Fotol: Andrus Norak
Üks sõber lahkus me seast,
ta polnud veel minemise eas.
Raske mõista, et ongi läinud,
oma tee siin ära käinud.
Kindel oli siin ta samm,
ei raugenud iialgi ta ramm.
Mida õppis, selgeks sai,
seda jagas seal kus sai.
Oma mõtteid kirja pani,
paljudel sest oli abi.
Armastust ta hinges kandis,
seda luules välja andis.
Sõna tähtsust hästi teadis,
mitmes vormis blogis seadis.
Olles rikas isana,
tundus väga visana.
Raskusi vist üksi kandis,
ainult Talle teada andis.
Kalal käis kuis jüngrid käisid,
sealsed hetked erilised näisid.
Kuid täna....... me langetame pea,
ja mõistame - Sind tunda oli tõesti hea.
24. juuli 2011
