senikaua, kuni see kliendilegi naeruväärne tundub.

14. Nõudmiste laiendamine, kus klient püstitab uue nõudmise iga möönduse kohta, mida tal tuleb teha, eesmärk on kogumöönduse vähendamine või tõstatatakse probleem mis töötaja arvates on juba lahendatud, kus tekib psühholoogiline efekt, mis kallutab töötajat kiire kokkuleppe suunas, enne kui klient uue nõudmisega välja tuleb.

Kliendi teatele „Jah me oleme saavutanud kokkuleppe, aga on veel üks väike probleem...” ärge impulsiivselt reageerige, vaid juhtige tähelepanu, seejärel võite vaheaja võtta, et kaaluda kas jätkata ja millistel alustel, viidates kliendi käitumise võimalikele tõsistele tagajärgedele. Ja jällegi nõudke põhimõtet.


15. Ummikusse ajamise taktika on hasartmäng, kus justkui nõrgestatakse oma kontrolli olukorra üle, eesmärk on tugevdada positsiooni kauplemiseks ja töötajal tekib vajadus „kokkupõrget” ära hoida, ometi tajuvad seda osapooled võrdselt.

See sarnaneb olukorrale, kus kaks autot liiguvad kitsal teel ja kokkupõrke vältimiseks peab üks teelt välja sõitma. Siin on küsimus selles kumb sõidab teelt välja, et vältida kokkupõrget. Kui üks vehib kätega, et tal pidurid ei tööta, ometi tunnetavad kokkupõrke tõsidust mõlemad pooled võrdselt, teele jääb see, kellel on tugevamad närvid. On paradoksaalne, et nõrgestades oma kontrolli olukorra üle, tugevdatakse positsiooni läbirääkimiseks. Et klient teatab avalikult, et ta ei nõustu mitte mingil juhul vähima pakkumisega ning jääb mulje, et ta ei saa mööndusi teha, kuna ta peab selgitusi andma avalikult. "Sildade põletamise taktikale" võib vastata teabevahetuse katkestamisega. Töötaja võib teatada, et ka temal on omad lootused. Kas klient soovib neid teada? Seda ummikusse ajamise taktikat pole vaja ülemäära tõsiselt võtta. Töötaja võib öelda, ma saan aru et te tegite avalduse, aga meie põhimõte pole alistuda survele, vaid põhjendustele. Räägime probleemi väärivusest. Püüdke seda mitte väga rõhutada, et klient saaks mugavamalt taganeda oma avaldusest.


16. Leppimatu partner, et kliendil pole isiklikult midagi selle vastu, kuid tema lepingu partner ei lubaks seda.

Võite paluda selle tundmatu isiku nõusolekut, ka kirjalikult või siis võimaluse korral püüdke rääkida otse „leppimatu partneriga”.


17. Arvestatud viivitus, kus püütakse otsustamist edasi lükata kliendile soodsa ajani, lootuses et selline psühholoogiline surve töötaja järelandlikumaks muudab, kuna aja ootamine on kallis lõbu.

Tuleb selgelt teada anda venitamise taktikast ja asju kliendiga arutada. Alustada võite läbirääkimisi (mingi) kolmanda kliendiga, otsige objektiivseid tingimusi, mida võiks kasutada tähtaegade määramisel (lepingu lõppemise tähtaeg).


18. Ise tead mis teed või „võta või jäta” meetod on küll efektiivne äritegemise meetod, kuid see pole läbirääkimine, kuna see pole vastastikku mõjustatav otsuste tegemine.

