Bono: A Conversation About Christianity

Jeesus on meile ohtlik

Jeesus on meile ohtlik, kuna tema järgimine kutsub inimest oma elu muutma. Jeesus muretses enam selle pärast, kas mingi tegu oli õige või õiglane, mitte selle pärast kas seadust rikuti või mitte, see oli üks tunnus, mis eristas Jeesust variseridest. Jeesus toimis justkui teades, mis on Jumala tahe. Konfliktid tekkisid väärtushinnangute ja usulistel vaidluste pinnal ja Jeesusel oli väga palju vaenlasi. Ka tema järgijatel oli palju vaenlasi, aga nii on ka täna. Kristlastel on väga palju vaenlasi. Midagi pole muutunud. Jeesus põhjustab ka täna konflikte. Sest tema sõnad pöörasid ümber tavaarusaama õiglusest ja sündsusest.

Jeesuse rünnak pinnapealsuse vastu oli laastav, eriti usulise ülespuhutuse ja silmakirjalikkuse osas. Jeesus esitas väljakutse isegi majanduslikus vallas. Me kõik muretseme mida selga panna ja kas meil on piisavalt toitu. Ta ütles, kõike seda taotlevad ka paganad (uskmatud). Ja kui me ütleme täna, ärge ostke või tarbige, siis see ohustab meie mina. Ühiskond on rahanäljane! Me kõik teame Mosese seadust: silm silma ja hammas hamba vastu (1Ms 21:23-25), aga Jeesus ütles, kui keegi lööb teid vastu põske, keera talle ka teine ette (Mt 5:38). Ta õpetas, kuidas konfliktide puhul käituda.

Jeesus teadis, et kristlasele on parem kannatada solvangut, kanda ülekohut, loobuda oma isiklikest õigustest kui hakata vaenlase vastu vaenu pidama. Vaenlasega saab õppida mahedalt rääkima, kõike rahulikult vastu võtma. Kõike vaikides kannatama. Vaenlasele lahkelt vastama. "Noblesse oblige" ehk õiglus seob kinni. Suhtumist vaenulike inimeste suhtes on võimalik parandada.

Meie minevikuvaenlased, tehes ehk küll mitte vähe kahju kuni meist said Kristuse järgijad, peavad saama teada, et me oleme vabad kättetasumisest ja paha meelespidamisest.

Jumal unustab iga meie pahateo. Kui me palume andeks, siis see kustutatakse. See on Jumala standard, mis kehtib kõigi suhtes, mitte üksnes kristlastele. Kes ei andesta oma vaenlasele (ei kustuta paha), sellele ei andesta ka Jumal. Paha andestamine ja unustamine on vältimatu eeldus et saada päästetud ja rahu Jumalaga. Polegi teist võimalust, kristlane peab "kustutama" kõik solvumised ja viha juured.

Peaksime vastama armastusega. "Räägi julgelt, ma olen nüüd kristlane." Meil ei tohi olla muid vaenlasi, kui hingevaenlane - saatan.

Inimesed mõtlevad selle peale, kas meie vaenlased meid armastavad. Kuid parem küsigem endilt, kas me oma vaenlasi armastame või mitte? Seetõttu hakakem ise suhtuma tähelepanu ja armastusega neisse, kes suhtavad meisse halvasti. "Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!" Rm 12:21 kirjutab apostel Paulus roomlastele.

Kui meist räägitakse paha, siis hakakem oma vastastest rääkima kõige paremat. Kõike mida te teate neist head rääkida, seda rääkige.

Kui meie huve või elu halvustatakse, riivatakse meie enesearmastust, rikutakse reputatsiooni, siis pigem kaitskem oma vastaste huve. Vastake laitusele kiitusega, jämedusele lahkusega, kurjusele tasaduse - rõõmsa südamega.

Piibel kirjutab: „Jeesus õpetab: "Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!"“ (Mt 5:46-48)

Pimedust ei saa võita pimedusega, viha vihaga, vaenu vaenamise ja kurjust kurjuse abil.

Olgem kaastundlikud kõigi vastu, kes meiega vastu on vaenulikud. Jumal armastab meie vaenlasi. Ta tahab et kõik leiaksid usu. Jumal tahab võita ka vaenlase südant. Kuid see on võimalik vaid armastuse ja üllameelsusega.

Mida teha kõige kurikavalamas rünnakus:

• ära kaota lähedast kontakti Jumalaga;
• ära vaata inimeste peale, kui keegi on kurjust täis;
• vaata Jumala peale, usu alustajale ja täidesaatjale.

Konflikti algus sõltub tihti sellest, kuidas sellele reageeritakse ja mida mõeldakse ja öeldakse.

Selle asemel et tunda hirmu, vaadakem usus Jumala peale, sest kes iganes Jumala peale loodab, see ei jää häbisse. See ei tähenda seda, et ta ei kannata kurjuse tõttu. "Häbisse" tähendab seda, et ta ei pea häbenema Jumala ees oma tegude ja öeldud sõnade pärast. Häbi, mida põhjustab tagarääkimine, halvustamine, alandamine, sõimamine, vääriti kohtlemine. Seepärast: "Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!" Õp 4:23.

Tuletagem meelde kuidas koheldi Jeesust! Teda alandati, mõnitati, peksti, surmati. Kuid selle juures ei saanud keegi ta vastastest tunnistada tema suhtes viga: et ta sõimas vastu, alandas, ründas vastu või tegi kurja, - vastas kurjale kurjaga. Ta ei teinud enesele häbi, ta ei jäänud häbisse. "Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust" 1Pt 2:22.

Jeesus tõstis lati väga kõrgele. Kui Jeesus ütles Rooma tsentuurio kohta: „Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!“, siis solvas ta ütlus seloote. Kui ta sõi tseremoniaalselt ebapuhaste inimestega Matteuse lõunasöögil, siis solvas tema tegu eriliselt varisere, kuna nad olid täpsed toidureeglite pidamises ja patuste vältimises selle juures. Jeesuse kõikehõlmavus oli solvav. Tollased juudid tänasid iga päev Jumalat, et nad ei olnud sündinud orjaks, paganaks või naiseks. Matteus rõhutab Jeesuse tähelepanu vaeste, tähtsusetutele ja võõramaalastele. Jumal tuli maailma Kristuses Jeesuses, pöörates selle maailma süsteemid pea peale mitte jõuga, vaid vabatahtliku, haavatava armastusega, mis tahab meid endale.

Kui kristlane tahab kogeda seda armastust ja seda tahet, siis hülgab kristlane võltsi ja teeskluse, kuid see ohutsab kristlast. Ta saab haavatavaks. Teda rünnatakse! Midagi pole muutund. Selline elustiil viib konflikti ja pingesse paratamatult ka täna, nii nagu see juhtus Kristusega. Mil määral Jeesus oli ja on ohuks, ilmneb Matteuse evangeeliumi 26-28 ptk. Jeesus löödi risti nagu tavaline röövel, ega taibatud tema olemise sisu. Kui palju on neid täna, kes seda taipavad? Kuidas muudab haavatavaks olemine meie eluviisi?

Wilkerson: Jumal vajab õppimata ja lihtsaid

Ma usun, et enamus kristlasi sooviks põgeneda kuhugi vaiksesse, turvalisse peidupaika kusagil mägedes, et hoida end saamast rüvetatud kõigest väärusest nende ümber. Paljud on meeleheitel, öeldes: „Mida saaks küll üks kristlane teha kõige selle ebamoraalsuse suhtes? Mida saaks küll üks kogudus teha keset seda metsikut ja kurjust täis linna? Piisab sellest, kui ma hoian Jeesuse ligi ega lähe kaasa kõige selle vooluga.“

Teised aga mõtlevad: “Kas tõesti on midagi, mida mina saaks teha – tühine kristlane nagu ma olen? Mul pole ei raha, vastavat väljaõpet ega mõjuvõimu. Kõik, mis mul on, on vaid armastus Jeesuse vastu!“

Sageli ootame me, et Jumal tegutseks kahel järgneval viisil: saates üleloomuliku Püha Vaimu väljavalamise, mis uhuks suured rahvahulgad otsemaid Tema kuningriiki või saates kohtumõistmise, mis suruks kogu rahva põlvili. Kuid armsad, see ei ole Jumala viis muuta asju siin kurjas maailmas. Tema viis ehitada üles kõik varemed, on kasutada tavalisi mehi ja naisi, keda Tema on puudutanud. Ta teeb seda täites nad oma Püha Vaimuga ja saates nad seejärel lahingusse täis rohket usku ja väge!

Jumal on tõstmas esile üht püha teenistust, mis koosneb meestest ja naistest, kes täielikult pühendunud Sõnale ja palvele. Nad ei lajata kellelegi Piibliga, aga nad on täis hoolivust ja nende südamed on üles õhutatud. Nende igatsuseks pole midagi enamat kui vaid otsida, kuulda ja kuuletuda Jumalale.

Järgmisena kutsub Jumal sind igapäevasesse teenistusse. Ta vajab selleks tavalisi inimesi ehk nö. “lihtrahvast“. Ta kasutab inimesi, kelle kohta ülempreestrid ütleksid „õppimata ja lihtsad mehed“ (Ap.4:13). Piibel räägib meile ka sellest, kuidas Nelipühapäeval seal ülemises toas kõik Püha Vaimuga täidetud said (Ap.2:4). Nad kõik said täis väge minna lahingusse ja olid julged ning võimsad tunnistajad. Kuid vaimuga täidetud usklike hulka ei kuulunud mitte ainuüksi Peetrus, Jakoobus, Johannes ja teised teada-tuntud jüngrid, vaid ka lesed, noored, teenijad ja teenijatüdrukud!