Ise tead mis teed taktika parim alternatiiv on ignoreerimine ja sõnaselge konstanteering. Jätkake läbirääkimisi nagu poleks midagi juhtunud, justkui teie poleks kuulnud või muutke teemat, näiteks senisest erinevaid lahendusi pakkudes. Andke kliendile teada, mida nad võivad kaotada, kui kokkulepet ei saavutata ja otsige lahendusi, otsige asjaolusid, kuidas klient võiks olukorrast välja tulla oma mainet kahjustamata. Võite alati öelda välja, et enne kui klient teatas lõpliku pakkumise hinnaga see ja see nendel tingimustel, on töötaja lõplik pakkumine see ja see enne seda, kui me arutasime ühiseid jõupingutusi tehes ka neid asjaolusid arvesse võttes.

19. Ohver. Kliendid tõmbavad piirjoone erinevasse kohta läbirääkimistel „heas usus”, sellisel juhul tekib olukord, kui töötaja tunneb piinlikust.

Töötajal endil tuleb küsida, kas ta nõustuks taktikaga, mida ta ise ebaõigeks peab ja mida peab petmiseks, kui seda töötaja vastu kasutataks. Võite öelda, ma tean, et see pole päris tavaline, kuid ma tahaksin teada reegleid, mida klient kasutab. Kas me mõlemad soovime saavutada arukat kokkulepet nii kiiresti ja nii väheste pingutustega kui võimalik? – või hakkame tegelema jäiga kauplemisega ja kangekaelsem võidab.

Kokkuvõtteks. Te võite alati olla sama vankumatu kui klient, isegi vankumatum, sest põhimõtet on kergem kaitsta kui õigustamatut taktikat.

Saladuslik 16

Eile kohtasin koolivend Tõnu. See juhtus Gonsori ja Raua tänava nurgal. Oli väga meeldiv üllatus! Sest mul ei ole õnnestunud teda kohata alates kooli lõpetamisest. Kui selle peale mõelda, siis tõesti on kummaline, sest 23-aastat on ikkagi väga pikk aeg ning kuskil oleks pidanud kokku juhtuma. Aga tuleb välja et ka Eesti on kõigi võimaluste maa! Igal juhul - see kohtumine oli minu jaoks nagu miljonivõit. Seoses Tõnuga meenub alati tema töötahe ja sihikindlus, ta oli väga andekas ning silmapaistv disainer. Aga rääkisime põgusalt tööasjadest ning läksime lahku, kumbki oma asju korraldama. Ühel hetkel avastasin ennast vale bussi pealt, polegi 17, vaid 77! "Mis jama see veel on?" ehmatasin ära. Mõtlesin "Kuhu see sõidab? Peab maha saama." Korraga, mida ma näen bussiaknast? See on ju Tõnu kes kõnnib tänaval! Buss tegi oma peatust ja hüppasin kiiruga välja et järgneda Tõnule. Ta keeras kõrvaltänavale ja läks maja väravast sisse. Ukselävel saan tal sabast kinni.
"Kas sa eldad siin?"
"Jah."
"Sul on naine?"
"On."
"Aga lapsi?"
"Kuusteist."
"Mis kuusteist?!"
"Kuusteist" vaatab Tõnu mulle silma.
"Kuusteist???" küsin veel üle, kas ma kuulsin ikka õigesti.
"Kuusteist" ütleb ta rahulikult.
Tunnen ennast paigale naelutatud ja jään talle sõnatult järgi vaatama. Ta naeratab veel kord. Siis viipab hüvastijätuks ja astub uksest sisse. Seisan sõnatult samal kohal.
"Kuusteist last!!!" ehmatan üles. Kell on 5.15. Hommik!

Kuidas tööandja rikub TLS valveaja sätet

Rääkisin oma sõprade ja tuttavatega, kellel ma arvasin et tema töötegemisel kasutatakse "valveaega" ja selgus et mitte ükski tööandja polnud selle puhul täitnud Töölepingu seadust, kohati rikuti seda rämedalt.