Me teame, et Stefanos oli täis Püha Vaimu – „täis armu ja väge“ (Ap.6:8). Ta ei olnud ei apostel ega ka ordineeritud jumalariigi teener. Tegelikult oli ta hoopis kui ettekandja, kes koguduses laudu teenindas, et jüngrid võiksid pühendada endid täielikult palvele ja Sõna kuulutamisele.

Stefanos oli tavaline mees täis Jumala Vaimu! Seetõttu võid ka sina olla Jumala tunnistajaks oma kodupaigas. Jumal kasutab kõige tavalisemaid inimesi, kes Temaga hästi läbi saavad, kelle süda põleb Talle, kes otsivad Teda palves ja kes liiguvad edasi otsekui Stefanos, täis Püha Vaimu armu ja väge!

3. detsember 2010
David Wilkerson

Noored

Armastus on usaldus

Kristlase vaimuliku võidu saladus temasse vaenulikult suhtuvate inimeste üle seisneb teadmises, et tema isiklikus elus, nagu Jeesuse elus, võib olla vaid ainus vaenlane - hingevaenlane ehk deemon või saatan.

Kristlane teab, et saatan on kasutanud ja kasutab ära inimesi ka edaspidi, igal võimalusel, seda inimeste enese teadmata. Inimesed ei teagi mida nad teevad. Kui inimesed saavad aru, kuidas neile kott pähe tõmmati, siis nad tunneksid imestust: "Kuidas see on võimalik?! Kuidas ma nii rumal olen!?" Kuna nad Jumalat ei usu, siis ei tule neil pähegi selline petmise võimalus. Mõned ütlevad: "Mis deemonid?! Kes see jumal on! Nalja teed või?" Aga deemonid kasutavad ära inimeste teadmatust.

"Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades. Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: "Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!"Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat ja öeldes: "Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!" Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. Lk 23:34 jj

Nad ei teadnud, mida nad teevad. Saatan pani nad oma tahte järgi: võõrast vara omandama (kuigi hukatava esemete jagamine oli "töötasu"), irvitama, teotama...

Inimesed on oma tegevuse õiguses nii veendunud, kuid saatan on neid lolliks teinud ja ainult Jumala vaim saab siin avada mõistuse. Kui Püha Vaim seda ei tee, siis inimene lihtsalt ei aima, et teda ära kasutatakse. Selline on vaimumaailm, karm reaalsus!

Tuleb palvetada nende eest, kes teid tagakiusavad. Et Jumal nad saatana mõju alt vabastaks (2Tm 2 ptk). Muide, seda soovitan ka ateistile. Jumal kuuleb kõigi palveid, isegi juhul, kui inimene Jumalat ei usu. Jumalale meeldivad üllatused. See on tema viis avaldada oma agape armastust ja ettehoolt või eelarmu kaugel enne seda, kui inimene teeb oma otsuse Jumala kasuks ja temast saab kristlane. Isegi kui temast ei saa kristlast, siis Jumal ei kahetse midagi, mida ta inimesele pakub. Ta on Jumal :)

Deemonite kõigi kavatsuste ja rünnakute eesmärk seisneb ju selles, et me esmalt laskuksime oma vaenlase tasandile ja madalale tasemele ning vastaksime kurjale kurjaga. Seda nimetatakse vaimulikuks sõjapidamiseks.

Kui inimene vastab kurjale heaga, ei saa deemon teda valitseda, aga niipea kui inimene ärritub või asub kätte maksma, viha pidama, on saatan võitnud esimese lahingu. Kuid lahingu võit pole veel sõja võit. Inimesel tuleb panna tähele Jumala Vaimu märguandeid ja teha selle järgi. Häda seisneb selles, et uskmatu ei tee vahet. Sageli ka noored kristlased, kui emotsioonid üle pea kokku keevad. Nii inimene loovutab ise oma meelevalla ja õigused. Seejärel kaob selge arusaam, mis on Jumala täielik tahe ja mõistmine antud olukorras.

Jeesus puutus korduvalt kokku olukordadega, kui keegi tahtis kätte maksta või vastata rünnakule rünnakuga, kuid Jeesus kutsus korrale - k.a jüngrid, ta ei pidanud inimesi oma vaenlaseteks. Ta vastas Peetruseles: "Tagane minust vastupanija (saatan)!" (Peetrus ja saatan!?) olukorras, kus Peetrus lasi deemonil end haneks tõmmata. Kuid selle vea tõttu ta veel ei jäänud ilma Jumala soosingust ja Kristuse armastust tema suhtes.

Jeesus oli vaenujalal deemonitega, aga Kristus oli alati deemoni õnnetu (rumala) ohvri, inimese poolel. Lõpuks apostlid omandasid vilumuse teha vahet hea ja kurja vahel. Peetrus kirjutab: "Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata." 1Pt 5:8.

Niisiis, armastus võidab ära kurja, aga mis tingimusel? Piibel kirjutab "Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest." Jk 4:7.

Alistumine tähendab usaldamist, usaldamine uskumist, et Jumal on suurem ja kontrollib olukorda. Armastus on usaldus. Usaldus, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks (Rm 8:28). Jumal on armastus.