Mis siis selgus. Enamasti oli seda rakendatud põhimõttel, kus töötaja pidi olema 24 tundi kättesaadav. Mõnel puhul maksti valveaja eest, kuid enamasti tehti seadust eirates või oli ka neid, kellele ei makstud sentigi. Asja teeb eriti halvaks see, et ka töötajad ise ei tea oma õigusi ja kuidas nad saaksid siis nõuda tööandjalt selle täitmist. Kuid seaduse mittetundmine ei vabasta ega ka vabanda selle rikkumist.

Mida siis see "valveaeg" tähendab?

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 48 (§) sätestab valveaja mõiste ja piirangud.

Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg.

Selle puhul reeglina eksiti nii, et arvati see tööaja hulka või ei suudetud üldse vahet teha, mõned arvasid ka et valveaeg on ikkagi puhkeaeg.

Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.

Seadus ütleb ühemõtteliselt et valveaja puhul on tegemist ajaga, mis on väljaspool tööaega. Aga kas see tähendab, et siis kui valveaeg ei ole tööaeg, et siis see aeg on puhkeaeg? Ei ole. Valveaeg ei ole ka puhkeaeg.

Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.

Kas tööandja peab maksma kümnist?

Siis ainuõige vastus on: jah, peab.

Ta peab valveaja eest maksma kümnendiku töötasust. On ütlematagi selge, et siin pole mõeldud miinimumtasu, vaid ikka bruto töötasu. Kuid palju eksiti selle suhtes, et ei makstud üldse või maksti ületundide eest, aga valveaeg jäeti tasuta. Ekslikult maksti sellega kinni aeg, mis töötajal kulus tööülesande täitmiseks. Aga kuidas seadus ütleb?














Näiteks kui töötaja töötasu on 100 krooni tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 10 krooni (1/10 100-st). See tasu ei või olla väiksem, kuid pooled võivad alati kokku leppida suuremas tasus.

Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse TLS § 48 lõike 3 alusel tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.

See tähendab, et valveaeg on valveaeg, aga kui töötaja peab asuma tööle, siis sellest hetkest algab tööaeg kuni töö lõpetamiseni, millest jätkub valveaeg juhul, kui näiteks tööülesanne võttis aega pool tundi.

Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Selle juures eksiti näiteks nii, et kui töötajal on tööandja telefon, siis tööandja vöib alati töötajale helistada ja telefon peab olema sisse lülitatud ja töötaja alati valvel. Valveaeg ei ole telefonile vastamine. Telefonile vastamist töölepinguseadus ei keela, aga selle vältimatu nõudmine on alusetu. Tõepoolest tööandja võib anda töötaja käsutusse töövahendid ja paljudel juhtudel peabki seda tegema, kuid kui ta annab sülearvuti, siis keegi ei eelda, et see peab olema kogu aeg internetiga ühendatud et tööandja saaks vajadusel msn-ida. Ometi praktikas eeldati, et telefon peab olema alati sisse lülitatud ja töötaja peab kõnedele alati vastama, kuna tema kasututab tööandja töövahendit.

TLS § 29 lõige 4 näeb ette kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid (mis ei tohi olla rahas), on töötajal õigus neid nõuda. Kuid mõned tööandjad arvavad, et kui töötaja sai hüveks telefoni, siis peab ta vastama tööandja kõnedele igal ajal. Kusjuures selline väärarusaam on laialt levinud praktika, kuid millele pole mitte mingit alust. See oleks umbes sama, et kui tööandja annab töötajale hüveks ametiauto, siis peaks töötaja tööandjat sõidutama ja olema kogu aeg kättesaadav. Seda millegipärast ei esine, kuigi maailm on suur ja lai. Kui teie teate, et on, siis kirjutage.

Millest tekib arusaamatus seoses valveajaga?

Asi on selles, et valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja (vt TLS §-d 51 ja 52). Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi. Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit ja mitte minutitki enam.

Valveaeg ei ole kummist.

Kuna töötaja igapäevane tööaeg saab olla maksimaalselt 13 tundi ja sh valveaeg 4,5 tundi, seega 24 tunniks tuleb veel kolme töötajaga valveajas kokku leppida (11/4,5=2,44) juhul, kui tööandja soovib, et oleks tagatud 24 tundi. 24-ks tunniks on vaja 4 töötajat.

Loomulikult võib tööandja helistada, kui ei ole kokkulepitud vastupidist, kuid ja on töötaja kohustatud tööandja kõnele vastama vaid valveajal, mitte 24 tundi. Ühe töötaja valveaeg saab olla kuni 4,5 tundi. Pooltel tuleb kokku leppida, millal valveaeg algab. Näiteks kui praktiliselt on teada, et põhikoormus interneti serverile on pärast kella kümmet õhtul, siis on pooltel mõistlik kokku leppida, et valveaeg algab kell 22.00 ja seega lõpeb 02.30. Selles vahemikus peab töötaja olema valvel ja vajadusel alustama tööd. Samas võivad pooled kokku leppida ka lühemas valveajas, näiteks 2 tundi või 1 tund, oleneb vajadusest.

Kuid töö eest tuleb maksta juba eraldi tööülesande täitmiseks kulunud ajale. Ka tuleb maksta 10%-i töötasust iga valvetunni eest, kui töötasu tunnis on 100 kr, siis 4,5 tunni valvamise eest tuleb maksta kokku 45 kr päevas (s.t 10*4,5).

Audiitor peaks sellele juhtima tähelepanu. Nutikas maksuametnik või töökaitseinspektor võtaks tööandja kohe vahele kui ta sellist asja kontrollib.

Valveaeg tuleb kokku leppida, ka tuleb kokku leppida täpne kellaaeg. Seadus seab alampiiriks kümnise töötasust ja puhkeajaga on piiratud valveaja pikkus. Töötaja peab igapäevaselt puhkama 11 tundi. Aga ületunnitööd reguleerib TLS § 44 ja ka selle üle tuleb pidada tööandjal arvestust. Ületünnitöö ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida (sellest peaks teinekord eraldi kirjutama). TLS lubab töötaja suhtes leppida kokku paremates tingimustes, kuid seab sätete kohustuslikkuse ja piirangud on töötaja kaitseks ning kasuks.

Kui töötaja teeb tööd 8 tundi päevas, siis TLS mõjutab üht kolmandiku tema ööpäevast, seepärast on vägagi oluline teada mida see sisaldab ja enesega kaasa toob. Sest vastasel korral võib juhtuda, et te töötate kõik 24 tundi nagu ori või orav rattas, aga unistate kogu aeg uuest tööandjast. Tööandja saab teile tasuda töösoorituse eest, mitte teie hinge eest. Tavaliselt ütlevad tööandjad: kui ei meeldi, mine ära! Siis ärge lööge silmi maha, vaid juhtige tööandja tähelepanu seaduse paragrahvile. Isegi kui ta teie nähes jätab mulje, et teda ei huvita, siis ometi ta hiljem läheb uurib välja, millest te talle rääkisite. Loodetavasti pole vaja teil enam seda meelde tuletada. Kui aga asi kordub, siis öelge talle seda uuesti, ja öelge ka seda, et tal ei ole õigus nõuda teilt seaduse rikkumist. Kui ta seda ikka veel teeb, siis võtke ühendust töökaitseinspektoriga, uskuge, nad on teie kaitsmisest väga huvitatud. Sest see on nende võimalus. Toetuge alati objektiivsetele kriteeriumitele ja ärge unustage, et enesekehtestamine pole mitte taunimisväärne oskus, vaid ikka mõistlik viis konfliktidega toimetulemiseks ja nende edukaks lahendamiseks ilma teise poole huve ja tundeid riivamata.

Jõudu tööle!

Rolla OÜ koolituskeskus on orienteeritud autojuhtide, bussijuhtide ja taksojuhtide täienduskoolitustele ja ametikoolitustele.